Saatejuhid on klassiõpetajad Signe Varendi ja karin Tõevere. Saate sisust lähemalt: 

00:30 tutvustus, algatus Huvitav Kool ja Pille Liblik

5:54 Jaak Aaviksoo artikkel “Kas Eesti kool on huvitav?” väljakutse kogu rahvale

10:27 Huvitav Kool tutvustab koolielu ja annab võimaluse koolielus kaasa rääkida (k.a elukestva õppe strateegia)

13:57 Huvitava Kooli koostöö ülikoolidega, järgmise perioodi märksõna “heaolu”

19:08 tänapäeva õpilased on tulevased lapsevanemad

21:16 õpetaja professionaalsus ja aeg

24:20 koolipere kriitilise mõtlemise võimekus ehk iga kool valib oma suuna, olenevalt sellest, millist arengutõuget vajatakse

27:21 õppimist soodustav õppekeskkond, kas vajame uut algatust

28:47 sõnumite edastamise tarkus

30:36 Huvitava Kooli koostöö lapsevanematega, heade näidete jagamine

33:19 kas õpilasele on võimalik luua huvitavat kooli

35:03 uue haridusstrateegia tegevused nõuavad aega

40:56 Huvitav Kool väljaspool Eestit

42:57 Huvitav Kool aitab leida lahendusi ja ootab ideid 

44:28 õpetajate maine

46:06 unistuste uus õppekava

52:48 kodused tööd, põhikooli lõpueksam, loovtöö

NB! Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014.

 
Kuula taskuhäälingut "Õpime koos":

SoundCloud https://bit.ly/33ADene  

YouTube https://youtu.be/vR4vuKRrvqc

Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Jälgi taskuhäälingu "Õpime koos" tegemisi:

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos/

Facebook www.facebook.com/opimekoos

Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• "Õpime koos" on koos asendusõpetajatega

Toimunud töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile, Eesti saavutas ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 488 üritusega tubli 4. koha.

“Tore on näha, et tulevikutegijaid tuleb aina juurde! Robootika ja programmeerimisega tehakse tutvust väga paljudes lasteaedades. Ma loodan väga, et need õpetajad ja lapsed, kes meie õpilasürituse raames esimesi samme tegid, jätkavad sama rada ning kasutavad tehnoloogiat õppeprotsessis ka edaspidi, seda erinevate teemade õppimisse kaasates ning seeläbi laste loovust ja loogilist mõtlemist arendades. Suur tänu ja tunnustus kõigile, kes kaasa lõid! Üritustel käies mõjus laste ja juhendajate rõõm ühisest tegutsemisest ja koos katsetamisest väga innustavalt! Tore on näha, et üha enam ollakse valmis laskma õpilastel õpetajatena kätt proovida: seda nii vanemaid, kaasõpilasi kui ka õpetajaid juhendades,” ütles HITSA ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum.

Piirkondlikud üritused

Tänavu teist aastat toimunud õpilasürituse raames toimus piirkondlikke üritusi 19, mida on võrreldes möödunud aastaga enam kui poole rohkem. Mitmes maakonnas viidi läbi Digioskaja võistlused, kus pandi end proovile rühmadena. Laiusel said kokku 200 erinevas vanuses õpilast Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt, et võistelda robotitega ja meisterdada ProgeTiigrile kratte. 

Pärnus kogunesid linna ja maakonna koolidest 750 3. klasside õpilast, et osaleda erinevates töötubades ning lahendada ohutuse-teemalist testi. Pärnu kooliõpilased viisid läbi tunde ka lasteaedades, juhendajaid ja juhendatavaid oli kokku üle 600. Võrus ja Jõhvis said kokku sajad lapsed, et koos uute põnevate vahenditega tutvuda ning neid töötubades katsetada. Kuressaares kohtusid Hiiu- ja Saaremaa koolid, et üheskoos töötubades uusi oskusi omandada ning end võistlustes proovile panna.

Kahe kuu jooksul pandi end proovile lahendades programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid. Neid sai lahendada nii arvutite ja robotitega või täitsa ilma seadmeta. Noorimad osalejad olid päris väikesed lasteaialapsed, kes tegid esimesi samme programmeerimises legoklotsidega, kaaslastega koos mesilasroboteid või üksteist juhtides ning robotitega tantsu lüües. 

Suuremad õpilased lahendasid juba raskemaid ülesandeid, luues mänge ja animatsioone ning pannes proovile oma loovust ja oskust roboteid või droone juhtides. Ülesandeid lahendati matemaatikat ja eesti keelt õppides, kunsti- ja loodusõpetuse tundides, huviringis või ühisüritustel vanematega. Kõik ülesanded on lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.

LOOSIMISE TULEMUSED

Töötubade korraldajate vahel loositi välja ka auhindu. Loosiõnn naeratas järgmistele asutustele:

Risti Lasteaed - 1 x Matatalab
Vastemõisa lasteaed Päevalill - 1 x Matatalab
Võru Lasteaed Punamütsike - 1 x Matatalab
Võnnu lasteaed Värvuke – 1 x Matatalab
Vaivara Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Tallinna Endla Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Maardu lasteaed Sipsik - 1 x LEGO Coding Express
Tartu Lasteaed Tähtvere – 1 x LEGO Coding Express
Kuuste kool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Koeru Keskkool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Juurikaru Põhikool – 2 x Sphero
Aseri Kool – 2 x Sphero
Uuemõisa Lasteaed-Algkool – 2 x Sphero
Kambja Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Lasnamäe Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – 2 x mBot
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis – 2 x mBot
Juhan Liivi nim Alatskivi Kool – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Tõrva Gümnaasium – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Haabersti Vene Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit
Ülenurme Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit

Kingituste kättesaamiseks kirjutage palun progetiiger@hitsa.ee.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimus tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Loo autor on Kaia Tamm, Põlva Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja 

1. Leidke koostööpartnereid, jagage infot oma tegemistest, küsige nõu ja abi. Põlva Gümnaasium toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kolme tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 40, tänavu lisandub neid veelgi. Õpilasfirmad on muuhulgas teinud koostööd TÜ keemialabori teadurite ning Toidu- ja Veterinaarametiga (ÕF Rabavesi, Eesti parim ÕF III koht, innovatiivseim toode, parim stiil ja kujundus, säravaim müügitäht; ÕF Imelõõr, Eesti parim ÕF II koht, keskkonnasäästlik toode, parim kujundus ja stiil). Tihedat koostööd teeme SA Põlvamaa Arenduskeskusega – tänu sellele oleme saanud osaleda erinevatel rahvusvahelistel ja kohalikel ettevõtlusega seotud üritustel, nt turismimess TourEst2018, Ökofestivalid Karilatsis, rahvusvahelised ÕF laadad. SA Arenduskeskus korraldab ka erinevaid ettevõtlikkusega seotud koolitusi maakonna õpilastele.   

2. Olge avatud erinevatele projektidele, ärge kartke, uurige ja õppige, see on huvitav nii õpetajatele, aga esmatähtis - see on huvitav õpilastele. Oleme avatud erinevatele tegevustele ja ikka oma õpilasi suunanud osalema ettevõtlikkusega seotud programmides, nt 2018 aastal osalesime TTÜ Mektory ettevõtlusprogrammis Bright Minds. Programmis osales ligikaudu 50 Põlvamaa noort. Põlva Gümnaasiumist jõudis finaalvõistlusele 3 tööd. Tavapärasele formaalõppele koolis, oli lõppenud õppeaastal töös ettevõtlusalane e-Twinningu ühisprojekt Austria ja Prantsusmaa koolidega ning ühine turunduse projekt Läänemaa Gümnaasiumiga. Kahe projektiga kaasatakse Põlva Gümnaasiumist 45 õpilast, see on umbes viiendik kogu õpilasperest! Kolme esimese tegutsemisaastaga on loodud üheskoos Võru ja Valga Gümnaasiumiga koostöövõrgustik KERG (Kagu- Eesti riigigümnaasiumid), mis kätkeb endas nii koolitöötajate kui õpilasesinduste vahelist koostööd, mille tulemusena on kutsutud ellu erinevad kolme kooli kaasavad projektid (Kagu Lahing õpilastele, olümpiaadilaager, riigigümnaasiumide ball, õpetajate töövarjupäevad, KERG õpilaste suvepäevad jms). Selle koostöövõrgustikuga on osaliselt liitunud ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium, ühistegevustega jätkatakse ning otsitakse juurde uusi koostöökohti.

Kool pakub iganädalaselt õpilastele erinevaid külalistunde, sh ettevõtlusega seotud teemad. Rääkimas on käinud Kaidi Ruusalepp, Liisi Toom, Kuldar Leis, jt. Samuti on õpilased ettevõtluskursuse raames käinud külastamas erinevaid Põlvamaa ettevõtteid (Arcwood, Acino, Tere AS). Võimalusel on külalisloengud avatud ka kogukonnale. Kool kaasab õpilaste ettevõtlusprogrammi nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid ÕF mentoritena. 

3. Õpetage õpilased ise oma elu koolis korraldama! Nad saavad edukalt hakkama, õpivad planeerima ja võõrastega suhtlema, võtma vastutust ja tegema meeskonnatööd. Ettevõtlusõppega ei puutu kokku ainult ettevõtlusõppe õpilased. Õpilasesinduse liikmed näiteks saavad kogemuse eelarve planeerimisel ja töös arvetega, sest peavad iga oma ürituse jaoks ise võtma hinnapakkumised ning koostama eelarve kava, kinnitama selle juhtkonnaga ja jälgima selle täitmist. Mahukamatest üritustest võib välja tuua näiteks Kagu-Eesti riigigümnaasiumide EV 100 balli korraldamine veebruaris, sügisene nädala pikkune HAV ehk Halli Argipäeva Vastu, teistmoodi jõulupäev koolis, kevadine Öögümnaasium, ettevalmistused arvestusteks ehk õpilased õpetavad õpilasi ja kogukonnale avatud rahvusvahelise muusikapäeva korraldamine sügisel. 

Põlva Gümnaasium kuulub nüüdseks ka Ettevõtlik Kool võrgustikku. Kolme aastaga oleme loonud oma traditsioonilised üritused, nüüd tegeleme kõige selle hoidmise ja parendamisega, et elu koolis oleks põnev. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Enam kui pooled viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenutest pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on teinud valiku soovist arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse. 

„Eesti hariduse eduloost räägitakse maailmas palju ja siin käiakse uurimas, kuidas me selle saavutanud oleme. Uuringu tulemused annavad hea võimaluse vaadata, mida meie õpetajad ja koolijuhid oma tööst räägivad ja millise tähenduse sellele annavad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „TALISe tulemused on riigi hariduspoliitika peegel ning hea võimalus õppida teiste riikide headest praktikatest ja tutvustada enda haridussüsteemi teistele,“ lisas Reps.

Uuring näitab, et meie õpetajad ja koolijuhid on OECD riikide keskmisest kõrgema haridustasemega ja aktiivsed täiendusõppes osalejad. Samas selgub, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata uute teadmiste ja oskuste praktikasse rakendamisele. Eesti, nagu paljud teised riigidki, peab tõsiselt tegelema küsimusega, kuidas valmistada ette kaasaja vajadustele vastavaid õpetajaid ja koolijuhte, neid karjääri jooksul toetada, pakkuda neile arenguvõimalusi ning tunnustada tehtud töö eest.

Uuringu läbiviimist koordineerib SA Innove. Eesti tulemusi tutvustava raporti koostas Tartu Ülikool. Huvilised leiavad raportist ülevaate õpetajate ja direktorite taustaandmetest, erialasest ettevalmistusest ja täiendusõppes osalemisest, õpetamis- ja juhtimispraktikatest ning võrdlused erinevate riikidega. Samuti antakse soovitused arendustegevusteks koolidele, koolipidajatele, esma- ja täiendusõppe läbiviijatele ning poliitikakujundajatele.

Kooliaasta alguses korraldas SA Innove koostöös HTMi ja Tartu Ülikooliga Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Tartus Eesti tulemusi tutvustavad seminarid, kus anti ülevaate uuringu peamistest tulemustest ning arutleti nii positiivsete trendide kui ka kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle.

TALIS 2018 uuringus osales Eestist 3083 7.-9. klasside õpetajat ja 201 koolidirektorit. 19. juunil avaldas OECD uuringu esimese osa, teise osa tulemused avalikustab OECD märtsis 2020 ning Eesti raport valmib aprillis. 

Uuringu I osa "Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena" Eesti tulemused.

