Koolides on igapäevane probleem, et õpilased kasutavad nutiseadmeid vahetpidamata nii vahetundides kui ka tunni ajal. Eks siis tulebki tekitada elevust ja lubada seade tundi kaasa võtta ning seda õppe-eesmärgil ära kasutada: VOSK ehk võta oma seade kaasa.

Leidsin võimaluse end koolitada nutiseadmete kasutamisvõimalustest ainetunnis ja hakkasin seda ka tundides ise proovima. Eelmisel õppeaastal oli mul 1. klass ja 23 õpilast. Tundi läksin koos kolleegiga, kellega olime eelnevalt tunni ette valmistanud. Esimesed tunnid olid ehmatavad – tuli tegeleda paljude laste seadmetega, sest kahjuks vanemad ostavad küll seadme, seadistavad selle, aga kuidas leida WiFi-t või äppide poodi  – seda lapsed ise ei tea.  See võttis väikestega suure aja tunnist.  Oli muidugi ka neid lapsi, kes valdavad oma seadet väga hästi. Esimesed raskused ületatud, läks hiljem juba tunduvalt lihtsamalt.

Proovisin põhikooli inimeseõpetuse tundides ka seadet kasutada. Õpilaste seas tekitas piisavat elevust, kui koduseks ülesandeks oli, et võimalusel võta nutiseade kaasa. Tundi minnes pidin ka enda seadmed kaasa võtma, sest kõigil ei ole oma seadet või ei lubata seda kooli kaasa võtta. Tunni algus oli samasugune nagu 1. klassil. Palju oli neid, kes ei teadnud oma seadmest midagi. Õnneks oldi kiired kaaslasi aitama. Kasutasin QR-koodi lugemise äppi. Olin koostanud 15 küsimust ja nutiseadme abil pidid nad vastama. Kui muidu anda õpilastele küsimused ja paluda vihikusse vastused kirjutada, on ikka klassis nurinat kuulda, et nii palju ja miks. Sellisel viisil töö tegemine oli kõigile huvitav. Õpilased saatsid vastused nutiseadmega minu postkasti. Minul ei olnud vaja õhtul minna koju vihikupakiga. Istusin arvuti taha ja sain kõigi tööd arvutis ära kontrollida. Laste kiituseks pean ütlema, et hoolimata väikesest klaviatuurist trükivad nad seal väga hästi.

Kasutades õpetajana ühte äppi erinevates klassides, saan enesekindlust ja oskan otsustada, kas see õpilastele sobib ja kuidas ma saan seda oma tundides veel kasutada.

Olen ka alati õpilastele oma seadet kasutada andnud ja pean õpilasi kiitma – nad on seadmesse heaperemehelikult suhtunud ja ei ole minu seadmes kusagil surfanud ega minu isiklikke asju vaadanud. Toimetavad seal keskkonnas, kus selles tunnis just on vaja.

Probleemid, milleks tuleb valmis olla:
• Õpetajal peaks olema võimalus jagada vaba WiFi-t.
• Õpilaste seadmes pole piisavalt vaba ruumi, et installida tunniks vajalikku äppi – paluge mõni rakendus deinstallida ja hiljem võivad nad tunnis kasutatud äpi deinstallida.
• Seade ei toeta tunnis kasutatavat äppi – on ka sarnaseid äppe, aga kõik ei toimi ühtviisi. Siis tulebki paaristööd teha või leida mõni muu viis tunnis kaasa töötamiseks.
• Kui õpetaja läheb tundi ainult õpilaste endi seadmetega läbi viima, peab olema alati ka varuvariant.

Mõnusat elevust tekitavad Kahoot! ja Quizizz – nendega saab mõisteid korrata ja teadmisi hinnata. Kahooti saab ka nutiseadmega kasutada. Quizizzil aga ei ole äppi. See on vaid läbi interneti kasutamiseks. Tema plussiks aga on see, et õpilased saavad ka kodus oma teadmisi kontrollida. Hea võimalus mõistete õppimiseks. 

