Fotol Dmitri Domoskanov reedel Tiigrihüppe õpilaskonkursside lõpuüritusel Tallinna Tehnikaülikoolis auhinda kätte saamas. Pildistas Terje Lepp.

Film "Minu linn", autor Dmitri Domoskanov.

Kui Dmitri oma töö animakonkursile oli esitanud, tuli Tiigrihüppe pere mõneks minutiks oma toimetuste juurest eemale ja kõik koos vaadati noormehe tööd ja mõeldi, et voh selliste tööde pärast tasub konkursse korraldada.

„See on nii noore autori puhul erakordne töö - tehniliselt ambitsioonikas ja keeruline ning õpilase vanust arvestades väga hästi teostatud. Samuti paistis film teiste konkursitööde seast silma väga hea sisu ja heli kompositsiooni tõttu,“ iseloomustas Domoskanovi tööd animakonkursi žürii.

Tallinna humanitaargümnaasiumi 9. klassis õppiv Dmitri rääkis pärast auhinna saamist Koolielu portaalile, et kokku kulus tal filmi tarbeks kümme pakki plastiliini ja ajaliselt tegi ta filmi iga päev ühe tunni. Inimesed ja hooned, mida animafilmis näete, joonistas Dmitri kõik eelnevalt paberile ja voolis nad siis hiljem plastiliinist valmis, reaalsuses on üks voolitud inimene umbes poole sõrme jagu pikk. Tallinna Jaani kirik, Vabadussõja võidusammas, Coca Cola Plaza, Solarise keskus ja teised filmis nähtavad hooned on voolituna samuti üllatavalt väiksed ja pakuvad vaatajaile kindlasti äratundmisrõõmu.

Et aimu saada, kui palju tuleb ühe mõneminutilise animafilmi tegemiseks vaeva näha, pole muud võimalust, kui proovida ise üks film valmis saada. Dmitriga rääkides saab kiiresti selgeks see, et animatsiooni tegemine pole talle vaev, vaid see on tema kirg ja meelistegevus. Filmi „Minu linn“ (vt film allpool) jaoks sai noormees ainest muusikast. „Hakkasin muusikat teadlikult kuulama juba 5-aastaselt, kuulasin klassikalist muusikat. Mida n-ö suurem ja võimsam on muusika, seda rohkem ideid tekib,“ leiab Dmitri. „Kui ma muusikat kuulates lugusid fantaseerin, siis umbes 70 protsenti sellest saab hiljem filmis teoks.“

Konkursi „Iga käpp jätab jälje“ tarbeks asus Dmitri Tallinna legende uurima ja eriti kõige tuntumat legendi sellest, miks Tallinn kunagi valmis ei saa. Loo tegevustikuks sai ta ainest Vabadussõja võidusamba saagast, kui risti valgustus kohe korrektselt tööle ei hakanud. Kogu tegevustikku me siiski ette ei räägi ja laseme vaatajal rahus ise töö üle vaadata. Linn ei peagi kunagi valmis saama, vaid alati edasi arenema, leiab noormees oma filmis.

Tulevikus tahab Dmitri kindlasti animaatorina edasi tegeleda ja loodab pärast keskkooli Londonis animatsiooni ning meediat õppida. Soovime Tiigrihüppe poolt häid ideid järgmisteks filmideks!