IT Akadeemia on riigi, ülikoolide ja ettevõtete koostööprogramm, mille eesmärk on kindlustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase hariduse jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning tagada spetsialistide järelkasv, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Programmi idee käidi esmakordselt välja juba 2009. aastal, selle käivitamiseni jõuti mullu. IT Akadeemia pakub lisatoetusi valitud õppekavadele, soodustab ülikoolide koostööd ja toetab üliõpilaste edukat õpet läbi täiendava stipendiumifondi.

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liikme Erki Urva sõnul pole IT Akadeemia uus ülikool, vaid koostööprogramm ja kaubamärk, mis aitab tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ning seda paremini turundada. "Programmi tulemusena  kasvab IKT õppe atraktiivsus, tase ja lõpetamise edukus, lisandub tööjõuturule rohkem ja parema kvalifikatsiooniga spetsialiste, kasvab IT alane ettevõtlikkus ning Eesti tuntus IT hariduse sihtriigina," ütles Urva.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori professor Kalle Tammemäe sõnul on IT Akadeemia programmi toetused juba ennetavalt kaasa aidanud IT erialade populaarsuse kasvule, mida on tõestanud hüppeliselt kasvanud konkurss ja vastuvõtt informaatika bakalaureuseõppe õppekavale. "TTÜ-s on olemas kõik vajalikud eeldused IT Akadeemia programmiga seotud eesmärkide täitmiseks," ütles ta.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo kinnitusel kasvas ka Tartu Ülikooli informaatika eriala vastuvõtt sel aastal oluliselt ning latt ja lootused uue põlvkonna IT-tippude koolitamiseks on tõstetud kõrgele. „Ka akadeemiline karjäär peaks nüüd noorte, teaduses võimekate tudengite jaoks muutuma atraktiivsemaks kui seni,“ usub Vilo.

2012/13. õppeaastal toetatakse IT Akadeemia programmist TTÜ ja TÜ ühiseid tarkvaratehnika ja küberkaitse magistriõppekavasid ning mõlema ülikooli informaatika bakalaureuseõppekavasid. IT Akadeemia egiidi all toimuvatel bakalaureuseõppekavadel õpib septembrist TTÜ-s kokku ligi 550 ning TÜ-s 475 tudengit, ühistel tarkvaratehnika ja küberkaitse magistriõppekavadel aga ligi 200 tudengit. Lisaks toimub IKT õpe veel teistel õppekavadel ning doktorantuuris.

IT Akadeemia programmi rahastatakse riigieelarvest ning ettevõtjate annetustest. Programmi suurtoetajaks on Skype ning programmi elluviijaks Eesti Infotehnoloogia SA.

"Me kõik teame, et meil on 40-tunnine töönädal, me oleme kokku leppinud, et õpetajal võiks ta olla 35-tunnine, seda muutma me ei lähe, ei lähe lühendama ka õpetajate puhkust, mis on kaks korda pikem kui enamusel töötajatel. Küll aga tahaks aidata korraldada õpetajate töö niimoodi, et see tööaeg, mis tuleb - kui kõik kokku võtta - 44 nädalat korda 35 tundi, olekski kogu õpetaja töö," ütles Aaviksoo BNS-ile. "Sinna mahuks kõik sisse ära, mis sinna sisse mahtuma peab," lisas Aaviksoo.

"Kontakttunnid, millest me oleme kogu aeg rääkinud ja mille abil me oleme õpetajast tükitöölise teinud, peaks tasapisi minevikku vajuma," sõnas Aaviksoo. Samas ei lubanud Aaviksoo kindlalt, et õpetajate nädalane täiskoormus langeb 24 kontakttunnilt 18-le tunnile nädalas.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Raivo Juurak: palga tõstmise kõrval tuleks õpetaja koormust vähendada
• Keevallik: õpetajate töökoormust saab kordades vähendada

Päris tõeline leib ja päris tõeline tsirkus ootavad sind Eesti Vabaõhumuuseumis! Aasta suurim leivatootjate laat, mahetoiduõu, silgutsirkus, meelelahutust igale maitsele! Põnevust jagub nii suurtele kui väikestele.

Vabaõhumuuseumisse toovad tasuta bussid Viru väljakult.

