Abituriendi võidutööst võivad õppida inseneridki
Fotol Kristjan Türk vasakul, Tartu Kivilinna gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Sven Hendrikson, teise koha saavutanud Kristo Kuusik ja paremal Põlva ühisgümnaasiumi õpetaja Tiina Saago ja tema juhendatav . Pildistas Terje Mägi.
Konkursi teema oligi "Auto". Töid võis esitada kolmes kategoorias: tarkvaraprogramm NCC ja reaalselt CNC pingis välja freesitud esemed; tarkvaraprogramm Solid Edge ja tööde esitamine failina; tarkvaraprogrammid SolidEdge, NX ja nende abil modelleeritud ning reaalselt CNC pingis välja freesitud esemed.
Kristjan Türgi „Auto“ (vaata tema tööd siit) oli tehtud tarkvaraprogrammis Solid Edge sellise põhjalikkusega, et vaadelda ei saa mitte üksnes auto välist külge, vaid joonestatud on ka mootor, käigukast ja kogu auto sisemus. Ehk kui soovid vaadelda automootori mingit osa kolmemõõtmelisena, siis palun, võidutöös on see võimalik.
Kristjan ise ütles, et töö valmis viie nädalaga, iga päev paar tundi tööd. Tegu on autoga tulevase inseneri peas ja mõtetes, mitte kindla mudeli-margiga. „Kuna teema tundus huvitav, siis otsustasin kaasa lüüa,“ lausus Kristjan Türk.
Kas endale tuli võit üllatusena?
„Ei tulnud väga,“ muigas Kristjan. „Olin endas üsna kindel, kui seda tegin. Ei usu, et keegi teine viitsiks nii pikalt ühe asja kallal vaeva näha.“
Aga kuidas sina viitsisid?
„See pakub mulle huvi ja ma plaanin inseneri-asjandust ka edasi õppima minna. Kuna joonestamisel-modelleerimisel on inseneritöös väga suur osa, siis see konkurss oli hea väljakutse ka mulle. Kasutasin Solid Edge programmi, see on turul olevatest praegu parim.“
Kas sinu tööl on ka praktiline väärtus, saab seda mõni insener kasutada?
„Võib-olla mõni saab, aga seda peaksid siis ütlema väljaõppinud insenerid. Aga minu töös on lahendusi, mis on praktiliselt kasutatavad.“
Kristjan Türki juhendas Tartu Kivilinna gümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Sven Hendrikson. „Ega mul väga ei tulnudki seda noormeest juhendada, kuna ta teab asja minust paremini. Tema õpetab juba mind, mitte mina teda. Kui ta tuli selle ideega minu juurde, siis ütlesin, et muidugi, hakka tegema! Aga kui ta jõudis tööga poole peale ja ma nägin, mida ta tahab teha, siis küsisin, et kas sa valmis ka jõuad,“ kirjeldas õpetaja toimunut. „Kodus tegi Kristjan suurema osa tööst, vahepeal käis klassis ka tegemas. Vaatasin kõrvalt, ega mul seal väga midagi öelda ei olnud.“
Kas selline huvi tehnoloogia vastu on õpilaste seas erand?
„Nii põhjalik huvi on kindlasti erand.“
Aga kas varianti, et õpilane ongi õpetajast arvutiasjanduses targem, tuleb tihti ette?
„See sõltub muidugi õpetajast ka, aga ikka tuleb seda ette. Näiteks minu teine õpilane, Simmo Saan võitis informaatikas Eesti olümpiaadi. Ma usun, et mina temaga programmeerimises võistlema ei hakka,“ sõnas õpetaja Sven Hendrikson. Olgu lisatud, et Simmo Saan samuti Tartu Kivilinna gümnaasiumist võitis TehnoTiigri konkursil nooremas vanuserühmas A-kategoorias I koha.
Loe lisaks: