Noorte osakaal, kes on viimasel kolmel aastal osalenud kahes või enamas noorsootöötegevuses, on silmapaistvalt suur: 73%  küsitletutest vastas, et nad on kasvõi korra osalenud kahes või enamas tegevuses. Vaid 10% oli neid, kes ei osale üheski tegevuses, kuid vanuses 19–26-eluaastat andis eitava vastuse juba 15% küsitletuist. See on ühelt poolt seotud ilmselt noorte täiskasvanute tööturule siirdumisega, teisalt perekohustuste tekkimisega.

Mis takistab noorsootöös osalemist? Laura Kirss selgitas küsitlustulemustele toetudes, et vanuseti on põhjused erinevad. Nooremas vanusegrupis (7–11) on peamine mitteosalemise põhjus sõpradega koosolemise soov, teabe ülekülluse tõttu sobiva tegevuse mitteleidmine ning pakutavate tegevuste mittesobimine. „Noored vanuses 12–18 ütlevad, et pole noorsootöös osalenud seetõttu, et nende koolikoormus on suur või neil puudub huvi osaleda juhendatud tegevustes, aga ka seetõttu, et nad pole leidnud teavet neid huvitava tegevuse kohta,“ lausus Laura Kirss. Täiskasvanud noorte puhul on põhjus liigne töö- ja koolikoormus, aga ka huvi- ja teabepuudus.

Kõige populaarsem noorsootöövaldkond on huvitegevus, järgnevad noortelaager, noortekeskused ja vabatahtlik tegevus.  Noorte põhiliseks huvitegevuseks on ülekaalukalt sport. Huvitegevusega tegelevatest noormeestest on sport peamiseks tegevuseks pea pooltel (49%) ning tüdrukutest umbes kolmandikul (34%). Poiste populaarsuselt järgmised huvitegevused on muusika ning kunst, tüdrukutel tants, laulmine ja kunst.
 
2011. aasta oktoobris ja novembris küsitles Poliitikauuringute keskus Praxis veebipõhiselt kaht sihtgruppi: 10–18-aastaseid noori ja 18–26-aastaseid noori. Kokku vastas küsitlusele 7356 noort, kellest lõpuni täitis ankeedi 5780. Kõige enam oli vastanute hulgas 12–15-aastaseid noori. Tulemuste kohta saab rohkemat infot noorteseire aastaraamatust „Noored ja noorsootöö“.

Saaremaa ühisgümnaasiumi huvijuht Triino Lest toetus noorteseire konverentsil oma ettekandes praktilisele kogemusele koolitöös. Ta oli kindel, et huvitegevuse kaudu õpib noor tundma reaalset elu, saab kogemusi ja emotsioone, laiendab oma võimalusi. Ta tõdes, et hea õppeedukus ja aktiivne osavõtt huviringidest on kindlalt seotud, kehtib vanasõna, et kes palju teeb, see palju jõuab. Aktiivne õpilane oskab oma aega planeerida, ta teab, kuidas hästi hakkama saada nii õppimise kui näiteks koolinäidendis osalemisega. Ta rõhutas ka õpetaja rolli: „Väga hea klassijuhataja on ka väga hea noorsootöötaja, ehkki ta seda ise ei tea,“ sõnas Triino Lest.

Ettekannetes käsitleti veel noorsootööd kui tööhõiveks vajalike oskuste andjat, lapsevanema ootusi noorsootööle,  räägiti noorsootööst kui sotsiaalse kaasatuse suurendajast. Konverents „Noored ja noorsootöö“  toimus 10. Mail Tallinnas Rahvusraamatukogus. Noorteseire aastaraamatu väljaandmist ja konverentsi korraldamist toetati haridus- ja  teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud ja Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames.

Foto: Madli Leikop, Koolielu arhiiv

Vaata lisaks: Uuring: noorte huvid ei kattu riigi prioriteetidega