„Katsetöö 16. mail on esimene katsetus sellel pikal teel, mis lõpeb aastal 2014, sest siis peavad eksamitööd valmis olema. Uue õppekava järgi, st kitsast või laia matemaatikakursust õpivad praegu ainult kümnendad klassid, seega katsetööd saamegi ainult nendega teha, päris õiget sihtrühma lihtsalt ei ole ja kahjuks enne 2014. a eksameid ka ei tule,“ selgitas Deivi Taal.

Kas katseeksam peab silmas eraldi kitsast ja laia matemaatikakursust?

„Ei, sel korral on sihtrühm kitsast matemaatikat õppiv 10. klassi õpilane. Matemaatikaeksamit ettevalmistav töörühm on seda meelt, et nn lai eksam võiks muutuda praeguse eksamiga võrreldes võimalikult vähe. Kindlasti midagi muutub, aga mitte nii oluliselt kui kardetakse või oodatakse. Töörühma ja kindlasti ka matemaatikaõpetajate jaoks on kõvem pähkel just  kitsa kursuse eksam,“ rääkis matemaatika peaspetsialist Deivi Taal.

Mis tähendab kitsas matemaatika ja lai matemaatika? Eelmine riiklik õppekava fikseeris gümnaasiumis vaid ühetasemelise, 9 ainekursusest koosnenud ainekava. Mängureeglid olid kõigile ühesed, nii reaalaainetest huvitatuile kui oma tuleviku humanitaaraladega siduvale õpilasele. „Ikka öeldi, et milleks baleriinile matemaatika,“ toob Deivi Taal ühe mõttesuuna näiteks. 

Uues õppekavas on matemaatika ainevaldkonnas esitatud kaks õppeainet - kitsas ja lai matemaatika. Kitsas matemaatika koosneb 8 kursusest ja lai matemaatika 14 kursusest. „Samas ei saa öelda, et kitsas matemaatikakursus pluss midagi annab laia ehk lai matemaatikakursus ei ole moodustunud kitsale matemaatikale kuue kursuse lisamise teel,“ selgitas Deivi Taal. Kursuste sisu, käsitluse sügavus ja käsitluslaad on neis erinevad. Lai kursus on mõeldud eelkõige õppijate ettevalmistamiseks jätkuhariduseks reaal-, loodus- ja majandusteaduste valdkondades.

Nii et noored, kes praegu õpivad 10. klassis, pidid sügisel valiku tegema: kas hakkavad õppima kitsast või laia matemaatikat. On teil tagasisidet, mida rohkem valiti, mis seis koolides on?

„Arvasime sügisel, et ilmselt on valikud enam-vähem pooleks,“ rääkis Deivi Taal. „Uurisime natuke, kuidas on lood Soomes, seal õpetatakse  juba aastaid matemaatikat kahel tasemel: pikk ja lühike matemaatikakursus. Näiteks 2010. a valis Soomes matemaatika riigieksami 58% kõikidest gümnaasiumilõpetajatest ja nendest omakorda 49,8% valis pika ja 50,2% lühikese matemaatikakursuse eksami. Kui saime meie katsetööle registreerumise tulemused, siis üllatusime tõsiselt – 5809-st registreeritud õpilasest õpib hetkel 1715 kitsast ja 4005 laia matemaatikakursust. Me ei seadnud piiranguid, et kes võivad katsetööl osaleda. Iga lahendatud ülesanne on vaid kasuks,“ oli Deivi Taal kindel. „Koolides on praegu palju segadust õppekavaga. Koolid küsivad abi ja esitavad eksamikeskusesse hindamiseks omi õppekavu. Nende põhjal võib öelda, et väga paljudes koolides ei saada ikka veel hästi aru, et kitsas ja lai matemaatikakursus on erinevad õppeained. On koole, kus õpetatakse midagi vahepealset. Teine variant, mida palju kasutatakse  – õpetame kümnendas klassis kõigile laia matemaatikat. Kuna riiklik õppekava lubab õpilastel valitud matemaatikakursust vahetada, siis küll nad 11. klassis otsustavad. Mis asi see siis on? Täna õpin laia kursust, homme kitsast, siis on jälle kitsas liiga kitsas … Üleminek ühelt kursuselt teisele peaks olema pigem erand kui reegel ja kui, siis üleminek laialt kitsale, mitte vastupidi,“ mõtiskles Deivi Taal õppekava rakendumise üle.

Aga tagasi katsetöö juurde. Kes selle ette valmistas?

