Oktoobri alguses olid Eesti õpetajad Soomes eTwinningu rahvusvahelisel kontaktseminaril. Saadi uusi kontakte, arendati projekte ning harjutati uusi töövahendeid, aga tutvuti ka Soome haridussüsteemiga.
Allpool õpetajate muljeid Soome kontaktseminarilt ja sellest, mis projektid koostöös välja mõeldi ja teha otsustati.
Urmas Heinaste, Tartu Annelinna Gümnaasium:
Sain koolitusel teada, kuidas eTwinningu rahvusvahelist projekti alustada.
Meie projekti idee on kooli ajaloo tundmaõppimine selle tutvustamise kaudu projektipartneritele. Alustame enesetutvustamisest ja küsimuste esitamisest ning vastuste leidmiseks viime läbi uurimuse ja intervjuud. Kogu materjal esitatakse blogis ning paigutatakse võrdlevalt ajajoonele. Soovitan eTwinningu projekti kõigile õpetajatele oma õpilaste paremaks kaasamiseks ja õppetöö huvitavamaks muutmiseks.
Merit Kokk, Varstu Keskkool:
Osalen projektis „Mushrooms“ („Seened“). Töörühmas on kolm inglise keele õpetajat ja üks keemiaõpetaja. Praeguseks on liitunud ka kaks Portugali loodusainete õpetajat. Tegevused algavad seente korjamisega, vahe-etapid on nende vaatlemine-uurimine, keemilised katsed, võimalusel toiduvalmistamine, lõnga värvimine seente abil, lõpp-produkt on animafilm. Projekti algustähtaeg lükkub ilmastikutingimusi arvesse võttes järgmisesse sügisesse. Seetõttu käivitasime sama grupiga näpuharjutuseks ka miniprojekti „Christmas“ („Jõulud“), mis sisaldab jõulukaartide valmistamist, saatmist teise riigi õpilastele, video/Skype kasutust tagasiside andmisel ning õpilastevahelist elektroonset kirjavahetust.
Tänan korraldajaid ja kaasosalejaid. Loomulikult hindan saadud infot ja oskusi. Samas meeldis viis, kuidas neid jagati ning meeleolu, mis selle käigus tekkis. Algajana jagan õpilaste seisukohta, et oluline on küll teadmisi omandada, kuid veel olulisem on saada teada, kust, kuidas ja kellelt küsida ja infot juurde saada, kui endal puudu jääb. See üritus andis teadmise, et ma julgen ja tahan eTwinninguga edasi minna.
Marju Purge, Võru Kreutzwaldi Kool:
Mulle meeldis meetod „Gallery Brainstorming”, mille kaudu me lõpuks jõudsime projekti plaani valmimiseni. See paneb osalejad kiiresti mõtlema ja otsuseid vastu võtma. Tahan seda kindlasti ka koolis proovida.
Soome kolleegid olid väga asjalikud ja praktilised. Saime koos läbi mõelda konkreetsed projektitegevused. Leedu lektorilt saime palju uusi teadmisi ja soovitusi, missuguseid töövahendeid saab kasutada tahvelarvutiga ja missuguseid sülearvutiga. Tutvusin uute programmidega, kuid muidugi oleks olnud tarvis rohkem aega, et ise ka uusi asju proovida.
Projekti pealkiri on “Glimpses of Home Place” („Vaateid kodukohast“) ja projekt sisaldab fotode tegemist kodupaiga kultuuri- ja loodusobjektidest, seejärel vastastikku fotode põhjal väikeste luuletuste kirjutamist. Järgmiseks teevad õpilased ise rühmades oma kodupaika tutvustavad esitlused, millele partnerid vastavad kommentaaride ja küsimustega. Õpilased kirjutavad loovtööna legendi mõne oma kodukoha paiga kohta, parimad tõlgitakse inglise keelde. Lõpp-produktina valmib elektrooniline raamat, mis sisaldab kõigi partnerkoolide projekti jooksul tehtud töid.