Foto: Photo by Andrew Ebrahim on Unsplash

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Eesti noortepoliitika pälvib kõrge tunnustuse
• Eesti paistab OECD riikide seas silma kõrghariduse ja elukestva õppe kättesaadavusega

Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch, kes tegutseb Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja EBSi Gümnaasiumis. Ettevõtlikud õppijad on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning mentor Vaido Mikheim Tartu Teaduspargist. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on imetlusväärne kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas muuta õppimine huvitavaks ja eluliseks. Õppurid aga on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada uusi teadmisi ja kogemusi praktikas,” ütles Reps. „Mul on siiralt hea meel, et ettevõtlusõpe on leidnud kindla koha haridussüsteemis ja koolide õppekavades. Suurt rõõmu valmistab see, et ettevõtete ja koolide koostöö ei ole enam erand, vaid tavapärane paljudes koolides.“

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla, mis annab võimaluse kogeda ettevõtjaks olemist mängides. Tänavu jaanuarist oktoobrini käis Ettevõtluskülas mängimas üle kolme tuhande noore ja täiskasvanu. Rahatarkust ja ettevõtlikkust jagatakse erinevatele vanuseklassidele. 5-9-aastased saavad teada, kust raha tuleb ning mis erinevus on soovil ja vajadusel. 7-12-aastased juhivad pereettevõtteid ja tegelevad säästmisega, suuremad lapsed ja täiskasvanud saavad olla ettevõtjad.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja EBSi Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch, kes juhendab noori mini-minifirmadest õpilasfirmadeni ja korraldab ettevõtlusõppe üritusi nii koolis, maakonnas kui üle Eesti. Ta külastab õpilastega ettevõtteid, kutsub äriinimesi külalistunde andma, kaasab õpilasfirmade juhendamisse mentoreid ja korraldab õpilasfirmade laatu. Ta innustab õpilasi pingutama ja tema juhendatavad saavutavadki võistlustel kõrgeid kohti.

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Vaido Mikheim, kes töötab Tartu Teaduspargis. Mentori ja äriideede arendamise programmi STARTER töötubade läbiviijana on ta innustanud noori üle viie aasta. Sageli võtab ta vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlusel Kaleidoskoop ja lööb kaasa erinevates sTARTUp Labi projektides, mille eesmärgiks on ettevõtlusalaste oskuste ja teadmiste arendamine. Ta on juhendanud sadu meeskondi.

Aasta ettevõtlikud õppurid on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Neil on silmapaistev õpilasfirma ning nad esinevad üritustel ja nõustavad teisi noori. Noormehed võtsid ette valdkonna - meeste ökoloogilised kosmeetikatooted, mis on rangete nõuete tõttu keeruline isegi professionaalidele. Aastaga töötati välja kolm toodet, millele saadi Euroopa kvaliteeditunnistused ja mida hakkas kasutama 15 juuksurisalongi. Tegevus õpilasfirmas andis noortele soovi alustada päris ettevõttega kohe kooli lõppedes. Nad on saanud ka rohkelt auhindu, millest kaalukamad on Eesti parima õpilasfirma tiitel ja Euroopa õpilasfirmade võistluse teine koht.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist, kes jagab infot, kirjutab artikleid, korraldab üritusi ja teeb palju muud selleks, et programm jõuaks võimalikult paljude koolide, õpetajate ja õpilasteni. Ta tunneb hästi programmi temaatikat ja tunnetab tasakaalu teemade vahel ning juhib osavalt tähelepanu just neile mõtetele ja aspektidele, mis sihtrühmadele korda lähevad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi kolmandat korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 37. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta ettevõtlusõppe edendajate nominendid on selgunud

ProgeTiigri töötubades on ühendatud robootika, programmeerimine ja inseneeria. Reedel, 29. novembril oodatakse rühmi-gruppe koolidest ja lasteaedadest, nii eesti kui vene õppekeelega asutustest. Laupäeval, 30. novembril on töötoad laste ja vanemate päralt. ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum on varasemale kogemusele toetudes kindel, et vanemaid tuleb kohale üksjagu. Ja soovitav on ka enne registreeruda, kindlasti peaksid end kirja panema õpilasrühmad. 

Reedel ongi kaks esimest töötuba („Õpime koos robotitega“ ja „Lõbusate põrandarobotite töötuba“ kell 11–12 ning „Clementonide töötuba“ ja „Õpime koos robotitega“ kell 12–13) mõeldud ennekõike lasteaedadele ja algklassidele, nii eesti- kui venekeelsetele.  Juhendajad on suure kogemusega õpetajad-praktikud Kohtla-Järve Tarekese lasteaiast ja ProgeTiigri võrgustiku õpetajad-koolitajad. 

