„Minu jätkamine hindamisnõukogu esimehena juunis ei tekita huvide konflikti, sest hindamisnõukogu rahastamisotsuste ettevalmistamisel ma ei osale,“ kinnitab Kalm. Vastavalt Eesti Teadusagentuuri põhikirjale ei ole hindamisnõukogu esimehel rahastamisotsuste vastuvõtmisel hääletusõigust.

Institutsionaalsete uurimistoetuste menetlemisega seotud tegevustes asendab Volli Kalmu hindamisnõukogu esimesel koosolekul, 27. märtsil 2012, aseesimeheks valitud hindamisnõukogu liige, vanemteadur Anu Realo. Institutsionaalse uurimistoetuse taotluste hindamine ekspertgruppide poolt kestab juuni lõpuni ning rahastamisotsuste ettevalmistamiseks koguneb Teadusagentuuri hindamisnõukogu juulis.

„Eesti Teadusagentuuri esimehena on mul juunis veel olulised ülesanded nii personaalsete uurimisteotuste põhimõtete kui ka rahvusvahelistes rahastamisskeemides osalemise printsiipide kujundamisel,“ täpsustas Kalm.

Eesti Teadusagentuuri nõukogu ning haridus- ja teadusministeerium on alustanud konsultatsioone Eesti Teadusagentuuri järgmise juhatuse esimehe leidmiseks. Järgmise juhatuse esimehe määrab ametisse Teadusagentuuri nõukogu.

Lasteaia-algkooli direktor Ly Kangur möönis, et sulgemisotsus oli paratamatu, sest praegu on tegemist pigem individuaalõppega, kirjutab Sakala.

"Kui lapsi jääb nii väheks, pidurdab see nende arengut - näiteks ei saa nad enam kehalise kasvatuse tunnis võistlusmänge harrastada," nentis ta.

Ly Kanguri tõdemust mööda on laste arv Pärsti kooli piirkonnas üha vähenenud. Kui varem käisid Soomes tööl vaid isad, siis nüüd lähevad suured pered täies koosseisus põhjanaabrite juurde elama.

Täpsemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Loe lisaks:

• Matemaatika riigieksami katsetööd teeb ligi 6000 õpilast

Foto: Dreamstime

Koolielu käis European Schoolneti koordineeritava projekti SENnet (The Special Educational Needs Network) raames möödunud nädalal külastamas Firenzes asuvat kutsekooli, mille 1000 õpilasest 50 on erivajadustega, seal hulgas on kaks autisti. Kooli õpetajad ütlevad, et 50 erivajadustega last on ka tasakaalupunkt. Enamasti on erivajadustega õpilastel individuaalne õppekava, kuid suurema osa päevast õpivad nad teistega koos. Et õppetöösse süvenemine sujuks hõlpsamini, on suurel osal erivajadustega lastest abiõpetajad. „Me usume imedesse,“ ütleb SENneti meeskonnaga rääkinud inglise keele õpetaja.

Kooli aias hoolitsevad õpilased ise selle eest, et maitsetaimed ja köögiviljad külvatud, rohitud ja kastetud saaksid.

Kooli õpetajad peavad oluliseks, et ka erivajadustega lastel oleks tulevikuks amet olemas ning ütlevad, et tihti on erivajadustega lastele sobivaim kutsekool – just seal saab kõige paremini õppida läbi tegutsemise. Kooli andmetel leiab iga kuues kooli lõpetanud erivajadustega noor hiljem tasustatud töö. See ei tähenda, et ülejäänud jääksid pärast kooli lõppu tegevuseta – neile korraldatakse erinevaid programme, kuid ilma lähedaste toeta nad siiski toime ei tule.

Kooli spordiväljak, mis on hea koht nii energia maandamiseks kui ka selle ammutamiseks.

25 Istituto Alberghiero Aurelio Saffi õpetajat on spetsialiseerunud just erivajadustega laste õpetamisele. Kõige olulisemaks peetakse aktsepteeritava käitumise ja sotsiaalsete normide õpetamist noortele.

Kuigi tehnoloogilised abivahendid võiksid hõlbustada erivajadustega õpilaste kaasamist tavaklassides, tõdevad õpetajad, et täiendava tehnoloogia ostmiseks ei jätku koolil raha. Kooli juhtkond teeb koostööd ettevõtjatega, et need õppetööd toetaksid. Samuti korraldatakse heategevuslikke lõuna- ja õhtusööke, et raha koguda. Itaalias ongi koolidele rohkem autonoomiat antud oma vahendite üle otsustamisel, samas tähendab see ka suurt vastutust ja initsiatiivikuse vajadust. Koolide rahakotile mõjus laastavalt ka viimane haridusvaldkonna kärbe, mille valitsus tegi.

Kooli arvutiklass.

Firenze hotelliteeniduse kutsekoolis on korralik tänapäevane väljaõppebaas mitme köögi näol, kus tulevased kokad usinalt toitu valmistavad ja kooli restoranis seda teistelegi õpilastele pakuvad. Samuti on koolis kaks arvutiklassi, neis on olemas kõik vajalik hotelliteeninduse õppimiseks - alates varnas rippuvatest "hotellitubade"  võtmetest kuni lauaarvutiteni, kus hotellibroneeringuid teha.

Raffaele Ciambrone Itaalia haridusministeeriumist märkis, et Itaalias on erivajadustega õpilasi 208 000, õpiraskustega õpilasi aga 300 000. Ministeerium pöörab suurt tähelepanu õpetajate koolitamisele erivajadustest, erivajadustealast täiendõpet omandas kahe aasta jooksul 13 650 õpetajat.

SENnet (The Special Educational Needs Network) on detsembrist 2011 kuni novembrini 2014 kestev Euroopa Komisjoni rahastatav projekt, mis keskendub hariduslike erivajadustega laste õpetamise temaatikale tavakoolides ning õpetamise mitmekesistamisele läbi tehnoloogia kasutamise. Projekti koordineerib European Schoolnet, Eestis vastutab projekti elluviimise eest Tiigrihüppe Sihtasutus. 

Koolis õpib poolsada erivajadustega last.

Fotod: Merje Pors

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva märgib, et koolid saavad ka oma kodukorras sätestada, kas ja kuidas tohib koolitundides nutitelefone, sülearvuteid, pleiereid ja muid selliseid asju kasutada ning reeglid tuleb kõikidele osapooltele selgeks teha ja neid järgida, kirjutab Eesti Päevaleht. Edasi loe juba Päevalehe veebist.

Loe lisaks:

• Top 5 tehnoloogilist saavutust, mis muudavad haridust

Foto: Dreamstime

Erko mõtte järgi võiksid koolimaja seinu kaunistada mängud, olgu see siis trips-traps-trull või midagi muud, kirjutab Järva Teataja.

Erko teada mängivad tema kooli lapsed vahetundides päris palju lauamänge, eriti talvisel ajal, kui õue ei saa. Haridusministeeriumi pressiesindaja Age Rosenbergi ütlust mööda kiitis žürii Erko töö puhul mõtte uudsust tuua õppimine klassiruumist välja. "Erko idee on tegelikult ka teostatav, kuigi kulukas, sest osa mängudest on mõeldud puutetundlikele ekraanidele," selgitas ta.

Loe lisaks:

• Õpilased leiutasid Tootsi maakera

„Meie sisekaitse õpilastel seisab ees päris paras katsumus,“ ütles Hansagümnaasiumi huvijuht Lea Lips Pärnu Postimehele.

Esimesel laagripäeval toimub riviõpetus, sisekaitseakadeemiasse vastuvõtu testide harjutused, relvaõpe, laskeharjutused, enesekaitseõpe, märulipolitsei varustusega tutvumine ja proovimine.

Homme läheb aga meeskondlikuks orienteerumiseks fotode järgi, uuritakse, kuidas sõrmejälgi võetakse, mis on signaleetfoto ja tegeldakse praktilise fotograafiaga. Teise laagripäeva mahub veel õpe, kuidas lahendada peretüli, ja alarmsõiduki koolituse praktilise sõidu vaatlus.
 

Lähemalt kirjutab uuringu tulemustest Postimees.ee.

Foto: Dreamstime

Nii läks sinna ka kaks auhinnalist kohta, nooremas vanuserühmas saavutasid II koha Emma Reinumägi ja Lisbeth Vallimäe omaloomingulise lauluga „Emme, las ma mängin sõbraga“. Konkursi teema oligi sõprusest – „Sõber on kingitus iseendale“ (Robert Louis Stevenson).

Emma ja Lisbeth jagasid oma muljeid Koolielule vahetult pärast auhindade jagamist 25. märtsil TTÜs toimunud tunnustusüritusel „Tiigrikutsu“. Emma oli sõnakam, Lisbeth tagasihoidlikum. Emma on laulu autor, Lisbeth esitaja.

„Esimest korda ma tegin selle laulu, kui sõitsime bussiga,“ selgitas Emma lahkelt. „Siis lindistasin selle telefoniga ja nii läks edasi.“

Et ümisesid viisi mobiiltelefoni?

„Jah.“

Sõnad kuidas tulid?

„Sõnad mõtlesin viisiga koos.“

Ja kuidas sa just Lisbethi laulma valisid?

„Kuna me olme head sõbrad ja tema peab ka hästi viisi. Ja me oleme sarnased, seljatagant ei tee meil üldse vahet.“

Lisbeth sõnas, et laulu lõplik salvestus arvutisse oli üsna keeruline, seda tehti tundide ajal, vahel ka pärast tunde. Aga hakkama saadi ja nagu näha – edukalt.

Tartu Tamme gümnaasiumi muusikaõpetaja Hiie Kroon, MusaTiigri konkursil oli palju just teie koolist osavõtjaid, kuidas see õnnestus?

„Mina õpetan muusikaklassides. Kui tuli see võimalus konkursist osa võtta, tegin lastele ettepaneku. Ja tõesti mulle tuli viiendast klassist neli tööd ja kolmandast klassist neli tööd. Võitsid kaks.“

Kuidas lastel need tööd valmisid?

„Kuna sellisest konkursist võtsime esmakordselt osa, siis ma ei osanud neid eriti juhendadagi. Mainisin neile iPadi, mainisin mobiilitelefoni võimalust. Seda viimast kasutasid nad kõvasti. Emmagagi oli nii, et sõitsime teatrietendusele, ja terve tee Tartust Pärnusse mõtles ta seda laulu välja. Vahepeal andis mulle kuulata, siis ma natuke õpetasin ja suunasin. Ja teekonna jooksul see lugu valmiski. Hiljem tegime fonogrammi taha. Hästi vahva laul sai.“

Kumb tundus laste jaoks põnevam, kas loominguline protsess, kus viis sündis, või tehniline pool, kus tuli arvutiga tegutseda?

„Ilmselt mõlemad. See oli väga esimene kogemus, ja mõlemad pooled olid ääretult huvitavad. Kui tuleb taas võimalus sellisel konkursil osaleda, siis usun, et lapsed haaravad sellest rõõmuga kinni.“

 MusaTiigri kõik auhinnatud lood leiab kuulamiseks siit.

Vaata ka:

• Abituriendi võidutööst võivad õppida inseneridki
• Noorel animaatoril kulus võidutöö tegemiseks 5 kg plastiliini
• Tikandi disain nõuab mõttetööd ja arvutioskust

Suvevahaeg on ju kohe-kohe algamas, kuidas seda siis veel tähistada kui mitte mölluga. Ürituse korraldas  Harku valla Noorsootöö Keskus.

Koolilõpumöll algas suure ühistantsimisega Tabasalu Ühisgümnaasiumi  õpetaja Astrid Väizene juhendamisel ja ansambli „Söepõletajate Pilliklubi“ saatel.

Terve päeva jooksul said huvilised osaleda erinevates töötubades – maalida savikujusid, punuda käepaelu, viltida, valmistada kleepse  ja seinapilte, õppida selgeks origami, sai proovida merega seotud tegevusi, õppida töötamist savikedraga. Töötubade läbiviimisele aitasid kaasa Rannamõisa Laevaselts ja Tabasalu eakate klubi „Hõbehall.“  Nii et koolilõpumöll oli ka põlvkondade kokkusaamispaik, vanaemad-vanaisad andsid omi teadmisi-oskusi edasi lastelastele.

Huvitavaid tegevusi pakkusid  Muraste  looduskool (päiksekella meisterdamine, kompassi õppimine), Kaitseliidu noorkotkad (sõjaväetelgi püstitamine, erinevad maskeeringud, õhupüssist laskmine), Eesti esimene erakosmeetikakool (näomaalingud ja patsisoengud), Tallinna ehituskool ( restaureerimine, lihtsamad töövõtted), Tallinna maanteeamet (jalgratturite vigursõit), Tallinna tervishoiu kõrgkool, noorteorganisatsioon 4H jpt.

Hommikupoolikul toimus  noorte käsitöömeistrite laat, kus müüdi kõike alates pirukatest ja lõpetades käsitsi valmistatud seepidega.

Tegevused toimusid  ka laval. Lisaks valla koolide isetegevusrühmadele astusid lavale erinevad bändid.
Laulmas kuulis ka  Rocca Al Mare kooli ansamblit „Ceesarid ja Moon“, head muusikat pakkus Tabasalu muusikakooli saksofonikvartett.  Peaesineja oli ansambel TRAFFIC. Päeva lõpus kuulutati välja  tiitli „Harku valla aktiivne noor 2012“ võitjad.

Üritusele panid õla alla Harku Vallavalitsus ja Harju Maavalitsus. Juba teist korda oli Harku valla koolinoortel suvevaheaja algus lõbus ja tegus.

Pildid: Madli Leikop