Lensoo on äpp, millel on palju erinevaid võimalusi ja lihtne kasutada. Tema miinuseks on see, et helisalvestust ei saa kustutada, siis pead kogu töö ära kustutama. Soovitan seda äppi kasutada nii paaristööks, rühmatööks kui individuaalselt. Sellega saab pildistada, kirjutada ja juurde rääkida. Hea võimalus inimeseõpetuse tundides erinevate teemade käsitlemisel. Valmis tööd saab jagada õpetajaga ja hiljem saab neid töid vaadata ja analüüsida.

Loquiz on õues hea kasutada. Kevadel, kui klassiruumist tahetakse õue päikese kätte, siis on see hea äpp tunni läbiviimiseks. Õpetajal on vaja küsimused koostada ja märkida punktid, kui kaugele õpilased koolimaja juurest minna võivad. Hea on ka see, et õpetaja saab määrata kellaaja, mis kellani on mäng lahti – et kõik jõuaksid õigeks ajaks kooli juurde tagasi.

Koolielus on väga head juhendid töövahendite leheküljel. Soovitan neid proovida ja endale leida sobivaid. Kui jääte mõnes kohas hätta, siis saab sealt alati ka nõu küsida ja vastus tuleb üsna kiiresti.

Kokkuvõtteks tahan julgustada õpetajaid kasutama tunnis nutiseadmeid. Iga algus on raske, aga hiljem on palju toredaid tunde võimalik läbi viia. Paneme nutiseadme enda kasuks tööle ja kõik võidavad.

Loo ja fotode autor on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Katrina Tammistu.

Samal teemal:

• Valminud on VOSK lähenemist tutvustav käsiraamat haridusjuhtidele
• Klassiõpetajate koolituspäev oli HITSA nutiklassis
• Nutiseadmega nutiõpetajaks

Vormistuse osas järgib žürii õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid. Oodatud on ka uurimusliku taustaga videolahendused, soovitatav teema “Üks päev meie koolis”.

Kirjalike tööde temaatikale EPAM rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie haridusloo tarbeks – muutusi piirkondlikus koolivõrgus, õppetöö korraldust, kooliolustikku ja -traditsioone, õppekäike ja ekskursioone, huvitegevust ja välisprojekte, rahvusvahelisest õpilasvahetust jne.

Omaette teema on Eestist pärit õpilaste käekäik välisriikide koolides. HTMi kodulehe andmeil elab juba ligi 20% eestlastest väljaspool Eestit, eesti keelt õpib pea 3500 last 59 koolis erinevates välisriikides. Nende toimimist ja toimetulekut pole seni uuritud ega vastavat materjali talletatud.

Täpsem võistlustöö juhend<http://www.tlu.ee/et/eesti-pedagoogika-arhiivmuuseum/Uurime-kooliajalugu>.

Allikas: EPAMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss
• Algas konkurss kõrgkooliõpikute kirjutamiseks ja tõlkimiseks

Innove testide keskuse juhataja Rain Sanniku sõnul on lisaks Tallinnale tänaseks loodud elektroonse testi tegemise võimalus ka Tartu, Jõhvi ja Narva inimestele: „ Elektrooniline eksam toimub Innove kohapealses eksamipunktis. Suurim lisaväärtus eksaminandile on see, et kohe peale eksami lõpetamist saab eksamitegija teada oma punktisumma ehk info eksami tulemuse kohta. Elektrooniline tunnistus vormistatakse paari tööpäeva jooksul peale eksami toimumist.“

Eksamitestis on 24 eestikeelset valikvastustega küsimust. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on õigesti vastanud vähemalt 18 küsimusele. Eksam kestab 45 minutit ja selle ajal on võimalik kasutada eksamiruumis olevaid Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eestikeelset teksti ning sõnaraamatut. 

2015. aastal  sooritas Eestis põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamit ligikaudu viissada inimest. Eksamid toimuvad kaks korda kuus Tallinnas ning  kord kuus Tartus, Jõhvis ning Narvas.