Meie jaoks oli väga väärtuslik see, et saime partnerid Soomest ja Leedust, kellega saime ka isiklikult tegevused läbi rääkida ning plaanid teha. Kohtumine oma projekti partneritega annab juurde palju usaldusväärsust ja kindlust.
Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool:
eTwinningu kontaktseminaril Soomes meeldis eelkõige see, et kõigi esinejate ettekannetest sai kaasa võtta midagi praktilist. Väga hea kogemus oli Läti õpetaja tutvustatud meetod, mille kaudu õppisime projekti koostama. Seda meetodit saab koolis kasutada rühmatööde puhul.
Leedu kolleeg tutvustas uusi ja põnevaid töökeskkondi, mida kavatsen kindlasti koolis oma ainetundides ja uues projektis kasutada. Läti kolleegi “Gallery Brainstorming” meetod väärib kindlasti kasutamist. Soome kolleegid olid toredad vestluspartnerid, kes tulid innukalt kaasa meie projektiideega. Soome haridusalane ettekanne oli põnevalt üles ehitatud ning pani kaasa mõtlema ning otsima võimalikke paralleele meie oma haridussüsteemiga.
On tõesti väga hea meel, et kodunt kaasa võetud projektiidee “Glimpses of our Home Place” tekitas nii Leedu kui Soome kolleegides huvi. Meie projektitegevus juba käib. Kavatseme kõigepealt korraldada projekti logokonkursi. Töökeskkonda Padlet kasutades saavad partnerriikide õpilased kõigepealt tutvustada nii ennast kui oma koole. Projekti põhiidee on tutvustada oma kodupaiga loodus- ja kultuuriobjekte. Õpilased kasutavad erinevaid töökeskkondi (PhotpPeach, Tellagami jne). Valmib fotoesitlus koos luuletusega, videoesitlused loodus- ja kultuuriobjektide kohta ning loovkirjatööd (legendid) objektide kohta. Projekti lõpp-produktina valmib elektrooniline raamat, kuhu koondame fotod, videoesitlused ning loovkirjatööd.
Mul on väga hea meel, et kontaktseminaril õpitu ka tõesti praktiliselt teoks saab. Suur tänu lektoritele ning kolleegidele Soomest, Eestist ning Leedust!
Ingrid Maadvere, HITSA koolitaja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog:
Väga huvitava ettekande Soome haridussüsteemist pidas Leo Pahkin. Soome haridussüsteemi on võetud maailmas eeskujuks ja meile tutvustati, kuidas seda on läbi aegade arendatud. Haridusel on viis nurgakivi. Esimesena oli juttu pikaajalisest poliitikast. Kuigi valitsused vahelduvad ja parlamendis on praegu kaheksa parteid, on hariduspoliitika suhteliselt stabiilne. 1970. aastal kehtestati kohustuslik 9-klassiline haridus ja 1985. aastal algatati hulk projekte, et parandada õppimist ja õpetamist: klassid tehti väiksemaks, oluliseks sai õpetajate koolitus, hakati arendama lugemist (Lugev Soome) ja reaalaineid, õppematerjalid lasti vabaks, koolivahetus muudeti lihtsaks, loobuti eksamitest ja standardiseerimisest. Teiseks nurgakiviks on usk teadmistepõhisesse ühiskonda. Jälgitakse ajalugu ning arvestatakse trende. Samuti on olulisel kohal hariduslik võrdsus ning see, et otsuseid võetaks vastu kohalikul tasemel. Koolid otsustavad õppekava, õpetajate palkamist, õppematerjalide valikut, pedagoogikat ja osalemist projektides. Viimaseks nurgakiviks nimetati usalduse kultuuri. See tähendab seda, et riiklikult koole ei inspekteerita ja lõpueksameid ei ole. On küll olemas tasemetestid, et koolid saaks ennast võrrelda, kuid neid ei avalikustata. Koole, kes vajavad abi, aidatakse.
Leo Pahkini esitlus: https:/
(http:/
Foto: Koolielu arhiiv.
Samal teemal: