21.-22. augustini jagavad sadakond õpetajat kaunis Olustvere mõisas oma kogemusi  uurimuslikust õppest. Tiigrihüppe Sihtasutus tutvustab, kuidas kasutada sihtasutuse tehnoloogia ja teaduse valdkonna terviklahendusi õppimise mitmekesistamiseks ning ainete lõimimiseks (projektid TikiTiiger, TeadusTiiger, TehnoTiiger, AnimaTiiger, TiigriRobot).

Suvekooli alustuseks diskuteeris haridus- ja teadusministeeriumi loodus- ja täppisteaduste hariduse valdkonna nõunik Ülle Kikas õpetajatega teemal „Uurimuslik õpe – miks ja kuidas?“.

Uurimistöö ei ole referaat

Õige varsti tuleb õpilastel gümnaasiumi lõpetamisel teha kas uurimistöö või praktiline töö, just praegu on koolidel õige aeg kõige selle ettevalmistamiseks. Sest seadusandlus jätab neile siinkohal väga vabad käed – nii teemad, vormistamise reeglid, hindamise kriteeriumid kui uurimistöö kaitsmise nõuded töötab välja kool ise.

Ka praktilise töö puhul on võimalused suured: luulekogu koostamisest robotite meisterdamiseni välja.
Miks on uurimuslik õpe ning uurimistöö koolilõpetamise tingimusena nii olulisele kohale tõusnud? „Tahame meie noortest kujundada aktiivselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed. Just iseseisvast ja aktiivsest mõtlemisest ning tegutsemisest on tööellu suunduvatel noortel puudu,“ sõnas Ülle Kikas kuulajatele. „Vähe on töökohti, kus oodatakse ainult etteantud reeglite täitmist, vaja on iseseisvust.“  Ettevõtlikkus ei tähenda, et kõik noored peavad asutama oma firma, pigem on vaja ettevõtlikkust mõtlemises, ja siin on uurimuslikul õppel suur osa.

Koolid peavad arvestama õpilaste võimekust

Uurimistöö või praktilise töö korralduslikust poolest rääkides jäi kõlama mõte, et siin peab iga kool lähtuma oma võimalustest ja õpilaste võimekusest. „Latti ei saa ajada nii kõrgele, et kõik uurimistööd peavad minema vabariiklikule konkursile,“ lausus Ülle Kikas. Samas rõhutas ta, et uurimistöö ei ole referaat. Oht, et õpilane teeb copy-paste ja töö ongi valmis, on tõesti olemas. Nagu seegi oht, et kogu uurimisprotsess, probleemi püstitus ja järelduste tegemine  jääb pelgalt formaalseks. Mis aitaks? Aeg ja kogemused, ning need tulevad koolidel aja jooksul.

Töökoormus suureneb?

Õpetajaid huvitas, kas on mõeldud ka sellele, kuidas uurimistöö juhendamine tõstab nii õpetajate kui õpilaste töökoormust. Ülle Kikase sõnul seadusmuudatust ette valmistanud töörühm arutas seda. Ühe võimalusena nähakse valikkursuseid – et uurimistöö valmibki valikkursuse raames. Kas õpetaja töö uurimistööde juhendamisel saab ka tasustatud, sõltub hetkel kooli võimalustest ja juhtkonna otsustest, ministeeriumi poolt lisaraha selleks ei ole ette nähtud, prioriteet on õpetajate üldine palgatõus.

Töötubades töö ja suhtlus käsikäes

Suvekooli põhiosa kulus töötubadele. Näiteks robootika töötoas lahendasid õpetajad ülesannet füüsika ja robootika koostöös: mis juhtub siis, kui autod põrkavad kokku maanteel liikumise kiirusel ja mis siis, kui linnas liikumise kiirusel.  Teoorias tehti ennustused vastava arvutiprogrammi abil, praktika robotite abil näitas, kas ennustused olid õiged.

Töötubades räägiti veel simulatsioonidest uurimuslikus õppes, kombineeritud mõõtmistest Vernieri ja Pasco seadmetega, loovusest tehnoloogias, rütmidest helis ja pildis ning paljust muust, mis seotud IKT-vahendite kasutamisega uurimuslikus õppes. Neist annab Koolielu ülevaate lähiajal.

Samal teemal:

• Robootikavaimustus on loomulik nähtus
• Loger, dongel ja sumorobot tulevad kooli uurimustööd tegema

Pildid: Madli Leikop