OECD avalikustatud analüüsi fookuses on see, kuidas riikide haridussüsteemid tulevad toime sotsiaalse kihistumisega ühiskonnas ning mil määral on riikides tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Selline tagasiside aitab riikidel hinnata hariduspoliitiliste otsuste mõju ning pakub teaduspõhiseid aluseid edasiste hariduspoliitiliste sammude planeerimiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad meie riigi stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. „Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust,“ sõnas minister. „Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks,“ lisas ta.

Analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele – 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95,1%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.

Eestis esineb vähe kihistumist üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.

Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos – õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.

Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi – õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse. Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.

PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta, selleks viiakse läbi õpilaste ja uuringus osalevate koolide juhtide küsitlust. 2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooli õpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti osales PISA uuringus viiendat korda, alatest 2006. aastast ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.

PISA uuringu osalejate valimisel lähtutakse sellest, et valim oleks esinduslik, kuid samas peavad tulemused olema teiste riikidega võrreldavad. Valimi koostamisel võetakse arvesse riigi eripära: poiste ja tüdrukute, maal ja linnas elavate õpilaste, erineva õppekeelega koolide jt proportsioonid. Uuringu läbiviimisel jälgitakse hoolikalt riikide poolt osalusreeglite järgimist, et tagada tulemuste võrreldavus ning teaduslikkus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Aaron Burden on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal

Jätkatakse juba möödunud õppeaastal populaarseks saanud kahe haridusprogrammiga 2. ja 3. kooliastme õpilastele, kuid sel aastal lisatakse programmi ka 1. kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele. 

II ja III kooliastme õpilaste programmide “Kuumaõhupall” ja “Allveelaevad” käigus tutvutakse allveelaevade, kuumaõhupallide ja teiste leiutistega, mis on inimesi viinud  sügavale vee alla ja kõrgele õhku. Leiutistega tutvudes saavad õpilased uusi teadmisi tiheduse, soojuspaisumise, ujuvuse ja teiste füüsikamõistete kohta. Tund PROTO avastustehases sobib samade teemade lisakäsitluseks või kinnistamiseks. Õpilaste vanust ja klassi õppekava eesmärke arvestades käsitletakse õhu ja vee teemat eraldi. 

I kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele mõeldud õppeprogrammis “Leiutajaks sündinud” uuritakse, kuidas leiutajaks saadakse ning üritame isegi ühe leiutise abil oma maailma paremaks muuta. Tund on mänguline ja kaasav ning annab võimaluse tutvuda nii PROTO Avastustehase atraktsioonidega kui panna proovile end leiutamiskunsti töötoas.

Rohkem infot:

https://prototehas.ee/haridusprogrammid/

Allikas: PROTO avastustehase info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus algatus noortele ja robootikahuvilistele: Meet and Code

Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul otsustasid lisaeksamite kasuks tõenäoliselt need noored, kellel vastavat eksamit on edaspidi kõrgkooli sisseastumiseks tarvis. „Enamik eesti keele ja matemaatika laia kursuse lisaeksamile registreerunutest soovib oma kevadist tulemust parandada, aga eesti keele teise keelena ja matemaatika kitsa kursuse eksamile registreerunutest on jälle suurem osa neid, kes kevadel eksamit ei sooritanud. Eksaminandidest 33 on otsustanud teha kolm riigieksamit, 216 valis kaks ja 564 ühe riigieksami,“ toob Püüa välja.

Lisaeksamitele said kuni 17. juulini registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud noored, kes kevadel riigieksameid ei teinud või soovisid oma eksamitulemust parandada. Lisaks saavad sügisel riigieksameid teha ka eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud ja õpilased saavad seda sellel õppeaastal esimest korda sooritada. 26. septembril toimub eksami kirjalik osa ning 26.- septembrist kuni 2. oktoobrini suuline osa. Inglise keele eksamile registreerus kokku 238 eksaminandi ja seda sooritavad õpilased Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme, 75–100 protsenti saavutanud on jõudnud B2-keeleoskustasemele.

Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 10. oktoobril ja eksamile registreerus 291 õpilast, kes sooritavad eksamit Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele teise keelena riigieksami lisaeksam toimub vahemikus 11.-13. oktoobrini. 11. oktoobril on eksami kirjalik osa. Eksamile registreerus 91 õppurit, kes sooritavad eksami Tallinnas. Riigieksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.

Matemaatika riigieksami lisaeksam leiab aset 17. oktoobril ja eksamile registreerunute koguarv on 485. Kitsa kursuse põhjal sooritatava eksami valis 91 ja laial kursusel põhineva eksami 394 eksaminandi. Gümnaasiumiastmes on võimalik õppida kas kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast kursust õppinu võis valida soovi korral ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Matemaatika eksamit tehakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis.

Eksaminandid saavad oma eksamitulemused teada hiljemalt 10. novembriks.

Riigieksamite lisaeksamid viib läbi Haridus- ja Noorteamet (Harno). Harno moodustab eksamikomisjonid, kelle liikmed tagavad eksamikorrast kinnipidamise. Kohapeal on nii eksaminandidele kui eksamite läbiviijatele tagatud maskid, olemas on vajalikud desovahendid. Eksaminandid paigutatakse eksamiruumides istuma hajutatult. Haigussümptomitega inimesi eksamitele ei lubata.

Allikas: HTMi pressiteade

Alates oktoobrist korraldame igakuiselt sissejuhatava veebiseminari "Räägime eTwinningust", kus teeme kiire ülevaate eTwinningust ja sealsetest võimalustest, vastame osalejate küsimustele ning anname nõu projektide loomise, registreerimise ja läbiviimise kohta.

Veebiseminarid toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.00, ette registreerima ei pea:  http://bit.ly/etwveebinar. 

Samal teemal:

• eTwinnininguga tulevikku
• Õpetajad kudusid salli sisse oma riigi lipuvärvid ja võrdlesid kudumisstiile

TASUTA USA vahetusprogramm FLEX alustas kandideerimist uuele kooliaastale 2021/22 Ootame kandideerima 9. ja 10. klassi õpilasi TASUTA vahetusprogrammi Future Leaders Exchange, mis lennutab Eesti õpilased aastaks USAsse! Programm pakub täisstipendiumi, mis katab vahetusaastaga seotud reisi- ja elamiskulud. Isegi igakuine taskuraha on programmi poolt. Eestist on FLEX-i raames käinud vahetusaastal USAs umbes 60 noort. Avaldus tuleb esitada enne 15. oktoobrit 2020. Avaldus asub Internetis: discoverFLEX.org/flex Programmi vilistlane ja tuntust koguv bassihäälne laulja Kert Markus Valdek soovitab kandideerida FLEX-i: "Aasta Ameerikas aitas mul muutuda tolerantsemaks, leida iseennast ja oma teed muusikasse. Vahetusaasta FLEX-iga viis mind minu unistuse täitumisele lähemale ja ka nüüdki lähen tagasi Ameerikasse muusikat õppima Berklee muusikakolledžisse. "Informatsiooni programmi kohta leiab USA Suursaatkonna veebilehelt https://ee.usembassy.gov/education-culture/educational-exchange-programs/flexprogram/ ja Facebooki lehelt: FLEX Estonia, samuti Instagrammist: flexbaltics estonia.americancouncils.org

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Korraldajate suureks üllatuseks osalesid ka õpilased Soomest ja Austraaliast.

Kokkusaamine oli peohõnguline, sest kolme Paide õpetaja Heli Prii, Eve Kraisi ja Tiina Kivimäe eestvedamisel ning Eesti Lugemisühingu ja Järvamaa Muuseumi toel peetav võistlus toimus juba 10. korda. Külla olid tulnud kodu-uurimise huviline Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas, konkursi algusaastatest saati hea nõuga abis olnud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, alati mõtte-ergas ja abivalmis Eesti Lugemisühingu esinaine Mare Müürsepp.

Tänupäeval jätkus põnevaid tegevusi nii väikestele kui suurtele. Samal ajal kui juhendajad korrektsest eesti keele kasutamisest kõike teadva Tartu ülikooli emakeeleõpetuse dotsendi Helin Puksandi õpetussõnu kuulasid, käisid lapsed Pärnu jõe algust uurimas. Külalistele tutvustati Roosna-Alliku kaunist mõisahoonet. Toimus konverents, jagati rohkelt kiidusõnu võistlusel osalenutele ja nende juhendajatele. 2020/2021. õppeaasta võistluse teemaks valiti „Meie kodu vanad asjad“.

Kultuuriminister Tõnis Lukas pani konverentsil esinedes lastele südamele enne kusagile kaugele rändamist oma kodu hästi tundma õppida. 

Ajakirja „Hea Laps“ preemiaga said tunnustatud Evely Kaldma Haljala koolist (juhendaja Külli Heinla), Elsa Marie Kirs Saaremaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Merle Prii), Aadrian Müür Jüti Gümnaasiumist (juhendajad Monika Piil ja Kaili Kahro), Kristelle Torn Vastseliina Gümnaasiumist (juhendajad Anne Raag ja Kertu Torn), Suure-Jaani Kooli 5. klass (juhendaja Merike Jaska).

Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts tunnustas õpilasi kümne aasta jooksul üle 850 kodu-uurimistöö koostamise eest: „See on tõepoolest väga-väga suur panus eesti kultuurilukku.“

Järvamaa Muuseumi eripreemiad

Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste).  Põnev kooliteemaline uurimistöö. 
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö.
Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares ja Kairi Vainola). Ilusaima käekirja ja vormistusega  uurimistöö. 
Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla). Teaduslikkuse eripreemia.
Roosi Rütman. (Aegviidu kool, juhendaja Anneliis Liblik). Ilusaima käekirja ja vormistusega uurimistöö.
Eliise Viirna (Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus, juhendajad Janne Palu ja Anu Käärik). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste). Maaelu kajastamise eripreemia. 
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Marleen Laigu (Haljala kool, juhendajad Merle Varek ja Külli Heinla). Lootustandva tulevase ajaloolase eripreemia. 

Üldvõitjad

3.-4. klass

Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares, Kairi Vainola)
Aadrian Müür (Jüri Gümnaasium, juhendajad Monika Piil, Kaili Kahro)
Lenna Kikkas (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Karin Saan)
Romet Saarniit (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Kristel Harak)
Elisabeth Valdmann (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Eve Vutt, Indrek Valdmann)
Kiur Kristjan Pero (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Karin Pero)
Miriam Paesüld (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Maris Terno)
Kertu Liisa Rahuoja (Jüri Gümnaasium, juhendajad Kristin Uuemäe, Tiiu Rahuoja, Kaile Sander)
Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise)
Kaspar Heinla (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Mirjam Abel)
Kristelle Torn (Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Anne Raag, Kertu Torn)

5.-6. klass

Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla)
Marleen Laigu (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Merle Varek)
Kaspar Möller (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elsa Marie Kirs (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Luise Ling (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Suure-Jaani Kool 5.klass (juhendaja Merike Jaska)

Videot sündmusest saab vaadata siit. 

Teksti autor: Tiina Kivimäe. Fotod avaldatud korraldajate loal. 

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad pidasid 9. tänupäeva nalja ja naeruga

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Ka mul on õigus olla mina ise“.

Ootame noori oma mõtteid ja ideid väljendama teemal, milline võiks olla meid ümbritsev elukeskkond, meie väärtused ja inimsuhted, et saaksime olla just sellised, nagu soovime.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 23. oktoobriks 2020 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Liis Sein, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 11. novembril 2020 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja perekond Roos kutsuvad 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Kirjandusvõistlus soovib äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust.

Muinasjutte võib kirjutada vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1–2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2021 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Võistluse võitjad tehakse teatavaks 2021. aasta mais.

Pika traditsiooniga omaloominguvõistlus toimub juba 29. korda. Möödunud aastal saadeti võistlusele 367 muinasjuttu ning osalejaid oli 69 koolist. Parimaid muinasjutte saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks, kes oleks tänavu saanud 50-aastaseks. 2018. aastal võttis loomevõistluse korraldamise üle Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus kuulutatakse välja Steni sünniaastapäeval 6. septembril.

Mudelitele lisaks leiab veebilehelt digipädevus.ee ka mitmed digipädevuste õpetamisel kasulikud töövahendid.

Kriisikevadel aitas digitehnoloogia jätkata õppimise ja õpetamisega, suhelda ja probleemidele lahendusi leida. “Pärast koroonakevadet ei kahtle ilmselt keegi, et nii nagu kõigil elualadel, on ka õppetöös digitehnoloogial kindel koht,” ütleb Haridus- ja Noorteameti juht Ulla Ilisson. “Lihtsad ja selged digipädevusmudelid on loodud õpetaja abistamiseks, et tal oleks kergem neid riiklikus õppekavas ära toodud üldpädevusi õpetada. Nüüd ei pea iga Eesti õpetaja enam omaette ratast leiutama – tahame, et ta saaks keskenduda sellele, milles inimene tehnoloogiast parem on – õppija toetamisele.”

Sama kinnitab Harno digipädevuse töörühma liige, TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere: „Distantsõpe on teinud õpetajate digipädevuse heaks rohkem kui mitu aastat koolitusi – on toimunud suur hüpe. Et aga õpetajate ja õppijate oskusi kirjeldada ja hinnata, vajame ühtset raamistikku. Uute mudelite alusel ongi hea analüüsida, millised oskused vajavad tähelepanu ja mida teatakse juba piisavalt hästi. Mudelite kasutamine ei ole kohustuslik – see on võimalus neile, kes tahavad hinnata oma pädevusi või leida sobivaid koolitusi.“

Mis on digipädevus?

Digipädevus on suutlikkus lahendada probleeme digitehnoloogia abil. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades on see kirjas ühe üldpädevusena, mida ainetundidesse lõimituna õppijas arendama peab. Oma digipädevuse arendamist eeldab ka õpetaja kutsestandard.

Digipädevusi põhjalikult kirjeldavate mudelite kõrval leiab veebilehelt digipädevus.ee veel kolm õpetaja töö lihtsustamiseks loodud tööriista:

Hindamiskriteeriumid toovad iga kooliastme kohta välja, mida õppija igas konkreetses valdkonnas peab oskama. See võimaldab koolidel sõlmida kergemalt kokkuleppeid, milliseid digipädevusi millise õppeaine raames arendada. 

Õpetaja enesehindamise küsimustik aitab analüüsida õpetaja digipädevust. 
Nii õpetamisel kui ka laiemalt, kõigile teemast huvitatutele on abiks digitehnoloogia mõistete sõnastik. 

Õpetaja digipädevusmudeli aluseks on Euroopa Komisjoni haridustöötaja digipädevuse raamistik DigCompEDU ning õppija digipädevusmudel tugineb digipädevuse raamistikule DigComp.

Digipädevusmudelid ja nende juurde kuuluvad materjalid töötas välja Haridus- ja Noorteamet koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi ekspertide ja mitmete tegevõpetajatega.

Lingid
https://digipadevus.ee

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel