Projekti raames toimus kaks noorte ööistungit, millest esimene keskendus 21. sajandi kõrgetele ootustele noorte seas ja teine selle sajandi ühiskonna tolerantsusele.

Esimese istungi (20.11-22.11.2015) jooksul arutasid noored kõrgetest ootustest ja konkurentsist tulenevate terviseprobleemide üle, keskendudes noorte läbipõlemisele ning kõrgetele ootustele ja lootustele õpetajate ning lapsevanemate poolt.

21. sajandil areneb maailm kiiremini kui 20. sajandil, mistõttu on generatsioonide vaheline arusaam elukorraldusest üha erinev ja kiiresti muutuv. Tänapäeva noorte vanemad on kasvanud 20. sajandi ühiskonna valguses, mis põhjustab lapsevanemate ja noorte erinevat arusaamist inimestega suhtlemisest, kohustustest ning üldiselt maailma toimimisest.

Teine istung (29.01-31.01.2016) keskendus tolerantsusele: arutleti orientatsioonilisest mitmekesisusest tulenevate ühiskondlike muudatuste üle Euroopa näitel, soolise võrdõiguslikkuse ja vananeva ühiskonna üle.

Soolisest võrdõiguslikkusest ja nn soolistest lõksudest kõneles võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta. Orientatsioonilise mitmekesisuse liikumisest ja näidetest kõneles LGBT ühingu psühholoogiline nõustaja Evelin Kala ja vananeva ühiskonna temaatika avas Tartu Tähetorni kuraator Helle Jaaniste.

Projektijuht Helin Haga tõi projekti kokkuvõtteks välja selle, et noorte ööistungid andsid väga hea võimaluse noortele kaasa rääkida teemadel, mis mõjutavad nende endi tulevikku. Haga lisas ka, et töörühmades töötamine harjutas noori töötlema kriitiliselt (meedia)allikate informatsiooni ja seeläbi enda tervikliku ja argumenteeritud seiskoha koostamist, mis toetab ka valimisõiguse laienemist kohalikel valimistel 16. eluaastale. 

Allikas ja fotod: AHHAA keskuse koduleht.

Samal teemal:

• Teaduskeskus AHHAA laieneb
• AHHAAs kohtusid Põhjamaade parimad haridusprogrammid

Vabariigi aastapäevale pühendatud veebiviktoriin tehakse avalikuks 24. veebruaril ning on vastamiseks avatud kolme päeva vältel. Läbi viktoriini on õpilastel võimalus tutvuda erinevat laadi infoga vabariigi sünnipäeva kohta, pannes proovile oma otsimisoskus ning tutvudes erinevate materjalidega. Parimale vastajale on meeneks ka väike nutikas auhind. Kokkuvõtted teeme esmaspäeval, 29. veebruaril. 

Lisaks veebiviktoriinile keskendume käesoleval nädala rohkem erinevatele ainealastele teemadele, tutvustame uusi materjale ja meenutame häid võimalusi õppetöö rikastamiseks läbi veebipõhiste võimaluste. 

Kaunist pidupäeva ootust!

Samal teemal:

• Sotsiaalainete nädalal Pärnu Ühisgümnaasiumis olid vaatluse all heategevus, vihakõne ja sõnavabadus
• Koolielu portaalis algavad ainekuud
   

Samuti on toodud välja kitsaskohad, mis vajavad Eestis täpsemat regulatsiooni, ja ettepanekud olukorra lahenduseks.

„Paraku tuleb tõdeda, et kui siseriiklikud õigusaktid on suures osas konventsiooniga vastavuses, siis nende praktiline rakendamine seda alati ei ole. Üheks põhjuseks on muuhulgas asjaolu, et paljudel kohalikel omavalitsustel, kellele langeb vajalike sotsiaalteenuste pakkumisel peamine koormus, napib nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Eesti täitis ÜRO Lapse õiguste konventsioonist tuleneva kohustuse – esitades 2014. aasta juulis ÜRO Lapse Õiguste Komiteele Eesti Vabariigi kolmanda ja neljanda perioodilise aruande ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täitmise osas. MTÜ Lastekaitse Liit edastas suuremate valdkondlike vabaühenduste nimel 31.10.2015 ÜRO Lapse Õiguste Komiteele konventsiooni täiendava aruande, ning tõi käesoleva aasta 2. veebruaril Genfis ÜRO Lapse Õiguste Komitees välja täiendava aruande peamised tähelepanekud. Oma tähelepanekud esitasid samal istungil ka õiguskantsleri esindajad.