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Täiendav info kodakondsuseeksamite kohta on leitav: http://www.innove.ee/et/kodakondsus

Eksami näidisküsimustega saab tutvuda: http://www.innove.ee/et/kodakondsus/elektrooniline-eksam

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti keele tasemeeksamid said rahvusvahelise kvaliteedimärgi
• Abiturientidel algab riigieksamite periood eesti keele eksamiga

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2015. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 27 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):

1. e-keelenõu
2. Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi“
3. „Eesti keele varamu“ sarja algatamine ja esimese köite väljaandmine
4. Eesti-leedu sõnaraamat
5. ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958-1988
6. Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber“ väljaandmine
7. Kirjandustund kirjanikuga
8. „Hiiu sõnaraamat“
9. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006-2016
10. Eesti-läti sõnaraamat
11. Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest“
12. Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen“
13. XVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis
14. Lugemiskaartide sari „Head eesti …“
15. Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger“ ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused“
16. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine
17. Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp
18. Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk)
19. Selge sõnumi auhind
20. Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind
21. Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. [Latvian-Estonian dictionary]
22. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne
23. Konguta Kooli aabits
24. „Heinrich Stahli tekstide sõnastik“
25. Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ (2015)
26. Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus“
27. Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 18. märtsil.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“

Ühise perepäeva eesmärk on väärtustada Eesti riigi vabadust ja tunda rõõmu sellest, et meie kõigi koduks on just Eesti Vabariik. Külastajaid ootab magus üllatus Kalevi poolt!

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse on sissepääs perepäeval muuseumipiletiga.

PEREPÄEV „VABA RIIK OK AARE!“ SUURGILDI HOONES (PIKK 17, TALLINN) KELL 11-15

Kell 11.00-15.00 töötuba „Meisterda oma kodu loom“
Kell 11.00-15.00 ristsõna lahendamine kolme muuseumi ekspositsioonide põhjal
Kell 12.00 loeng Eesti Vabariigis 1930. aastatel kasutatud lauanõudest. Anne Ruussaar (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator)
Kell 13.00 eestikeelne ekskursioon omariiklusest näitusel „VISA HING“. Hiljar Tammela (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator)
Kell 14.00 mälumäng „Murra mälu!“ koostöös  ajakirjaga Diplomaatia teemal „EESTI VABARIIK“
Kell 14.00 venekeelne ekskursioon omariiklusest näitusel „VISA HING“
Kell 15.00 Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kontsert
Kell 15.00 auhinnaloos ristsõna lahendajate vahel (Suurgildi hoone hariduskeskuses Eksperimentaarium)
Kell 15.10 lastele joonisfilmfilm „ADA + OTTO“; Stsenaarium ja režii: Ülo Pikkov; Eesti Joonisfilm 2013 (20 minutit)
Suurgildi hoone on avatud kell 10-18.

NB! Kogu päeva kehtib Suurgildi hoone pileti ettenäitamisel kohvikus MAIASMOKK soodustus -10%

 24. veebruaril kell 10-18 on avatud ka Eesti Ajaloomuuseumi TALLIHOONE (Pirita tee 66, Tallinn), kus on võimalik tutvuda näitusega „RIIK MALELAUAL. SAKSA OKUPATSIOON EESTIS 1941–1944“.

Eesti Ajaloomuuseumi täpsema programmiga saab tutvuda SIIN.

A.H. Tammsaare muuseumis saab tutvuda näitusega Johannes Vares-Barbarusest ja lastel on võimalus meisterdada endale teenetemärk. Tutvu programmiga SIIN. 

E. Vilde muuseumis saab näha näitust 20. sajandi alguse kodutekstiilidest ja käsitöörõivastest „Kuldse peaga nõel“, lastele käeline tegevus ja täiskasvanutele otsimismäng. Tutvu programmiga SIIN.

Allikas: Ajaloomuuseumi pressiteade. Foto: Vahur Lõhmus.

Samal teemal:

• Algas "Tõe ja õiguse" tegelaskujude illustratsioonivõistlus
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel
• Eluloovõistlus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks
• Eesti esimene rahvusatlas võtab kokku riigi 100-aastase arengu

Osalema on oodatud lasteaedade vanemate rühmade lapsed ning 1.–9. klassi õpilased koos õpetajatega. Kevadeotsimine algab 1. märtsil ja kestab, kuni kõik kevadmärgid leitud – umbes mai keskpaigani.