Lastele tutvustatakse lihtsamaid haridusroboteid, millede abil mänguliselt programmeerimisega alustada. Clementonid on ühed sellised nn põrandarobotid, mis sobivad hästi väiksematele tegutsemiseks, aga mis Eesti koolides eriti kasutuses ei ole. 

„Progemängud seadmeta ja seadmega“ on hea võimalus alustada programmeerimisega mängides, nii seadmega kui ilma. „Liiklustund robotiga“ õpetab kasutama Lego Mindstorms EV3 roboteid, kes mängult satuvad liiklusesse ning robotil aidatakse liikluses õigesti käituda. „Kui õpetajad on lastega kaasas, saavad nemadki ideid, mida hiljem tundides katsetada või saavad infot, missugused robotid oma lasteaeda/kooli muretseda,“ ütles Kristi Salum ProgeTiigri reedeste töötubade kohta.

Laupäeval, 30. novembril toimuvad töötoad kell 11–16 ja ikka koos robotitega. Valida saab samuti eesti-, inglise- ja venekeelsete variantide vahel ning oodatakse lapsi ja lapsevanemaid. Lustitakse koos lõbusate põrandarobotitega, ehitatakse robot-ussikest, õpitakse programmeerimist koos robotitega. 

Tähelepanu pööratakse ka küberturvalisusele. „Paha USB seadme programmeerimine“ on mõeldud 12–16aastastele ja seal saab praktiliselt näha ning proovida, miks peab oma nutiseadmeid ja arvuteid pahavara eest kaitsma. Kedagi küberründajaks ei õpetata, aga internetiturvalisus saab selgemaks. 

„Ootame Robotexil ProgeTiigri töötubadesse kõiki huvilisi, ka neid, kellel ei ole varem mitte mingit kokkupuudet robotitega onud. Soovitan enne registreeruda, eriti klassidel ja lasteaiarühmadel. Siis on kindel, et töötoas on sulle koht olemas,“ sõnas Kristi Salum.

Robotex toimub 29. novembrist 1. detsembrini Tallinnas Saku Suurhallis. 

Fotol on hetk varasemate aastate Robotexi ühelt võistluselt. 

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega

Miks tuleb vanemaid kaasata kooliellu?

Ma arvan, et säärane koostöö aitab klassi vormida ja kujundada. Läbi selle tuleb teadmine, millised on vanemate hoiakud ja soovid. Kui need ühtivad õpetaja omaga, siis kindlasti kujuneb klassikollektiiv ühtlasemaks, sellises klassis on kõikidel tore olla. Lapsed peavad tunnetama, et kodu ja kool on ühisel meelel. See on väga oluline. Raske on siis, kui kodu nõuab ühte ja õpetaja teist, lapsel tekib segadus, ta ei tea enam, kuidas käituda. Suhe õpetaja ja vanemate vahel peab olema avatud, dialoog on tähtis. Abi peab julgema küsida nii õpetaja kui lapsevanem. Kui midagi ei meeldi või on halvasti, siis tuleb seda öelda otse, viisakalt,
mitte ründavalt. Ainul nii saab klassis tekkida oma peretunne.

Lapsevanem saab olla nii aktiive kui passiivne. Kumb on õpetaja seisukohalt parem?

Üliaktiivsed vanemad võivad olla väsitavad. Liigne passiivsus pole samuti hea. Kõik peab olema tasakaalus. Parim variant on koolielust ja lapse arengust huvitatud vanem, kes tuleb asjadega kaasa ja samas pakub ka ise ideid välja. Mina ootan alati, et ema-isad annavad omapoolseid ideid. See näitab, et vanem on tõesti huvitatud. Olen arvamusel, et vanemad ei pelga koostööd kooliga, pigem on tegemist ajaressursi puudumisega. Algklassides vanemad ikka veel tulevad ja osalevad koolielus. Müts maha nende ees.

Hiljuti palusite vanemaid appi 2. c klassile tunde andma. Kui pikalt enne kaalusite ja mõtlesite?

