Kohalikele omavalitsustele riigi poolt eraldatava haridustoetuse kasutamine on Aaviksoo hinnangul läbipaistmatu. Seetõttu muudetakse sügiseks kohalike omavalitsuste toetusfondi määrust, eraldised muudetakse sihtotstarbelisteks ja haridustoetuse arvestus muudetakse kohaliku omavalitsuse põhiseks.

„Kulutused on suhteliselt suured, seitse protsenti eelarvest haridusele on päris hea tulemus. Pool sellest rahast üldharidusse anda on ka päris mõistlik. Aga et sellest poolest 36 protsenti läheb õpetajate palkadeks, ei ole mõistlik,“ tõdes minister.

Tema sõnul näitab see, et muudele asjadele kulutatakse liiga palju. „On üks üsna suur omavalitsus, kus majanduskuludeks, koolide ülalpidamiseks, nende renoveerimiseks võetud laenude teenindamiseks läheb rohkem raha kui palkadeks. See lihtsalt ei ole mõistlik,“ ütles Aaviksoo.

„Sellele rahale, mis riigieelarvest koolidele läheb, tahaks selgemat silti külge. Koolitoit ja õpikute raha jääb puutumata, aga investeeringute ja täiendkoolituste osas oleme seda meelt, et siin on riiklike programmide kaudu rahastamine mõistlikum,“ ütles Aaviksoo.

Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.

Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, milleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.

Allikas: BNS

Foto: Flickr