Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 28 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend viis õpilast osaleb mitmel kursusel. Populaarsed on eesti keele kui võõrkeele kursus ja 16-26aastaste noorte eesti keele kursus, mida viiakse läbi koostöös Üleilmse Eesti Noorte Võrgustikuga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson märkis, et Üleilmakool pakub suurepärast võimalust õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles, et hoida ja parandada laste eesti keele oskust välismaal elamise ajal ning soodustada Eestisse tagasipöördumist tulevikus. „Üleilmakooli õpetajate tehtud töö tagab lastele hea emakeeleoskuse, mis on väga oluline lapse eesti identiteedi kujunemisel. Eelmise õppeaasta lõpuks pöördus Eestisse tagasi 20 last, kes õppisid vähemalt ühe õppeaasta Üleilmakoolis. Seal omandatud eesti keele oskus ning teadmised on suureks toeks õpingute jätkamisel Eestis,“ ütles Adamson.

Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et üldjoontes on programm hästi koostatud ja õppematerjalist koorub tihti välja sõnu, mis pole aktiivses sõnavaras, ja teemasid, mida üle arutada. Tänatakse võimaluse eest kasutada Opiqu digiõpikuid ja kiidetakse digiõpikute koostajaid. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side virtuaalse õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida. Lapsevanem: „Lisaks keeleõppele on see kursus ka väga oluline tugi lapsele tema eesti identiteedi tunnetamisel. See, et laps saab õppida eesti keelt nendest samades õpikutest, millest tema Eestis elavad sõbrad õpivad, tähendab vähemalt meie pere piigale palju.”

Üleilmakooli õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rumeenias, Kreekas, Itaalias, Austrias, Suurbritannias, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Liibanonis, Araabia Ühendemiraatides, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Kolumbias, Mehhikos, Jaapanis ja Austraalias.

Üleilmakooli õppetöö toimub Haridus- ja Noorteameti (HARNO) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete veebitundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Kerttu Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons, Riina Voltri, Kaari Rodima, Maibritt Kuuskmäe, Karin Mickelsson, Tjorven Siiboja ja Leelo Kivirand.

Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Agence Olloweb on Unsplash

 „Pilk ajaakna taha – Valga Poeglaste Gümnaasium 1923–1932“ käigus tutvustas Valga Gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht Pille Olesk huvitunutele kooli ajalugu, tolleaegset matemaatikatundi viis läbi õppenõustaja Irja Kängsepp ning õppejuht Triinu Ugur oli valmis kõige väiksematele ajastutruud käelist tegevust pakkuma.

10. klassid, tutvumaks kooli ajalooga, tegid läbi ajaloo tunni raames ajarännaku. Hämarasse küünlavalgusega klassi astudes pidid nad sule ja tindiga oma nime kirjutama ning nii oma kohalolekut kinnitama. Pinki istudes ootas neid ees aurav piparmünditee ja kosutuseks said nad võid ja leiba mekkides õpetaja juttu kuulata. Vanasti juhatati päev õigele rajale piiblisõnade järgi. Nüüdki näidati õpilastele väga vana piiblit. 

Valga Gümnaasiumi ajalugu hakkame arvama aastast 1919, ajast, kui linn sai eestikeelse gümnaasiumi. Samas kooli ajalugu on pikem ja värvikam. Valga Gümnaasiumi otsesteks eelkäijateks on aga reaalkool, kommertskool ja tütarlaste gümnaasium. Ajarännakul olnud õpilasi panid imestama pildid, millel pole veel tänast koolimaja ehitama asutudki. Koolimaja valmis 1915. aastal, kuid sõja tõttu sai see tugevalt kannatada, koolimajja said õppurid tulla alles 1923. aastal.

Tunnis uuriti vanu esemeid, nagu vana telefoni, grammofoni ja koolitarbeid. Rühmatööna pakiti vanaaja koolipoisi kohvrit, kui ta maalt kostiperre saabus. Kohvrisse pakiti nii voodipesu, villaseid sokke, plekk-kruuse, 1932. aasta ajalehti, soojakott ning searasvast seepki.  