Kooli uksed peavad lapsevanema jaoks alati lahti olema. Ka minu tund peab olema selline, kuhu julgen vanemad lubada. Kui palusin neid appi tunde andma, siis ma isegi ei mõelnud sellele, et nüüd nad ju näevad, kuidas lapsed tunnisituatsioonis käituvad. Andsin lapsevanematele juhtnöörid. Samas rõhutasin, et kõike võib muuta ja tegutseda vastavalt olukorrale. Sel päeval õpetajaks kehastunud emad said läbi viia täpselt seda tundi, mida nad soovisid ja nii nagu tahtsid. On äärmiselt positiivne, et sain pakkumise lausa viielt vanemalt,
kuigi reaalset oli vaja ainult kolme „uut õpetajat.“

Milline oli nii laste kui õpetajaks olnud vanemate tagasiside?

Lapsed ei saanudki aru, et see oli pisut teismoodi koolipäev. Nende jaoks olid klassikaaslaste emad sel päeval õpetajad ning selles ei olnud midagi imelikku. Vanemate tagasiside oli põnev. Ühe ema jaoks oli uskumatu, kuidas tunnis võib situatsioon pidevalt muutuda. Kuidas tuleb pidevalt olla valmis reageerimiseks, ei saa eeldada, et kõik sujub kindlat rada pidi. Teine ema oli positiivselt üllatunud, et selles vanuses lapsed oskavad juba iseseisvalt tööd teha, saavad aru, mis neile öeldakse.

Kas julgeksite seda veel kord proovida?

Kindlasti. Säärane kogemus on ka vanemale kasulik. Ta näeb klassi töö situatsiooni ning enda last sootuks teises olukorras. See võib olla silmi avav. Eriti nende natukene krutskitega laste puhul. Kodus on ju lapsed teistsugused. Väga võimalik, et sageli just ebakindluse ja hirmu tõttu ei julgeta vanemaid tundidesse kaasata. On ju ettearvamatu, kuidas klass võib käituda. Me ei tea, kuidas vanem suhtub sellesse, mida ta klassi ees seistes näeb. Hästi lihtne on õpetajat hukka mõista, et too ei suuda tunnis korda tagada. See on hea, kui vanem saab omal nahal ära proovida, kuidas on seista 24 rübliku ees, panna nad kõik üheaegselt lugema,
kirjutama, töötama. Minu arvates on see hea kogemus nii õpetajale kui vanematele.

Loo ja fotode autor on Keila Kooli kommunikatsioonijuht Kadri Pihelo.

Samal teemal:

• Keila Kooli Pargimaja tähistab 150 aasta möödumist laulupeost
• Õpetaja Tiina Veisalu: Olen oma aine täielik patrioot
• Kolm ühes - noorus, rangus, südamlikkus

Nutikabe mängimise eesmärk  on arendada õpilaste loogilist mõtlemist mängulise tegevuse abil.

Kabeturniiride korraldamisele aitasid kaasa 1. kuni 4. klassi klassijuhatajad, kabeturniiri viisid läbi Mirtel Hunt, Eliisabet Leibak, Katri-Liis Sedjakin, Annabel Sibul, Anette-Marie Sibul.

“Kas ma olengi kabetšempion? Jesss!” rõõmustasid mitmedki võistlejad, kes pärjati kabetšempioni tiitliga.

Kabeturniiride mängimine tahvelarvutites sai Pärnu Rääma Põhikoolis alguse juba aastaid tagasi, kui kooli haridustehnoloog Mart Kimmel katsetas nutikabe mängimist õpilastega. Tänaseks on kujunenud välja koolile nutikabe traditsioon, mis toimub õppeaastal 2019/2020 kokku neljal korral.

Head (nuti)kabetamist kõigile!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused
• Nutiviktoriinil "Nutt tuleb peale" osales üle 2300 võistkonna

„Huvitav Kool on teinud just seda, mida nimi lubab – panustanud palju sellesse, et koolis oleks huvitav. Sealjuures on oluline, et silmas ei peeta, mitte ainult õpilasi ja õpetajaid, vaid kõiki, kes koolieluga kokku puutuvad,“ sõnas Haridus - ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Huvitav Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mille eesmärk on kutsuda huvilisi Eesti hariduse tulevikku kujundama, et muuta iga kool huvitavaks õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele, hariduse toetajatele ja sõpradele. 

„2014. aastal toimunud mõttekordades seadsid maakondade huvigrupid oma koolidele selged ootused aastaks 2020. Nüüd saame kokku, et arutleda, kas ja kuidas on olukord muutunud,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik ning Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik. „Samuti tahame me kõik, et õppimine pakuks korraga nii rõõmu kui pingutust. Kokku saades saame vahetada ka parimate praktikate kogemusi.“

Tagasivaade ja tulevik

Tänavu vaadatakse tagasi tehtule, arutletakse, millised muutused on toimunud maakonna hariduselus, millised probleemid on saanud lahenduse ja millega on vaja edasi tegeleda. Samuti arutletakse loodava haridusstrateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“ eesmärkide ja kohapealsete vajaduste seostamise üle. 

Mõttekodade eestvedaja on Huvitava Kooli põhipartner Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus ning kaaskorraldajateks Sihtasutus Innove ja kohapealsed partnerid.

Huvitav Kool sai alguse 2014. aastal haridusminister Jaak Aaviksoo küsimusest, kas Eesti kool on huvitav. Minister oli seisukohal, et kool muutuks huvitavamaks ja sinna mahuks rohkem elurõõmu, kui üle jõu käiv koorem otsustavalt maha visata ning julgeda pakkuda välja tulevikku kujundavaid lahendusi. Samal teemal arutleti ka üleriigilistes mõttekodades, kus lepiti kokku, et huvitav kool on ühiskonnale ja kogukonnale avatud, pakub loovat õppimisrõõmu ja pingutust.

Huvitav Kool hõlmab nelja olulist ja mahukat valdkonda üldhariduses, mis on üksteisega lahutamatult seotud – kogukonna kaasamine, professionaalne õpetaja, optimaalne õppekava ja toetav välishindamine.

Loe rohkem huvitavkool.ee  ja www.facebook.com/huvitavkool.

Mõttekodade toimumisajad ja partnerid:
21.11. Jõgevamaa, Jõgeva Noortekeskus Paus 
25.11 Valgama, Valgamaa Arenguagentuur 
26.11 Läänemaa, SA Läänemaa 

Allikas: HTMi pressiteade.

„Teie saavutused on muljetavaldavad – võite enda üle uhked olla. Teil kõigil on palju anda Eesti hüvanguks. Ja võib-olla koguni kogu maailma hüvanguks,“ sõnas Reps. Minister rõõmustas õppurite rahvusvahelise edu üle ja innustas noori oma valdkonnas tegevust jätkama: „Kui juba varases nooruses on nii hästi alustatud, siis tuleb kindlasti tööd jätkata ja edasi pürgida.“

Vastuvõtule olid kutsutud noored füüsikud, keemikud, muusikud, matemaatikud, sportlased ning paljude teiste valdkondadega tegelevad õpilased ja üliõpilased üle Eesti.

Sündmusel elasid noortele kaasa ka mitmed Eesti tipptegijad, kes on paljudele eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste hulgas andsid õppuritele auhindu üle Liisu Arro, Hirvo Surva, Doris Kareva, Liina Luik, Gerd Kanter ja Allar Raja.

Doris Kareva sõnul on oluline noorte püüdlusi märgata, toetada ja tunnustada: “On väga tähtis, et inimest kiidetaks õigel ajal ja õige asja eest. See annab väärtusliku tugipunkti paratamatult rahutul ja ebakindlal, iseend kogu aeg proovile paneval teekonnal. Samavõrd on toeks ka õiglane ja asjatundlik kriitika, mis tajub iga noore eripära ja ainuomast arengusuunda. Soovin, et noortel oleks õnne leida häid õpetajaid,” ütles ta.

Gerd Kanter andis auhinna üle spordivaldkonnas häid tulemusi saavutanud õppuritele. Kanteri sõnul vajavad kõik tunnustust sõltumata kordamineku suurusest või tähtsusest. “Mul on eriliselt hea meel tunnustada ja tunda uhkust meie noorte tuleviku tegijate üle, kes on möödunud aastal erakordselt silma paistnud oma edasipüüdlikkuse ja suurepäraste tulemustega. Ma loodan, et see on alles noorte esimene samm suurte kordaminekute jadas ja me kõik kuuleme neist veel ning Eestil on põhjust nende üle uhke olla ka edaspidi,” lausus Kanter.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Erlend Štaub.

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 161 kandidaati
• Aasta õppija 2019 on Jakob Jõgisuu