Mis on VOSK? Õpilased toovad oma personaalse seadme (sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni jne) ise kooli kaasa ning kasutavad neid infole, rakendustele ja teenustele ligi saamiseks.

Kogumik annab haridusjuhtidele ning haridusametnikele ülevaate VOSKi uutest trendidest, võimalustest ja näidetest erinevatest Euroopa riikidest aga ka mujalt maailmast. Kuigi käsiraamatu peamine eesmärk on pakkuda tuge IKT strateegia väljatöötamisel ja otsuste tegemisel, on praktilised näited heaks abimeheks ka õpetajatele, kes on huvitatud VOSKi võimalustest ja rakendamisest. Käsiraamatut uuendatakse pidevalt, lisatakse uusi näiteid ning soovitusi.

Paljudes riikides on muutumas normiks see, et igale õppijale antakse haridusasutuse poolt oma nutiseade. Selline lähenemine eeldab aga väga suurt investeeringut. Ka tehnoloogia kiire areng ja pidev muutumine seab kahtluse alla üks ühele õppe (1:1 computing) ning selle jätkusuutlikkuse. Tulemuseks on suurenenud huvi VOSKi lähenemise vastu.

European Schoolnet on värskelt läbi viidud uuringu põhjal välja toonud selle, et VOSK on muutumas populaarsemaks ning koolid võimaldavad õpilastel ja õpetajatel oma seadmega tööd läbi viia. Kõige enam on VOSK kasutusel gümnaasiumiastmes.

Järgnevalt toome välja põhisõnumid, mis kerkisid esile intervjuudest poliitikutega, haridustöötajate, koolijuhtide ja õpetajatega:

• Suurepärane lairibaühendus ning traadita internetiühendus on väga olulised, samuti on oluline IT personali tugi, sest ilma nendeta võivad nii õpilased kui ka õpetajad kiiresti motivatsiooni kaotada.
• Õpetajate koolitus ning pidev professionaalne ja pedagoogiline areng on vajalikud. Õpetajad, kes ei tunne end mugavalt olukorras, kus õpilased kasutavad oma seadet koolitunnis ega tea, kuidas VOSKi parimal moel õpetamises kasutada, on tõenäoliselt pigem selle lähenemise vastu. Sellisel juhul on suur kasu sotsiaalsest õppimisest – õpetajad jälgivad, mida nende kolleegid teevad, aga ka, kuidas nende tehnoloogiliselt võimekad õpilased nutiseadmeid kasutavad.
• Uuenduste eestvedajateks on informeeritud ja kaasatud koolijuhid.
• VOSKi suhtes on ka vastuväiteid, mis juhivad tähelepanu võrduse ja kaasatuse küsimustele ning digitaalsele lõhele, eriti sellisel juhul, kui oma seadme kaasa võtmise nõue on kohustuslik mitte soovituslik. Teadlaste, õpetajate ja poliitikute ühiseks seisukohaks on see, et kasutusele tuleb võtta meetmed, mis kindlustavad, et kõik õpilased saavad sarnase juurdepääsu tehnoloogiale hoolimata oma sotsiaalmajanduslikust taustast. Mõnedes riikides on võrdsuse teema eriti tundlik, sest VOSK võib potentsiaalselt ohustada printsiipi, mille järgi peab kõikidel olema tasuta ligipääs haridusele.
• VOSKi definitsioonid erinevad riigiti. Sageli lubavad koolid kasutada ainult teatud mobiilimudelit, mis on spetsiaalselt koolis kasutamiseks volitatud. Selline lähenemine muudab tehnilise ja pedagoogilise toe kergemini hallatavaks ning aitab nii õpetajatel, koolijuhtidel kui ka tehnilisel personalil paremini VOSKiga seotud muutusi omaks võtta.
• Ka VOSKi lähenemise rakendamine erineb riigiti – mõnes kohas on VOSKi kasutuselevõtt põhjalikult planeeritud ja juhtkonna poolt toetatud, mujal jälle üksikute innovaatiliste õpetajate õlgadel, kes vaid mõnes tunnis seda kasutavad. Leidub ka pealiskaudsemat lähenemist, kus õpilaste endi kaasa võetud seadmeid küll kasutatakse koolitundides, kuid pedagoogikas muudatusi ei tehta, et tehnoloogiat maksimaalselt õppimise ja õpetamise parendamiseks ära kasutada.  

Põhjalikuma ülevaate VOSKi puudutavatest teemadest saab ingliskeelsest käsiraamatust.

Allikas: European Schoolnet

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Uudiseid Madridis toimunud SIMO konverentsilt
• Nutiseadmega nutiõpetajaks
• Ilmunud on värske e-Õppe Uudiskiri!