Tunni lõppedes tõdeti üksmeelselt, et selline koolitund-rollimäng oli väga huvitav ning infoküllane. Teemaga jätkatakse – edasi ootavad õppureid töölehed, mille täitmisel on abiks kooli ajaloostendid. Kooli ajalugu tutvustavad töölehed koostas ajalooõpetaja Jaan Uudelt. 

Ajarännul kasutatud vanad koolitarbed olid pärit kooli oma muuseumist. Valga Muuseumist laenutasime grammofoni ja telefoni ning Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni käest saime laenuks plekk-kruuse ja arvelaudu matemaatikatunniks.

Ajas rändama viis õpilased Pille Olesk, kes on kooli karjääri– ja projektijuht.

Tekst: Pille Olesk. Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks

Miks rääkida kirjaoskusest?

8. septembri on UNESCO kuulutanud rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks, et rõhutada kirjaoskuse osa inimõiguste tagamisel ja tõsta globaalset teadlikkust kirjaoskuse osas. Ehkki eestlased ajavad sel teemal nina hästi püsti, on siiski tore märgata, et ka meie meedia siin vahel mõne mõtlemapaneva küsimuse küsib.

2020 jaanuaris korraldas Eesti Lugemisühing rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Selle tunnistajaks oli ka ajakirjanik, kes ühe koosviibimise lõpuks püsti tõusis ja küsis kõrvalolijailt: „Mis siis selle kirjaoskusega lahti on? Miks sellest rääkima peab?“

Tänases raadiointervjuus määratles ajakirjanik kirjaoskust kui laialivalguvat mõistet. Täpsem oleks öelda, et selle mõiste sisu muutub. Alati on inimesed kirjutanud ja lugenud mingi ülesandega ehk funktsiooniga – talletada, esitada, mõista jne – aga ajapikku tuleb neid ülesandeid juurde ja lugemise-kirjutamise olukord muutub keerulisemaks, kuna keskkond, vahendid kui ka ülesanded mitmekesistuvad.

Eelmise kooliaasta kolmas trimester kujunes rohkem kui senised kirjaoskuse ja -oskamatuse draamaks. Suuresti kirjaliku juhendamise ja väljendamise aineteks osutusid ka need õppeained, mis loomuldasa on õppekavasse võetud tasakaalustamaks nö akadeemilise õppetöö koormust – kehaline, muusika, kunst, tehnoloogia/käsitöö.

Kui eriolukorra algul püüdsid haridusjuhid koolirahvast ergutada hüüatustega, et ollakse hästi kohanemas ja kõik läheb järjest paremaks, siis nüüd on hakanud üha rohkem kostma hääli, et distantsilt õppimine suurendab hariduslõhet, ja kes hätta jäävad, need jäävad rohkem kui nad seda koolitundides olles olnuksid.

Kurb oli vaadata, et tegemata tööde koorma all ägavad õpilased olidki pahatihti need, kellel on lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskusi, mõtlemise ja kõne arengu oluline eripära ning keskendumisprobleemid.

Mis mõtted tekkisid eriolukorra õppetöös?

Eesti Lugemisühing kutsus küsitlusele vastama nii tugitöötajaid, aine-, klassi- kui ka lasteaia õpetajaid.

Toome mõne olulisema järelduse. Kui klassiõpetajatele olid kõige tähtsamad tegevused õppematerjali vahendamine lastele, individuaalse suulise tagasisidestuse andmine ja täiendav individuaalne juhendamine kui ka õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamine, siis aineõpetajate jaoks olid rõhud veidi teised. Nendel oli suurema kaaluga õpilaste uurimistegevuse suunamine, kuid oluliselt väiksemal määral tegelesid nad õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamisega. Ega nad seda ei jõuakski, kuna tegelevad paljude klassidega.