Piletihinnad: täispilet 8 €, sooduspilet 4 €, perepilet 16 €. Põhikooli õpilastele õpilaspileti ettenäitamisel sissepääs tasuta!

Ürituse kava ja lisainfo vabaõhumuuseumi veebilehel: http://www.evm.ee/id/373/

Tiigrihüppe Sihtasutuse suvekoolis „Loovus, innovatsioon ja tehnoloogia“ tutvustasid õppetöös kasutatavaid simulatsioone Tartu Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo ja sama kooli haridustehnoloog Merike Hein.

Mis on simulatsioon ainetunnis?

Lauri Mällo: „Bioloogi seisukohast on see mudel või keskkond, mis teeb teatud protsessid ja nähtused õpilasele arusaadavamaks. Bioloogias on nii, et asi on kas liiga pisike (raku sisemus), liiga suur, liiga kiire või liiga aeglane –  ühesõnaga inimsilmale hoomamatu, ja mõni nähtus on õpilase jaoks ka liiga keeruline. Kui saame natuke simuleerida – teha asju suuremaks, väiksemaks, aeglasemaks, kiiremaks -, siis bioloogias on sellest väga palju abi. Mudel on alati lihtsam.“

Pildil Merike Hein ja Lauri Mällo Tiigrihüppe Sihtasutuse suvekoolis Olustveres augustis 2012. Foto: Terje Lepp

Vanasti öeldi selle kohta puust ette ja punaseks, simulatsioon on siis lihtsalt moekam variant arvutis?

Lauri Mällo: „Jah, simulatsioon aitab näidata asju, mida me palja silmaga ei näe.“

Merike Hein: „Mudelid on toredad asjad, eriti kui õpilased ise hakkavad neid looma, näiteks uurimistööde käigus.“

Merike Heinal on endal simulatsioonide loomise kogemus: iTEC-projekti 2. tsüklis tehti  koos õpilastega loodusteaduslikud mudelid, ühendati programmeerimine ja bioloogia, valmis sai kaheksa simulatsiooni. Lauri Mällo sõnas, et tema pakub simulatsioonide puhul välja sisulist poolt, mis puudutab tarkvara, siis see on teiste inimeste mängumaa. Ta on ka tõlkinud ja kommenteerinud Colorado (University of Colorado) simulatsioone.

Kui palju õpetajad üldse tundides simulatsioone kasutavad, kasvõi kolleegid?

Lauri Mällo: „Geograafias kindlasti kasutatakse, füüsikas. Keemias, matemaatikas saab simulatsiooni kasutada. Isegi ajaloos -  kui laps võtab riiulist mängu, kus saab läbi mängida reaalseid ajaloolisi situatsioone, siis see on ka simulatsioon.“

Mida simulatsiooni kasutamine tunnis nõuab?

Merike Hein: „Ei ole otseselt vaja, et igal lapsel on tunnis arvuti laual, saab ka suurel ekraanil näidata. Aga kui tahad, et laps saaks ise näppupidi simulatsioonis osaleda, siis on küll arvutid vajalikud.“

Lauri Mällo: „Kahe peale arvutist piisab. Kui teha demonstratsioon, siis see peab üliköitev olema. Kui laps ise sekkuda ei saa, siis kauem kui viis minutit ta simulatsiooni ei jälgi. Simulatsioon saab olla tunni üks osa, mitte et mul on kogu bioloogia üles ehitatud simuleerimisele.“

Ja valemeid simulatsioon ei asenda, need peab õpilane ikka pähe õppima ja selgeks tegema. „Simulatsioon annab akadeemilisele mõttemaailmale midagi juurde.  See ei tähenda, et peaksime ära kustutama kõik, mida oleme klassikalises loenguvormis õpetanud. Suvekooliski kõlas küsimus, et kas uurimuslik õpe on nii hea, et lähemegi selle peale üle. Akadeemiline baas peab olemas olema, õpilane ei jõua kogu aeg uurida ja simuleerida. Teadmised peavad jääma,“ olid nii Lauri Mällo kui Merike Hein kindlad.

Palju koolitunnis kasutatavaid simulatsioone leiab Koolielu õppematerjalide keskkonnast .

Loodusainetes sobib ka keskkond  http://bio.edu.ee/noor/ .

Samal teemal: Suvekool keskendub IKT-vahenditele uurimuslikus õppes

                      Digitaalse andmekoguja abil saab arendada järeldusoskust

On teada, et diferentseeritud õpe, mis toetub õpilase isiklikele teadmistele ja huvidele, annab efektiivseid tulemusi. Ka uue õppekava valguses on diferentseeritud õppest palju juttu olnud ning õppekava kohaselt tuleb seda vajadusel ja võimalusel ka rakendada. Ometi leidub õpetajaid, kes selle meetodi juures kulmu kortsutavad, sest iga õpilase oskuste ning väärtuste väljaselgitamine ja selle hinnangu põhjal isikliku õppeplaani koostamine on väga suur töö.

Kuigi on võimalik kasutada programme, nagu näiteks School of One, mis selle töö keerulisi algoritme kasutades lihtsamaks teeb, võib see kujuneda väga kalliks ja üle jõu käivaks. Vahendid, mis võimaldavad igal õpilasel saavutada paremaid tulemusi on väga vajalikud. Õnneks on ka aina rohkem kohandatavaid programme, nagu Renzulli Learning Systems või Dreambox, mida õpetajad selle töö hõlbustamiseks kasutada saavad. Siin saab tutvuda ühe Dreamboxi näitega diferentseeritud õppe rakendamisest matemaatikas.

Võimalusi diferentseeritud õppe alustamiseks

• Õpilaste hindamine. Alustuseks tuleb välja selgitada õpilaste väärtused, hinnates nende andeid, huvisid, võimeid, õpiviise ja eelistatud õpikeskkonda. Mõned programmid võimaldavad nende tulemuste põhjal õpilaste grupeerimist ning soovitavad ka erinevaid tegevusi, mis vastava grupi kirjeldusega hästi kokku sobivad. Sedalaadi ülesannete automatiseerimine muudab diferentseeritud õppe rakendamise lihtsamini juhitavaks.
• Eesmärkide püstitamine. Õpetajatele seatakse õpilaste juhendamisel alati teatud eesmärgid. Nende saavutamine on palju lihtsam, kui õpilastel lubatakse püsitada õpetaja abiga ka oma eesmärgid. See lubab ehitada edasi baasile, mis õpilastel juba olemas on. Õpetaja saab õpilasi nende seniste teadmiste äratundmise juures toetada ning tunnustada. Läbi selle seab õpilane endale isiklike eesmärkideni jõudmise plaani.
• Võimalda omandada. Aita õpilastel arendada eduks vajalikke oskusi, arutades nendega läbi erinevad võimalused ja valikud õpieesmärkide saavutamisel. See laseb õpilastel tunda end oma oskustes kindlamalt ja suurendab tõenäosust, et nad on ka tulevikus rohkem motiveeritud.

Kui õpetamist kohandatakse vastavalt iga lapse vajadustele, siis arenevad õpilased jõudsalt, lapsevanemad väärtustavad nende lapsele pühendatud tähelepanu ning koolid mõistavad nende õpetajate väärtust, kes on valmis diferentseeritud õpet rakendama.

Refereeritud: The Innovative Educator, Foto: Flickr

Kahe esimese klassiga alustavad Saaremaa ühisgümnaasium (52 õpilast) ja Kuressaare vanalinna kool (41 õpilast), kirjutab ajaleht Saarte Hääl. Orissaares läheb esimesse klassi 17 last, Leisis 16 ja Kärlal 15. Kõige vähem õpilasi alustab tänavu I klassis Ruhnus (1), Kaalis (3), Mustjalas (5) ja Kihelkonnal (5). Õpilaste nimekirjad avaldab Saarte Hääl 1. septembril.
Gümnaasiumide kümnendates klassides jätkab tänavu haridusteed 198 õpilast: Kuressaare gümnaasiumis – 83, Saaremaa ühisgümnaasiumis – 79, Orissaare gümnaasiumis 21, Leisi keskkoolis – 15.

Täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste täpne arv selgub septembrikuu jooksul. Eilse päeva seisuga jätkab selles koolis oma õpinguid pisut alla 200 õpilase.
Ametikoolis on selle nädala alguse seisuga õppima asumas 169 põhikoolijärgsete ja 151 gümnaasiumijärgsete erialade õpilast. Vastuvõtt kooli alles käib ja paljudele keskharidusejärgsetele erialadele (tekstiilitöö, kokk, rõivaõmblemine) soovivad õppima asuda just täiskasvanud inimesed.