„Oktoobris 2011 moodustati eksamikeskuse direktori käskkirjaga töörühm, kuhu hetkel kuulub koos minuga 9 inimest. Komisjonis on kõrgkoolide õppejõud, tegevõpetajad nii eesti kui vene õppekeelega, nii humanitaar- kui reaalkallakuga koolidest. Sügisel valmistasime ette eksamite eristuskirjad, st kirjeldused, millised võiksid need eksamid üldse olla ja välja näha. Reaalne võimalus katsetöö ettevalmistuseks avanes tänavu veebruaris, siis otsustasime, et alustame just kitsa kursuse eksamivormi katsetamisega.“

Kuidas katseeksamitööd kooli jõuavad, kas salastatus on sama range kui tõeliste riigieksamite puhul?

„Tänu suurepärasele koostööle eksamikorralduse osakonnaga on meil trükitud töö nagu päriseksamil. Praeguseks hetkeks peaksid need tööd  juba koolides olema.  Kõik registreerunud koolid said vastavalt soovile kas eesti- või venekeelsed tööd. Kõikide registreeritud õpilaste hinnatud  töid ootame hiljemalt 25. maiks eksamikeskusesse tagasi.

Sügisel saame teha esimesed analüüsid ja anda ka koolidele tagasisidet. Kõikidel õpilastel ja õpetajatel palume kindlasti täita ka tagasiside ankeedi, kus saab arvamust avaldada ja töö kohta igakülgset tagasisidet anda. Õpilaste ankeet on ülesannete lehel ning õpetajad leiavad ankeedi ja hindamisjuhendi 16. mail eksamikeskuse kodulehelt http://www.ekk.edu.ee/ .“
 
Kuidas toimub katsetööde hindamine?

„Nagu juba mainisin, leiavad õpetajad hindamisjuhendi meie kodulehelt. Loodame õpetajate abile. Tööde arv on nii suur, et meie endi jõud ja võimalused ei käi sellest lihtsalt üle. Seda enam, et käimas on riigieksamite periood. Kindlasti aga vaatame üle, kuidas õpetajad on hindamisjuhendist aru saanud ja sellest kinni pidanud. Praegu ei ole ju veel kindel, kuidas hakkab 2014. aastal hindamine toimuma, kas koolides või riiklikult.“

Tegelikult ju saavad õpetajad esimese tagasiside just selle kaudu, et hindavad ise katseeksamitööd?

„Just, soovitasime registreerumisankeedis väga õpetajatele ise tööde parandamist, see on kõige otsesem tagasiside. Lähtume tulemuste analüüsimisel valimist kui tervikust ja meie poolt antav tagasiside on üldisem. Kui õpetajad on ise töid parandanud, siis on võimalik oma kooli õpilaste tulemusi hiljem vabariigi keskmiste tulemustega võrrelda.“

Eksamikeskuse matemaatika peaspetsialist Deivi Taal rõhutas katsetöö vabatahtlikkust, st registreerusid ikkagi need, kes soovisid oma teadmisi proovida ja eksamiarengule kaasa aidata. Sunnimeetod, et aasta lõpus on üks hinne puudu ja nüüd peate kõik katseeksamit tegema, lihtsalt ei tööta. „Katsetöös osalemine on õpilasele vabatahtlik, sest see on katsetöö. Eks juhtus sedagi, et õpetaja läks klassi ja ütles, et nii, nüüd meil tuleb katsetöö, kõik peavad tegema, ja siis helistasid lapsevanemad eksamikeskusesse, et mis toimub. Kindlasti on töös asju, mis lähevad ja peavadki minema muutmisele, st ei maksa midagi üle tähtsustada, aga põhjendamatult alahinnata ka mitte. Loomulikult võivad õpetajad selle töö eest ka hinde panna, aga veelkord – see on KATSETÖÖ. Töös võib olla ülesandeid, mis ei ole õpilastele mingil põhjusel jõukohased (või on liiga lihtsad), aega on liiga vähe (või hoopis liiga palju) jne. Õpetaja peab tõsiselt kaaluma, mida sellest tööst hindamisel arvestada, mida mitte. Mitte mingil juhul ei saa see töö olla aluseks otsustamisele, kas õpilane sobib gümnaasiumiõpinguid jätkama või mitte,“ rõhutas Deivi Taal.

Tegelikult on nendest koolidest, õpetajatest ja õpilastest, kes matemaatika katsetööle registreerusid, saanud automaatselt eksameid ettevalmistava töörühma liikmed. Seda võimalust tuleks targalt kasutada, sest ainult koolidega koostöös saab ettevalmistav töörühm  tõeliselt aimu, kus suunas eksamiarendusega edasi liikuda ja mida muuta. Mida objektiivsem on katsetöö läbiviimine, tööde parandamine ja hindamine ning nii õpilaste kui õpetajate tagasiside, seda suurem on sellest kasu kõikide huvigruppide jaoks.

Foto: Madli Leikop, Koolielu arhiiv