„Tere, Kevade!” eesmärk on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid märkama looduses toimuvaid muutusi. Lapsed õpivad tundma looma- ja taimeliike: õpitakse ja jälgitakse 36 Eestis tavalise looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (sinilill, paiseleht), saabuvad rändlinnud (põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn) ning esimesed seened (kevadkogrits). Lapsed sisestavad nende ilmumise kuupäeva kevadvaatluste veebis asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi ning kevade saabumist üle Eesti saavad nõnda jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised.

Lisaks loodusvaatlustele sisaldab „Tere, Kevad!” ka teemakohaseid lisategevusi, nagu kevadekuulutajate joonistamine ja neist luuletamine ning kevadfotode konkurssi. Lisategevused annavad võimaluse lõimida loodusvaatlusi paljude teiste õppeainetega. Jätkub ka loodusviktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

Eelmisel aastal avastas koos kevadet üle 7300 lapse ligi 260 koolist ja lasteaiast üle kogu Eesti. 

Ootame arvukat osalust. Juhendavatel õpetajatel palume oma grupid registreerida veebruari lõpuks. Registreerimine, lisainfo kevadvaatluste ja muude tegevuste kohta leidub veebiaadressil http://tere.kevad.edu.ee

Projekti töökeel on eesti keel. Olulised juhendmaterjalid veebis on olemas ka vene keeles, seega ootame aktiivset osavõttu ka vene õppekeelega koolidest ja lasteaedadest.

„Tere, Kevad!” 2016 saab teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Lisainfo:
http://tere.kevad.edu.ee
E-post: kevad.org(at)irc.ee

Samal teemal:

• Ökoloogiaviktoriin Tartu linna ja maakonna õpilastele
• Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta
• Tallinna Ülikooli teadlased proovivad luua nutikaid õppevahendeid loomaaias

Arendusnädalavahetusel töötavad uute leiutiste kallal koos väga erineva tausta ning kogemustepagasiga osalejad. „Iga korraga on projektide julgus ja keerukus tõusnud, näiteks on seekord välja pakutud ideede seas ka sõiduauto autopiloot,“ rääkis ürituse peakorraldaja Priit Salumaa sihtasutusest Garage48. „Loodan näha nii roboteid, droone kui ka internetti ja nutitelefonidega ühendatud vidinaid.“ Asjade interneti ehk internetti ühendatud seadmete vallas aitab osalejatel ideid teostada Elisa Eesti.

Ürituse kaaskorraldajateks on Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia, kes peavad oluliseks tudengite erialaste ning erialaüleste kontaktide soodustamist. „Garage48 on heaks näiteks interdistsiplinaarsest ja praktilisest õppest, mille käigus tudengid lahendavad reaalelu probleeme,“ ütles Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo.

"Disainer oskab digitehnoloogia kasutajasõbralikuks muuta, seega annab Kunstiakadeemia üritusele väärt täiendust,” lisas Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Teist aastat on ürituse partneriks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kelle kadetid töötavad välja riigikaitsega seotud rakendusi. Eelmisel aastal pälviski peavõidu just KVÜÕA ideest sündinud lasketreeningu abiseade.

Garage48 formaat on lihtne: reedel saavad kõik kaasosalistele oma projektiideid esitleda ja moodustatakse meeskonnad. Seejärel algab meeskondadel mentorite juhendamisel võidujooks ajaga, et pühapäevaks toimiv prototüüp valmis saada. Tartu Ülikooli Physicumis pühapäeval kell 18:00 algavat prototüüpide esitlust saab otseülekandena jälgida Garage48 veebilehe, postimees.ee ja novaator.err.ee vahendusel.

Garage48 Hardware & Arts korraldajad ja suurtoetajad: Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, SA Garage48, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Elisa Eesti. Toetajad: Eccom, Eesti Arengufond, Startup Estonia, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Hedgehog, Massportal, Microsoft, Milrem, Mooncascade, Rohde & Schwarz, Skeleton Technologies ja Tartu linn.

Ürituse koduleht http://garage48.org/events/hardware-and-arts-2016

Garage48 Hardware & Arts 2015 võitja - Hitafly lasketreeningu abiseade. Foto: Reio Avaste.

Allikas: TÜ pressiteade.

Kursus on mõeldud eelkõige õpilastele, kes on õppinud soome keelt põhikoolis ja soovivad seda jätkata ka gümnaasiumis, kuid koolis pole kursuse avamiseks piisavalt õpilasi. Kursus sobib ka õpilastele, kes on elanud paar aastat Soomes ja soovivad Eestisse naasnuna soome keelt edasi õppida. Samuti sobib kursus õppuritele, kes tahavad minna Tallinna või Tartu Ülikooli soome keelt õppima või astuda mõnda Soome kõrgkooli. Osaleja keeleoskus võiks olla A2-tasemel.

Kursus kestab 15 nädalat veebruari keskpaigust mai lõpuni. Tunnid toimuvad Skype’i teel kord nädalas pärast koolipäeva lõppu. Osalemine on õpilastele tasuta.

Kursuse õpetaja ja projekti koordinaator on Juhani Koivuviita, kes on juba aastaid samal viisil õpetanud keelt soome õpilastele.

Lisainfo ja registreerumine: Juhani Koivuviita, juhani.koivuviita@gmail.com, +358 440 644 755.
 Registreerumine kestab 8. veebruarini. Kursusel osalejate arv on piiratud.

Taustainfo

• Veebikursuse näol on tegemist Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Soome Instituudi pilootprojektiga. Kaugõppest võib edaspidi olla abi vähem õpitavate keelte populariseerimisel ja seda eriti väiksemates kohtades, kus koolidel on keeruline õpilastele laia võõrkeelte valikut pakkuda.
• Eesti üldhariduskoolides õpib soome keelt ligi 1000 õpilast.
• Kutsehariduses on soome keele õppijate arv ligi 300.

Samal teemal:

• Populaarne soome noorsookirjanik tuleb veebiturneele Eesti koolidesse
• eTwinninguga Soomes kontakte loomas
• Soome keele sõbrad kogunevad Tapa Gümnaasiumisse Aleksis Kivi päeva tähistama

Konkursid on teemal "Milline oleks Eesti, kui keegi ei suitsetaks?" ja "Milline oleks Eesti, kui inimesed jooksid poole vähem?". Konkurss toimub kahes vanusegrupis: 8.-9.klass ja 10.-12.klass.

Konkursid julgustavad noori kirjeldama oma visiooni Eesti ühiskonnast, kui me jooks alkoholi poole vähem ja ei suitsetaks. Kuivõrd keskkond meie käitumist mõjutab; kuidas tähistaksime sündmusi, maandaksime stressi, leiaksime sõpru ja tooksime ellu põnevust, kui suitsetamine ja alkoholi tarbimine oleks tabu, mitte norm?

Essee soovituslik pikkus on kuni 10000 tähemärki. Palume esitada essee eesti keeles, DOC-vormingus, ning lisada sellele autori ees- ja perekonnanimi, vanus ja kontaktandmed (e-postiaadress ja kontakttelefon).

Töid oodatakse kuni 10.02.2016 aadressil eessee@terve-eesti.ee.

Esseesid hindab žürii ning hindamisel peetakse silmas, kuivõrd argumenteeritult suudetakse oma seisukohti kaitsta. Mõlemast vanusekategooriast ja teemast valitakse välja parimad kirjutajad, kes saavad auhinnaks tahvelarvuti SamsungGalaxyTab.

Konkursi võitjad kuulutatakse välja 24.02.2016.

Samal teemal:

• Mahekeskus õpetab valikuid tegema
• Tervisliku toitumise edendamise projekt tõi Kohtla-Järve lasteaiale tunnustuse
• Tervist edendavate lasteaedade suvekool keskendub ohutusele

Autor: Heli Lätt, Tartu Observatooriumi külastuskeskuse juhataja

Viimasel paaril aastal on observatooriumis pakutud kaugseire, kosmosetehnoloogia ja satelliitide teemalisi aktiivõppeprogrammi päevi põhikooli viimastele klassidele ja gümnaasiumiastme õpilastele. Õppeprogrammides on lõimitud erinevaid õppeaineid: füüsika, matemaatika, bioloogia, ajalugu, eesti ja inglise keel. Viietunnise programmi käigus kasutavad õpilased erinevaid aktiivõppe meetodeid – rühmatöö, ettekanne, viktoriin ja käeline tegevus - uute teadmiste omistamiseks. Õppeprogrammidest saavad koolid osa võtta ka õppeastmete kaupa kuni 35liikmeliste õpilasgruppidena. Õppeprogrammide läbimine teadusasutuses võimaldab õpilastel õppetöö vältel näha ka teadlaste tööpäeva ning neile loodud töötingimusi.