Tänavu on Saare maakond saanud ka seitse uut pedagoogi. Kuressaare gümnaasiumis hakkab eesti keelt ja kirjandust õpetama Kristi Leepere, Kärla põhikoolis alustab kunsti- ja ajalooõpetajana Jaanika Kask, Valjala põhikoolis eripedagoogina Triinu Nelis, Kahtla lasteaed-põhikoolis logopeedina Anna-Liisa Ratas ja Kuressaare ametikoolis sotsiaalpedagoogina Kristi Raudsepp. Kuressaare lasteaiad said juurde kaks lasteaiaõpetajat: Daile Kiil läheb Ristiku lasteaeda ja Hanna Tiirik Pargi lasteaeda.

Samal teemal:

• Saare maakonna koolivõrku ootavad ees suured muudatused

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik rääkis hariduskonverentsil, millised paistavad vene õppekeelega koolide õpetajad välja viimasel ajal (alates 2006. aastast) tehtud uuringutes, kirjutab Põhjarannik.

Tema sõnul on võrdlemisi palju teada sellest, kuidas õpetajad suhtuvad eestikeelsele õppele üleminekusse. “Võime rõõmustada selle üle, et kui 2006. aastal ütles ligi 80 protsenti vene õppekeelega koolide õpetajatest, et nemad ei hakka kunagi eesti keeles õpetama, siis nüüd on see protsent 43, nii et vähenemise tendents on olemas.”

Mis puudutab õpitulemusi kirjeldavat palju tsiteeritud rahvusvahelist PISA uuringut, on Raigi sõnul laialdaselt teada, et vene koolide tulemused on kehvemad, vähem teada on asjaolu, et vene koolide algklassides hiilatakse näiteks väga heade matemaatikatulemustega, aga järgmises vanuseastmes tuleb vahe eesti koolidega sisse.

Samal teemal:

• Inimõiguste instituut: vene koolide eesti keele õpet tuleb parandada
• Vene kooli õpetaja Igor Kopõtin: kui õpilased ei mõista, mida õpetaja räägib

Noor õpetaja pooldab seega haridusminister Jaak Aaviksoo ideed jätta õpetajate töötasud ka palgasüsteemi reformimise järel avalikuks, kirjutas Postimees. "Mõistan selle küsimuse olulisust õpetajate uue palgasüsteemi valguses, kus alampalgast kõrgema tasu maksmise otsustusruum jääb koolidirektorile. Olen veendunud, et sellisel juhul tuleb luua võimalikult läbipaistev süsteem." Pikemalt loe juba Postimehest.

Samal teemal:

• Aaviksoo tahab tõsta õpetaja palga alammäära riigi keskmisele tasemele
• Aaviksoo: koolide kuludest on õpetajate palk vaid 36 protsenti

Riiklik koolitoidutoetus on liiga pikalt olnud ühesugune – 78 eurosendi peal - selle tõstmine on ilmselgelt vajalik, arvestades, et elukallidus on pidevalt tõusnud, kirjutab ajaleht Eesti Päevaleht oma juhtkirjas. Pikemalt loe juba ajalehe veebiküljelt.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Uuring: koolitoidu ärasöömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse
• Koolikokad ammutasid üheskoos uusi ideid

Koolibussid sõidavad igal koolipäeva hommikul marsruudil Viimsi haigla – Balti jaam, Tammneeme – Balti jaam, Vääna-Jõesuu – Balti jaam ja Tabasalu – Balti jaam, ütles Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Tasuta koolibuss on mõeldud alg-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning koolibussi sisenemisel tuleb juhile ette näidata õpilaspilet.

Pakkumaks lastevanematele alternatiivset võimalust lapse koolitoimetamiseks, käivitas Tallinna linnavalitsus koostöös Viimsi vallaga 2007. aasta kevadel koolibussi projekti. Tänu projekti edukusele jätkati koolibussi teenuse pakkumist ka sügisel, kui lisaks Viimsi vallale kaasati projekti partnerina ka Harku vald.

Allikas: BNS