Kodus laps, koolis õpilane

Mis olukorda on sattunud õpilane, kellele õpetaja suunab oma kirjaliku sõnumi – mis meeleolu on peres, mis võimalused igapäevase elukorra kindlustamiseks, kust saab laps turvatunnet – see alati sugugi õpetajateni ei jõudnud. Võiksime rääkida kirjaoskusest ses mõttes, et eduka suhtluse tagatiseks on olukorra osaliste adekvaatne tajumine. Kui õpetaja korraldab suhtlust, peaks ta aru saama, kellega suhtleb.

Laps, kes jõuab kooli ja istub pinki, on astunud õpilase rolli. Ta näeb, kuidas sõbrad kõrval võtavad vahendi ja avavad vihiku ja töö läheb lahti. Sama laps kodus pidžaamas ja hommikusöögilauas või voodiski seadet avades ja näperdades on õpilase rollist veel üsna kaugel, ja kui samasugune olek kestab nädalaid, võib algajal kooliskäijal rollijoonis ikka vägagi ära kaduda.

Kirjaoskus ei ole püsiva omaduste kogumiga suutlikkus, et kui see mingil tasemel omandatud on, siis läheb lugemine-kirjutamine mistahes olukorras ühesama ladususega. Kui enesehinnang on uppi läinud ja ebakindlus võtab maad, võib tekkida selline segadus, et hakatakse kartmagi mingi teema ja aine alaseid sõnumeid. Kes paneb rõhu suusõnalisele juhendamisele ekraani vahendusel, ei tarvitse siiski soovitud tulemuseni jõuda ega toetada last – kui on tekkinud tõrge, hirm ja ebakindlus, siis võivad seletused veel rohkem segadusse ajada.

Õpetaja ka ei oska mõnda asja

Meeldib see meile või mitte, aga kaugõppe ajal tuli esile ka õpetajate kirjaoskuse teema – kuivõrd on oskust napilt ja  üheselt väljendada, mida õpilane tegema peaks. Äkki on mõtet kolleegi antud koduülesannet lugeda ja sellega liituda, selle asemel et lapsel pead ristuvate ja põimuvate ülesannete paljususega segi ajada. 

Meie küsitlusele vastanud õpetajad on tähelepanu juhtinud sellele, et pole saanud ja pole veel olemaski videotunni didaktikat – jutt pole mitte üksnes veebikeskkonnast, kus tundi teha, vaid kogu protseduuri ülesehitus – kõne, kirja, pildi vahekord ja koosmäng, suhtluse juhtimine… Paraku näeme videokoosolekutki tihtilugu kui uuskirjaoskamatuse ilmingut: kus teksti esitada, kuidas arutelu juhtida, paralleelselt siit ja sealt sõnumitega suhelda…

Loodame, et see keeruline aeg tekitas olukordi, kus mõeldi: kuidas oma kirjaoskust parandada. Jõudu selleks!

Ootame kõiki Eesti üld- ja kutsehariduskoole kandideerima aasta kooli tiitlile. Oma kooli saab konkursile esitada kuni 27. septembrini.

Konkursi eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, digilahenduste kasutamine õppetöös on pigem norm kui erand, tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. 

Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab. Konkursiga soovime märgata ja tunnustada neid kooliperesid, kes on sel aastal leidnud nutikaid viise, kuidas õppetöö edukalt toimima panna.

Konkurss toimub juba kolmandat aastat. 

Konkursi tingimused leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi kooliaasta alguse tervitus

Õppimine koolivälistes õppekeskkondades on tänases muutuvas maailmas järjest olulisem. „Meie jaoks on oluline, et teadushariduse kvaliteet läheks järjest paremaks õppimisel väljaspool klassiruumi, mille korraldamisel tuleb arvestada mitmete eripäradega. Loodame, et trükisoojad raamatud on abiks õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna koordinaator Katrin Saart.