Aktiivõppeprogrammi läbinud õpilaste seast on igal aastal leidunud mõni, kes viib oma uurimustöö läbi koostöös observatooriumi teadlasega. Julgustame kõiki õpetajaid ja õpilasi meie poole pöörduma, kui on soovi teha uurimistööd kosmoseteaduse või –tehnoloogia vallas. Juba varakult huvipakkuva erialaga tegeledes on õpilasel võimalus otsustada, kas see on valdkond, millega edaspidi soov tegeleda.  

Täpsem informatsioon aktiivõppeprogrammide kohta: http://kylastuskeskus.to.ee.

Tartu Observatooriumis Tõraveres on ligikaudu 20 aastat pakutud huvilistele ekskursioone observatooriumi peahoones ja suures teleskoobi tornis asuvas Stellaariumis ning näidatud Baltimaade suurimat teleskoopi. Ekskursioone ettetellimisel pakume jätkuvalt. Kooli õppekava täiendamiseks kasutavad seda võimalust 4. klasside õpetajad, kes vastavaid teemasid oma tundides käsitlevad. Lisaks käivad silmaringi avardamiseks ekskursioonidel ka vanemate klasside õpilased ning astronoomia- ja kosmosehuvilised.

Kui soovitakse külastada observatooriumit väiksemate kui kümneliikmeliste gruppidena, siis igal kuul on observatooriumil avalikud vaatlusõhtud, mis on külastajatele tasuta. Täpsemad kuupäevad: http://kylastuskeskus.to.ee/est/ekskursioonid/avalikud_vaatlusohtud.

Lisaks pakume õpetajatele ka täiendkoolitusi astronoomia, kaugseire ja kosmosetehnoloogia valdkondades. Erinevates kooliastmetes on ka õppekavas mitmeid nende valdkondadega seonduvaid teemasid. Seetõttu pakumegi õpetajatele tuge koolituste näol, et täiendada teadmisi. Koolitused erinevad sihtgrupi ja sisulise taseme poolest:

• Üldine kosmosetemaatika. Koolituse eesmärgiks on tutvustada õpetajatele laiapõhjaliselt kosmoseteaduse ja -tehnoloogia valdkonda. Selgitatakse Eesti panust NSVL kosmose-programmides ja kaasaegseid saavutusi. Koolituse lahutamatuks osaks on praktiliste ülesannete tegemine. 
• Aktiivõppeprogrammid. Tartu Observatooriumis on välja töötatud kaasaegsetel õpetamise meetoditel põhinevad aktiivõppeprogrammid, kus lõimitakse ülesannete tasandil erinevaid õppeaineid nt eesti keel, inglise keel, ajalugu, geograafia, füüsika ja matemaatika.
• Valdkonnapõhine koolitus – kaugseire, astronoomia või kosmosetehnoloogia. Valdkonnaspetsiifilistes koolitustes tutvustatakse põhjalikult eriala uusimaid tulemusi ning tulevikuperspektiive. Tutvustatakse teema lõimimise võimalusi riikliku õppekavaga ning pakutakse välja erinevaid praktiliste tööde ideid.
• Kosmoseteadus ja -tehnoloogia ainetevaheliseks lõiminguks. Koolituskava on koostatud, mõeldes kooli pedagoogidele. Kursuse algul antakse õpetajatele ülevaade erinevatest uuringutest, mis tõendavad kosmosevaldkonna inspireerivat mõju õpilastele.  Teises osas käsitletakse erinevaid ainesektsioone ning nende kattumist kosmosevaldkonnaga. Lõpuks valmib visuaalselt hoomatav skeem kosmosetemaatika lõimimisest erinevate õppeainetega ja aineõpetajad koostavad erialase kosmosetemaatilise õppematerjali, samuti tutvustavad seda kolleegidele.

Kohtumisteni Tõraveres, Eesti Kosmosekeskuses!

Samal teemal:

• Stipendium, mis aitas kosmost avastada
• Interaktiivne päikesesüsteemi 3D kaart