Inimõiguste instituut saatis kultuuriministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutusele Meie Inimesed pöördumise, milles juhtis tähelepanu vajadusele parandada eesti keele õpet vene koolides, et tõsta vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet.

Vastavalt seadusega on kehtestatud õppekavadele seatud riigikeele oskusnõudeks põhikooli lõpus B1 ehk iseseisva keelekasutaja madalam tase ja gümnaasiumi lõpus B2 ehk iseseisva keelekasutaja kõrgem tase, mille saavutavad ligikaudu vaid pooled lõpetajad, seisab pöördumises. Samas eeldab valdav enamik töökohti B2 ja kõrgemat taset, riigiametis üldjuhul C1 ehk vilunud keelekasutaja madalamat taset, mis tagab ka dokumentide koostamiseks ja töötlemiseks vajaliku kirjakeeleoskuse. Ka kõrgkoolis edasiõppimiseks ei ole B2-tasemest madalam keeleoskus piisav, mitmetel erialadel eeldatakse aga sellest kõrgemat taset. Seega ei võimalda vene kooli õppekavad inimõiguste instituudi hinnangul tagada lõpetajatele eesti kooli lõpetajatega võrreldes võrdseid võimalusi, põhjustades neile nii õppimises kui ka töö valikul ja edasises karjääris takistusi.

Pöördumise üsk autoreid, keeleteadlane Mart Rannut ütles BNS-ile, et pöördumine ei olnud ajendatud Tallinna linnavalitsuse kavast vaidlustada Tallinna halduskohtu otsus, millega jäeti rahuldamata Tallinna kaebus valitsuse korraldustele mitte võimaldada õppekeele valikut mõnedes venekeelsetes gümnaasiumides. "Inimõiguste instituudi koosolek oli 30. juunil, seega jõudsime juba enne selle küsimuse üles tõsta," ütles Rannut.

"Eesti haridussüsteem toodab venekeelsetes koolides õpilasi, kellel puudub võimalus siseneda ühiskonda võrdväärsetel alustel Eesti õpilastega. Nendele jäävadki kehvemad kohad ja nad ei saa kõrgkooli sama edukalt sisse. Kui nad aga saavad sisse, siis on esimesel kursusel nende väljalangevus tunduvalt suurem," sõnas Rannut. "Praegu meil põhirõhk on gümnaasiumi peal, tegelikult näeb inimõigus ette, et tagatakse kohustusliku hariduse raames see võrdsus juba. Teiste sõnadega see peab olema tagatud põhikooli lõpuks," lisas Rannut.

Inimõiguste instituudi hinnangul peab põhikooli lõpetamiseks vajalik minimaalne eesti keele oskus ületama B1-taset ja gümnaasiumi lõpetamisel B2-taset ning rõhk tuleb panna efektiivsete keelemetoodikate rakendamisele, eriti põhikooli algastmes. Lisaks on oluliselt vaja suurendada lõimumise tõhusust, suurendades vastava ala asutuste töö efektiivsust ja teadusmahukust.

Allikas: BNS