Raamatus „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ (toimetanud Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikool) keskendutakse õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades nagu muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused ning ka huvikoolid ja -ringid, kus inforikkas keskkonnas vahendatakse uusi teadmisi ning kogemusi eri vanuses õppijaile. Väärt nõu ja abi leiavad ka lapsevanemad ja üldhariduskoolide õpetajad, kes soovivad rohkem teada mis toimub muudes õppekeskkondades ja kuidas enda tegevust nendes kohtades korraldatavaga parimal moel siduda. Lugemise hõlbustamiseks on kõigi peatükkide alguses lühikokkuvõte  juhtmõttest. Suurema praktilise hoiakuga peatükkides on toodud teemakohaseid elulisi näiteid. Lisaks on neis peatükkides harjutused, mis on enamasti sõnastatud mõtlemisülesandena ning  vastus peitub vahetult eelnenud tekstis ja vastava peatüki juhtmõttes.

Gaia hariduse käsiraamat „Tervikliku eluviisi alused“ (toimetanud Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp, Tallinna Ülikool) annab ülevaate sellest, kuidas õpilasi kõnetada ja õpetada pea-käsi-süda viise kasutades, et iseenda, kogukonna ja maailma jätkusuutlikku arengusse panustada. Eesti kogenud koolitajad seletavad lahti Gaia hariduse nelja aspekti sisu ja näitavad, kuidas neid saab käsitleda huvihariduse kontekstis ning ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Raamat on peamiselt mõeldud inspiratsiooniallikaks ja toetavaks abimaterjaliks huvihariduse spetsialistidele, aga ka tavakooli õpetajatele, kes soovivad oma tunde sisukamateks ja tõhusamateks muuta. Kogumik pole üks-ühele kasutatav „kokaraamat“, vaid pigem Gaia hariduse printsiipide tutvustus, nende olulisuse ja seoste selgitusega. Oma õppeprogrammid peab iga õpetaja koostama ise ning raamat on raamistik, millele oma tegevuste kavandamisel toetuda.

Raamatute väljaandmist toetas Euroopa Regionaalarengufondi programm TeaMe+.

Raamatud leiab Eesti Teadusagentuuri veebist.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad fookusesse koolivälised õppekeskkonnad ja teaduskommunikatsiooni

Kõigi suuremate kirjastuste õppematerjale koondaval Opiq.ee platvormilt näiteks leiab tasuta kasutamiseks üle 260 erineva digiõppe-komplekti. Keskkonnale pääsevad ligi ka välismaal õppivad koolilapsed. Opiqu materjalid on leitavad ka digitaalset õppevara koondavast E-koolikoti keskkonnast.

Ka uuel õppeaastal on Opiqu ja Foxcademy õppematerjalid põhikoolide tasuta! 

Foto: Photo by Paul Hanaoka on Unsplash

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Olgu kontaktõpe või distantsõpe, meie, eestlased oskame hariduses luua ägedaid algatusi ja korraldada ettevõtlikke üritusi. 

1. Tunned, et Sinu koolis on midagi eriti ägedat ja ettevõtlikku ning tahaks seda jagada teistega? 
2. Tahad teada, mida loovat ja arendavat teised koolid teevad õppe- ja huvitegevuses? 
3. Soovid näha laste silmis sära ning tegutsemises entusiasmi?

Kui vastasid vähemalt ühele ülaltoodud küsimustest “Jah”, siis see on suurepärane! 
Sinu jaoks on loodud Facebookis grupp “Ettevõtlik tund igasse kooli!”.

Liitusid juba? Ikka vajutasid “Liitu” nuppu? 

Rohkem infot grupi kohta saad küsida Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaatorilt Mart Kimmelilt: mart@raama.ee.

Allikas: Rääma Põhikooli info

Samal teemal:

• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!
• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Rocca al Mare Kool on KiVa teadus- ja tõenduspõhist kiusuennetusprogrammi rakendanud juba 4 aastat ja teinud seda järjepidevalt kõrgel tasemel.