Täiendavas aruandes rõhutatakse, et hoolimata viimase aja positiivsetest arengutest (sh laste ja perede arengukava 2020 vastuvõtmine, laste heaolu kajastavate statistiliste näitajate paranemine, lasteombudsmani institutsiooni loomine, füüsilist karistamist keelustava lastekaitse seaduse vastuvõtmine 2014. aastal, peretoetuste tõus, lastega seotud vägivalla seadmine kuritegevusevastasteks prioriteediks) tuleb laste ja noorte tugisüsteemi Eestis aktiivselt edasi arendada. Muuhulgas toonitatakse vajadust suunata omavalitsustesse sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks. Senisest enam on vaja koolitada laste ja noortega kokkupuutuvaid spetsialiste lähtumaks oma tegevuses lapse huvidest. Vajakajäämised on puudega ja psüühikahäiretega laste tugimeetmete tagamisel, samuti on eri tasanditel vaja pöörata rohkem tähelepanu sotsiaalselt tõrjutud laste ning vähemate võimalustega laste kaasamisele.

Esitlusel osalenud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnas, et Lastekaitse Liit on teinud tänuväärse töö ja koostanud ÜRO Lapseõiguste konventsiooni kohta raporti, mis toob välja tänased väljakutsed laste kaitse tagamisel.„1. jaanuaril 2016 jõustunud lastekaitseseadusega on sotsiaalkindlustusameti kaudu esmakordselt rakendatud riiklik lastekaitse. Käesolevast aastast koolitab riik ka kõiki kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, et ühtlustada lastekaitse alast tegevust ja tagada kvaliteetne ning asjatundlik abivajava lapse kohtlemine.  Laps peab saama oma vajadustele vastava abi ja toetuse eeskätt seal, kus ta peamiselt viibib, olgu see siis lasteaed, kool, tervishoiuasutus või perekond, kelle mõju lapse ea kasvades loomuomaselt kahaneb.“ lisas Tsahkna.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee edastab esitatud aruannete ja kohtumiste põhjal Eesti Vabariigile lõppjäreldused ja soovitused Lapse õiguste konventsiooni rakendamise osas 2016. aasta sügisel.

Kokkuvõtte Lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest leiab siit: http://www.lastekaitseliit.ee/2016/02/uro-lapse-oiguste-konventsiooni-taiendav-aruanne-kokkuvote/

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Nädala äpp: lasteabirakendus
• Emotsioon jätab ekraanile jälje

„Ühe sihtrühmana näeme noori, kes lähevad suvel toitlustusasutustesse tööle ning kel puudub erialane ettevalmistus,“ rääkis ametikooli direktor Neeme Rand. „Ametikoolis saavad nad alusteadmised hügieenist, klienditeenindusest ja tööst restoranisaalis. Töö ettevõttes lisab sellele praktilise vilumuse ning suve lõpuks pärast lõpueksami sooritamist ka oskusi tõendava kutsetunnistuse, mis lihtsustab näiteks edasiste õpingute kõrvalt töö leidmist.“

Õpipoisi- ehk töökohapõhise õppe puhul on  ettevõttes toimuva õppe osakaal tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub ametikooli, õpilase ja tööandja koostöös.

Ametikooli koostööpartneriteks avatava õpperühma puhul on restoran KuKuu, Georg Ots Spa Hotel, Arensburg Boutique Hotel & Spa ning Grand Rose SPA Hotel. „Tegu on meie pikaajaliste praktikaettevõtetega, kes on ka ametliku tunnustusprotseduuri läbi teinud,“ märkis Rand.

Õppetöö algab 8. märtsil. Kuni maikuuni viiakse õppetööd läbi kahel õhtul nädalas.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu ametikooli linna õppekompleksis asuvas raamatukogus tööpäeviti kell 9-16 kuni 2. märtsini.

„Ettevõtted kaasavad juba neid, keda nad oma suviste teenindajatena näevad. Need noored ja miks mitte ka vanemad inimesed, kes ettevõtetega kontakteerunud ei ole, kuid õppima asuvad, viime me ise ettevõtetega kokku,“ ütles ametikooli õpipoisiõppe koordinaator Anneli Viherpuu-Berens. „Kohtumisel tööandjatega toodi välja, et teenindajaks oodatakse neidude kõrval ka noormehi."

Ametikool kavandab tänavu veel õpipoisiõppe rühmade avamist abikoka, spaateenindaja, väikelaevaehitaja ning 3. taseme hooldustöötaja erialadel. „Ka nendel erialadel on õpperühmad komplekteerimisel ning huvilised saavad sisseastumisavaldusi esitada,“ sõnas Viherpuu-Berens.

Lisainfo ametikooli veebilehel: http://ametikool.ee/1256-opipoisiope-kuressaare-ametikoolis.

Allikas: Kuressaare Ametikool

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikooli restoranis pakutakse Belgia toite
• Kuressaare Ametikool pälvis Töötukassa tunnustuse

Näiteks arutletakse, mis on lõimitud õpe, milliseid väljakutseid see kaasa toob ja kui reaalne on seda õppetöös saavutada. Antakse ka praktilisi soovitusi lõimimise teostamiseks ning erinevate koolide esindajad tutvustavad läbi viidud lõimumisalaseid tegevusi. Ettekannetega esinevad teiste seas Kiviõli 1. Keskkooli, Eesti Rahvusvahelise kooli ja Tallinna Vaba Waldorfkooli esindajad.

Tallinna Ülikooli loovusõpetuse dotsent Eda Heinla osutas, et lõimimise põhiküsimus on, kuidas kujundada üldisemaid pädevusi ja õpetada selliseid olulisi teemasid, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Algatuse Huvitav Kool ühiskondliku nõukoja liige Krista Saadoja tõi välja, et võtmesõna on õpetajate koostöö ja lõimingu jõulisem propageerimine ja rakendamine. „Teoreetiliselt on õpetajad lõimingust teadlikud, kuid mingil põhjusel ei rakenda oma teadmisi,“ lisas ta.

Töötubades viiakse läbi praktilisi harjutusi, et edendada koostööd ja saada ettekujutust koostööd puudutavate probleemide põhjustest ja nende lahendamise võimalustest. Lisaks tutvustatakse õppetöö lõimimise näidet ajaloo, kunstiajaloo ning eesti keele ja kirjanduse kursuste ühendamisel, antakse soovitusi lõimingu teostamiseks ja tutvustatakse ainete integratsiooni võimalusi Ühendkuningriikide näitel.

Üritus leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 27, ruum A-222). Ettekanded toimuvad kell 11-13.30, mille järgselt on võimalus osaleda töötubades kell 14.15-17.30 (Narva mnt 25, IV korrus). Seminar toimub koostöös algatusega Huvitav Kool ja TLÜ Haridusinnovatsiooni keskusega. Tutvu täpsema päevakavaga, loe ettekannete lühitutvustusi ja registreeri seminarile Loovhariduse koduleheküljel. Seminaril osalemise tasu on 15€. 

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Aprill on Tallinna koolide nutikuu
• Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Enam kui 1,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse toel tagatakse kutsekoolide õpetajatele nii keskmise palga kasv kui ka 958-eurone miinimumpalk. Juba 2014. aastal oli kutseõppeasutustes õpetajate keskmine palk 1006 eurot, mis oli 12% rohkem kui 2013. aastal.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi toonitas, et sarnaselt üldhariduskoolide õpetajate töötasule on vaja suurendada ka kutsekoolide õpetajate palka. Lisaks rahastamise kasvule aitab sellele kaasa koolivõrgu korrastamine. „Kui mõnes maakonnas on põhikoolilõpetajaid alla kriitilise piiri, tuleb ka koolivõrk üle vaadata,“ ütles minister.

Kutsehariduse riikliku koolitustellimuse alusel rahastatakse koolituskohti. Ühe koolituskoha maksumus ehk õppuri pearaha on heakskiidetud määruse kohaselt 1565 eurot, mis on 177 euro võrra suurem kui 2015. aastal. 

Taust:
• Kokku õpib käesoleval aastal kutseõppes üle 24 000 õppuri, nende hulgas on nii põhikooli lõpetanud noored kui ka täiskasvanud.
• Riigieelarvest saab kutseõppeks raha 38 õppeasutust – 29 riigi kutseõppeasutust, 3 riigi rakenduskõrgkooli, 3 munitsipaal-kutseõppeasutust ning 3 eraõiguslikku õppeasutust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Selgunud on Euroopa eTwinningu aastaauhinnale kandideerivate projektide nimekiri
• Õpetajate miinimumpalk tõuseb 958 euroni ja keskmine töötasu vähemalt 1149 euroni

Projektikonkursi eesmärk on pakkuda erineva emakeelega noortele võimalusi omavaheliste kontaktide arendamiseks ühise tegevuse kaudu. Toetatakse ettevõtmisi, mis laiendavad noorte teadmisi Eesti ühiskonnast ning väärtustavad Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, sh kohaliku kogukonna edendamise alaseid ettevõtmisi, tutvumisi riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tööga.

„Noortele suunatud kodanikuteadlikkuse teemalisi projekte on MISA toetanud juba enam kui 10 aasta vältel. Nende käigus on õpilased korraldanud mälumänge ja kultuuriõhtuid, mõtestanud Eesti ajaloosündmusi läbi luule, osalenud õppekäikudel jne. Projektid võimaldavad erineva emakeelega noortel teha koostööd,“ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk. „Eeldame, et ka tänavu kaasavad projektide kirjutajad õpilasi juba projektitaotluste koostamise etappi, et tegevused vastaksid võimalikult palju sihtrühma ootustele, “ lisas Sikk.

Ühele projektile taotletav maksimaalne toetussumma on 3200 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. märts 2016.

Lisainfot projektikonkursi tingimuste ja vajaliku dokumentatsiooni kohta leiab MISA koduleheküljelt.

Projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid“ läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

Samal teemal:

• Koolil on oluline roll aktiivsete kodanike kasvatamisel
• Rahvusvaheline esseekonkurss ideaalsest haridusest

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht ja Koolielu ainekuude koordinaator

Meedia on meie igapäev, tarbime seda nii teadlikult kui ka teadmata kogu aeg. Millele võiks õpetajad noorte tähelepanu pöörata?

See on ehk mõnevõrra ootamatu vastus minult, aga kõige olulisemaks pean adekvaatset orienteerumist uudiseid tarbides – uudised kujundavad enim meie meelsust, esialgu päevakajalistel teemadel, aga kindlasti mõjutavad uudised meie väärtushinnanguid ka tervikuna. Näiteks öeldakse, et inimene otsustab palju esimese mulje põhjal, vahel ka ekslikult. Mõelgem korraks sellele, et keegi meist pole veel ühegi pagulasega kohtunud, samas on suurel osal inimestest juba võrdlemisi kindlaks kujunenud arvamus neist, see on omakorda tekkinud puhtalt sotsiaalmeedias levitavate klipikeste, ajaleheartiklite ja telekanalite uudislugude põhjal.

Oluline on teada, kes mingit konkreetset lugu jutustab ning kas loo allikas on teada. Vahel levitatakse ka teadlikult valeinformatsiooni (näiteks osa meediasõjast), et juhtida tähelepanu kõrvale, sogada vett. Kui Ukraina kohal alla kukkunud lennuki kohta on käibele lastud nii palju erinevaid versioone, siis on ka tõest informatsiooni selle infomüra seest keeruline leida.

Ma tooks veel ühe näite meedia osatähtsusest tänapäeval. Viimastel päevadel on aktuaalseks teemaks olnud sotsiaalmeedias Odini sõdalaste grupeering ja sellega liitumine. Rühmituse eesmärgiks on omaalgatuslikult tänavatel patrullides eestlasi pagulaste eest kaitsta. Mis kanaleid pidi hakkas info esmalt levima? Kes sellega liitusid? Millist vastukaja, millistes meediakanalites kuulsite? Mis on sellise grupeeringu moodustamise ohud?

Esmalt hakkas info levima sotsiaalmeedia kaudu, see on "kanal", mida noor ja aktiivne ühiskonnaliige tänapäeval reeglina kõige enam kasutab. Selle grupeeringuga liitusid ka mõned riigi jõustruktuuride liikmed, see tähendab, et liitujaid oli ka kaitseväest ja kaitseliidust. Sellistes omaalgatuslikes grupeeringute moodustamises näeb aga riik õigustatult ohtu. Peavoolumeedias on kasvava grupeeringu vastukaaluks sõna võtnud just jõustruktuuride kõrgeim esindaja - kaitseminister. Tähtsaima esindaja pöördumine näitab teema tõsidust ja tema kriitiline sõnum grupeeringu suhtes annab oma alluvatele selge signaali. Lisaks veel viimati raadiost kuuldud uudis, et grupeeringu algataja on 25aastane noor, kes on olnud kriminaalselt karistatud.

Ainult meediakanalitest saadud info põhjal on tavakodanik kujundanud oma arvamuse pagulaste kohta, mille tulemusel on radikaalsemalt meelestatud inimesed moodustanud grupeeringu Odini sõdalased, kelle kohta omakorda jõustruktuuride esindajate poolt kujundatakse avalikku (hukkamõistvat) arvamust, et ära hoida asjatut hirmu ja paanika eskaleerumise võimalust rahva seas ning kinnistada õigusriigi korrapärast toimimist. Kogu selles infotulvas pole meedia tarbijal (kes me kõik oleme) sugugi lihtne adekvaatseid järeldusi teha, seepärast ongi meedia mõjule väga tähtis tähelepanu pöörata.

Telekanalid pakuvad meelelahutuseks igasugu reality-šõusid. Kes võiks selgitada noortele selliste päris- või kunstlikult kombineeritud vm reaalsete kaadritega filmides osalemise tagamaid?

Reality-šõu sarjade populaarsus näib hetkel olevat kahanevas trendis. See on samuti dokumentalistika žanr, tegu on päris inimeste ja nende päris reaktsioonidega, lihtsalt kokku on lepitud teatud mängureeglites. Reality-šõu eripära ja atraktiivsus seisneb selles, et sündmused on stsenaariumi järgi esile kutsutud, forsseeritud. Mitmetes dokumentalistika žanrides kasutatakse tegelikult stsenaariumi – näiteks mingit ajaloosündmust käsitlevas ja arhiivikaadritel põhinevat dokumentaalfilmi tehakse range stsenaariumi järgi, kuhu on plaanitud ka intervjuud, lavastuslikud plaanid, graafika, animatsioon jne. Ma arvan, et mõnevõrra lõdvem on stsenaariumi roll vaatlevate dokumentaalfilmide puhul (milliseid ma ka ise peamiselt teen). Mingisugune stsenaarne kavand režissööril reeglina siiski on, et läbi mõelda võimalikud tegelaste arengud ja muutused, samuti on need kirjatööd olulised ka filmide rahastamistaotluste puhul.

Meedia tundub põnev, selle erinevate žanride õppimiseks on praegu palju võimalusi. Kui keegi tahab varakult alustada, siis mil moel oma hobiga kõige parem tegeleda on, kust alustada?

Meedia on väga lai mõiste, selle alla käib sisuliselt kõik, mis kannab informatsiooni – alates "nupust" ajaleheveerul kuni majandustööstuseni kui majandusharuni. Kui miski tõelist kirge valmistab, küllap siis leiab huvitunu internetiavarustest ka vastavat informatsiooni ja õpetusi. Kõige vajalikum, aga ka kõige keerulisem on leida endale meister, kes aitaks su tugevaimad küljed, isikupära ja erakordsuse esile tuua. Kindlasti on suureks abiks õpetajad, huviringide juhendajad.

Kui mõni õpilane tunneb, et ta tahaks alustada dokumentaalfilmide tegemist, siis mida soovitada talle?

Kui mängufilmide tegija loob ise maailma, mida kujutada, siis selleks on tarvis peale kreatiivsuse pigem väejuhi isikuomadusi (ja põue marssali keppi). Vaatlevate dokumentaalfilmide tegija on pigem kõrvaltvaataja, ümberringi toimuva mõtestaja, ise nähtamatu.

Tuleb kuulata lugusid ja neid salvestada, alustada võib-olla vanavanematest, sõpradest. Käsitöö-oskused paremaks kaamera käsitsemiseks või montaažiks tulevad reeglina kiiresti. Olulisim on ikkagi sõnum, sinu pilk sellele, mida teistega jagada soovid. Kindlasti võiks vaadata dokumentaalfilme, arutleda nende üle hiljem koos mõttekaaslastega; püüda luua võrgustikke samade huvidega noortega, alustada koolis oma filmiklubi (http://filmikogu.maailmakool.ee) või isegi teha filmifestivali. Lugemine ei tee samuti paha.

Foto: Toomas Huik

Samal teemal:

• AINEKUU: Koolielus algas sotsiaalainete kuu
• Uus meedia ja emakeel

10. veebruaril lõppes vastuvõtt TTÜ avatud õppesse. Lepingute maht suurenes 8% eelmise aastaga võrreldes: täna on kehtivaid lepinguid 1975, aasta tagasi oli see number 1813.

Vanim õppima asuja on 62-aastane härra, samuti õpib avatud õppes kaks 60-aastastast daami.

Innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak nentis, et täiend- ja elukestev õpe TTÜs näitab kasvutrendi. "Oleme võtnud endale eesmärgiks töötada koos ettevõtjate ja avaliku sektori partneritega süsteemselt välja ühiskonna vajadustele vastavaid paindlikuid täiendusõppe programme. On rõõm näha, et ka õppurite huvi end neil erialadel täiendada on järjest süvenev," ütles Varrak.

Lisaks IT- ja majanduserialadele on avatud õppes tänavu suur huvi ka kütte ja ventilatsiooni ning veetehnika erialade vastu – need on kutsestandarditel põhinevad lisaerialad. Et kutsestandardi suunaline õpe on niivõrd populaarne, plaanib TTÜ järgmistel aastatel valikut suurendada.

TTÜ avatud õppes saab täiendada oma teadmisi, õppida uut eriala või jätkata katkenud õpinguid. Vastuvõtt on ilma konkursita. Õppima asumise tingimuseks on vähemalt keskharidus. Õpe on tasuline, hind moodustub vastavalt sellele, millise teaduskonna aineid valida ja millises mahus. Valida saab kõikide TTÜ õppekavadest hulgast just endale sobivamaid õppeaineid.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tartu Ülikool pakub õpilastele tasuta matemaatika riigieksami tuge
• Skype´i välisõpingute magistristipendium

Koolielu portaali inimeseõpetuse ainemoderaator ning Pärnu-Jaagupi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi ning Pärnu Ühisgümnaasiumi õpetaja Eva Palk viib läbi seksuaalkasvatuse metoodikate teemalise veebiseminari teise osa, kus tuleb juttu järgmistest teemadest: turvaline suhe, seksuaalsuhe (kontratseptsioon, STLH/HIV, raseduse katkestamine); sooline identiteet (homoseksuaalsus);  pornograafia.

Veebiseminar toimub Koolielu sotsiaalainete kuu raames. Veebiseminarile on oodatud ennekõike inimeseõpetuse õpetajad, teretulnud on ka muud huvilised.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• Sotsiaalainete nädalal Pärnu Ühisgümnaasiumis olid vaatluse all heategevus, vihakõne ja sõnavabadus
• Sotsiaalainete kuu: maailmanädal Are Koolis
• Nutiseadmete kasutamine inimeseõpetuse tundides