“Rocca al Mare Kool on tiitlit püüdnud igal aastal, mil seda välja oleme andnud, ning pürginud igal korral tubli tulemusega esikolmikusse. See on kooliperel kasvatanud tahet olla kiusuennetuses süsteemsed ja aktiivsed, eeskujuks ning inspiratsiooniks paljudele,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Aasta kiusuennetaja kooli tiitli taga on Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi suur tegutsemisind, koolijuhi järjepidev toetus ning koolikogukonna igapäevane pingutus. Paljud uued ja vanad KiVa-koolid tunnevad huvi, mida ja kuidas selles koolis tehakse - ning sellele tegutsemisele annavad head tagasisidet ka õpilased läbi igakevadise küsitluse.”

“Meil on väga hea meel, et meie tööd on märgatud ja tunnustatud. Oleme oma põhitegevuse suunanud üha rohkem ennetustegevusele ja teeme seda süsteemselt ning järjepidevalt. Meie tugevus on hästi toimiv tiim ja KiVa ennetustunde andvad õpetajad,” ütles Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi juht Cattre Hein.

Kooli KiVa-tiimi kuulunud ning 2015.-2020. aastatel Rocca al Mare kooli direktor olnud Heiti Pakk lisas: “Peale eduka kiusuennetuse ja juhtumite lahendamise on KiVa-kooliks olemine meie kooli jaoks oluline olnud just selle tõttu, et oleme oma üldiselt loova ja paindliku organisatsiooni kultuuri sees saanud rakendada tõendus- ja teaduspõhiseid meetodeid ja tegevusjuhiseid. Väärtuslik kogemus on olla ühtselt tegutseva võrgustiku liige, alati ei pea ju oma jalgratast ise leiutama. Eriti kui see nii hästi sõidab.”

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede pühendumist ennetamis- ja sekkumistegevustele ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

Aasta kiusuennetaja kooliks saab kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks õppeaasta lõppedes ise soovi avaldab. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võetakse arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli poolt pakutavatel täienduskoolitustel. Boonuspunkte annavad ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Peale Rocca al Mare Kooli tõsteti esimest korda virtuaalselt peetud suvekoolis esile ka Valga Põhikooli, kes algaval, 2020/2021. õppeaastal järjepidevalt, süsteemselt ja tugeva tiimitööga juba oma kaheksandale KiVa-aastale vastu läheb, ning Lasnamäe Gümnaasiumi, kes on olnud üks esimestest venekeelsetest KiVa-võrgustiku koolidest, julgedes teed ja eeskuju näidata ka järgmistele.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Rocca al Mare Kooli KiVa-meeskonda aitas tunnustada laevafirma Tallink auhinnareisiga Helsinkisse. Samuti rõõmustasid esikolmiku hulka jõudnud koolide KiVa-tiime auhinnad Click & Grow’i, Coffee People’ilt, Äripäeva kirjastuselt, kirjastuselt Varrak ning Telia Eesti AS-ilt. SA Kiusamisvaba Kool tänab ka oma esimest ja võib-olla, aga mitte tingimata viimast virtuaalset suvekooli edukalt läbi viimast ettevõtteid Miltton New Nordics, Royal Experience ja Eventech.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• Aasta kiusuenneteja kooli tiitli pälvis Kalmetu Põhikool

Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Maaarhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projekti raames on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja avardada ajalooalaseid teadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikest eripäradest, säilivusest jms. 

Inventeerimistalguid viisime kevadel läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjaltegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokkupandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber ise rohkem märgata. 

Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalenud õpilaste vanus ulatus esimesest kaheksanda klassini.

Kõige mahukama uurimistööna said tänavate kaupa dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Jõgevamaal Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoole ja teine pealelõunal.

Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Eesti Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus 100 aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus kolmel päeval tegutsesid kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.

Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Saaremaalt Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste.Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Alles kolm aastat tagasi hüljatud olekus vanast kalmistust on tänaseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud. 

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Osalemissoovist palun andke märku Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee ning uudiseid pärandivaderite tegemistest saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash