Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida


Avaldaja:Madli Leikop18. September 2017

Õpikuid ja töövihikuid asendav veebiäpp Opiq pakub üle 45 õppekomplekti igast kooliastmest, õpetajad saavad Opiqut kasutada tasuta. Äpi loojad on silmas pidanud, et õpiku digiteerimisel tuleks digivõimalusi maksimaalselt kasutada, aga nii, et õpilased ja õpetajad ära ei kohkuks.

Õpikuid ja töövihikuid asendav veebiäpp Opiq jõudis avalikkuse ette kuidagi väga tasahilju, vähemalt nii tundus. „Jah, oleme Opiqut neli aastat vaikselt arendanud,  ei ole tahtnud palju avalikustada ega rääkida enne, kui tunneme, et meil on midagi arvestatavat olemas,“ ütles selle tähelepaneku peale Star Cloud OÜ tegevjuht Antti Rammo.  „Äsja augustis-septembris tegime oma esimese avaliku kampaania, eks siis hakkas Opiq rohkem silma. Aga oleme juba üle nelja aasta teinud koostööd koolide ja Avita kirjastusega, digiteerinud õpikuid ja töövihikuid ning neid katsetanud. Et kui avalikkuse ette tuleme, siis mitte jutuga, vaid asi ise on ka olemas, kohe võtta ja proovida.“
 
Tõepoolest, e-õpikute ja e-õppematerjalide kirevasse maailma on lisandunud Opiq: üle 45 õppekomplekti igast kooliastmest; äpp töötab telefonis, tahvlis ja arvutis ning muudab arusaama õpikust. Antti Rammo ja ettevõtte loovjuht Hendrik Väli rõhutavad seda viimast mitu korda: kui juba õpikud-töövihikud digiteerida, siis maksimaalselt digivõimalusi kasutades, aga nii, et õpetaja ega õpilased ära ei kohkuks. „Mõistlik on teha materjal kaasahaaravamaks, kasutada maksimaalselt digivõimalusi. Aga mõistlik on teha seda evolutsioonina, et õpetaja vana hea õpiku teksti ikka ära tunneb, ja siis samm-sammult koostöös edasi areneda,“ sõnasid nad. 
 
Mis on õpik?
 
„Oleme pidanud palju süvenema sellesse, mis õpik üldse on, miks on õpikut õppeprotsessis vaja. Oleme loonud oma tõlgenduse, see ongi meie formaadi eripära. Õpiku põhiväärtusena näeme, et see on vahemees riikliku õppekava ja õpetaja vahel. Õpetaja teab, kuidas õpikust teave õpilaseni viia, aga õpilane peab oskama (ja saama) õpikut kasutada ka ilma õpetaja abita,“ selgitas Antti Rammo. „Õpik peab sobima nii õpilasele kui õpetajale, olema eakohane ja kvaliteetne. Paberil õppekomplekt on väga hea stardipunkt. Esimene faas ongi, et kanname õpiku peatükid üle digitaalseks. Teises etapis kanname õpikus ja töövihikus olevad ülesanded ka üle digitaalseks, aga mitte üks-üheselt, vaid muudame need interaktiivsemaks. Proovime, kuidas ülesanne digitaalsel kujul oleks natuke parem ja täpsem, lisame automaatkontrolli, video- ja helimaterjali jms. Digitaalne variant on suures osas sama nagu paberil õpik, aga elemente on juurde tulnud, natuke on lõike ümber tõstetud, et materjal oleks digitaalselt paremini loetav ja kasutatav. Meil saab õpiku teksti ära värvida, kommenteerida, saab oma teksti lisada, mis paberõpiku puhul ei ole võimalik ega lubatud.  Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on see loogiline rida.“
 
Clipboard01.jpg
 
Antti Rammo ja Hendrik Väli
 
„Selle asja kese on õppematerjal, aga ilma keskkonnata, mis selle ümber on ja mida me nimetame Opiquks, ei oleks asja olemas,“ lisas Hendrik Väli. „Oleme otsa ehitanud LMSi kihi (Learning Management System). Digitaalses keskkonnas navigeerimine on hoopis teine asi kui lehekülgede lappamine. Saame muuta õpikut palju isiklikumaks, see ei ole enam kooli põhivara, mida ei tohi muuta ega alla joonida. Kui õpik saab valmis, siis iga kool ise vaatab, kuidas seda kasutab. Opiqu puhul oleme rohkem kasutaja poolele ka läinud.“
 
Teadmiste ruumis peab saama vabalt liikuda
 
Opiq pakub koolipakette, õpetajatele on Opiqu kasutamine tasuta. Kasutajaks võib olla ka  erakasutaja, mis annab võimaluse näiteks õpilasel huvi korral Opiquga liituda, kui kool pole koolipaketi litsentsi ostnud, või saavad lapsevanemad õpitavaga kursis olla. Praegu kasutavad Opiqut enam kui 70 kooli ja 3000 õpilast. Kõige rohkem on digiteeritud 5.-7. klassi õpikuid ja töövihikuid, suurem on biloogia- ja loodusõpetuse õpikute valik. Hetkel pole ühtegi matemaatikaõpikut, aga Rammo kinnitas, et esimene on kohe-kohe valmimas. Kuna matemaatikaõpik koosneb valdavalt ülesannetest, siis nende digiteerimisega läheb kauem aega. Keeruline oli näiteks ka muusikaõpiku digiteerimine. 
 
„Pakume Opiqu keskkonnas ligipääsu kogu andmebaasile korraga. Ei ole nii, et tuleb eraldi muretseda ligipääs biologiaõpikule, siis ühiskonnaõpetusele,  siis kirjandusele.  Meil ei ole kasutaja jaoks teosepõhine ligipääs, vaid ligipääs kogu süsteemile korraga,“ selgitas Antti Rammo. „Erinevate klasside erinevad aineõpikud on omavahel väga palju seotud. Digitaalsel kujul ei ole otstarbekas teoseid ühekaupa levitada ja kasutada. Saame automaatselt luua lugejatele seoseid varemõpitule või ka nendesse teemadesse, mis alles ootavad avastamist. Õppijana saan nii palju vabamalt teadmiste ruumis ringi liikuda. See on suur väärtus, mida oleks rumal jätta digitaalsel kujul kasutamata, paberõpik ei võimalda seda mitte kunagi. Seda osa rakendusest tahame kindlasti edasi arendada.“
 
Kui digiteadlikud on õpetajad ja õpilased?
 
See kõik eeldab digiteadlikku õpetajat ja õpilast. Viimased tunnevad end digimaailmas hästi, õpetajad mitte alati. Kas te selle probleemiga Opiqu puhul olete ka kokku puutunud? „Jah, oleme sellega kokku puutunud. Mitte ainult õpetaja, vaid kool tervikuna võib digile üleminekut peljata. See on üks põhilisi takistusi täna, aga ma ei heida koolile ette, kool peabki olema konservatiivne, kiirustades ei tohi ühtegi otsust vastu võtta,“ sõnas Antti Rammo. „On koole, kes on uute tehnoloogiate suhtes ettevaatlikumad. See annab meile parema võimaluse ennast tõestada. Kui meie toode on hea, siis nad võtavad selle kasutusse, mõned võibolla natuke hiljem. Tehnoloogia tuleb kasutusele võtta sellepärast, et see aitab paremini õppida ja õpetada, mitte lihtsalt moe pärast.“ 
 
Clipboard05.jpg
 
Opiqu autorite ja arendajate sõnul oleks üleminekuks parim variant kasutada paberil õpikut ja Opiqut korraga, see on turvaline ja vähendaks digi kasutamise kartust, aga kahjuks ei jätku täna koolidel mõlema jaoks raha. „Õpetajat ei tohiks survestada ei ühes ega teises suunas, ta peab ise endale parima variandi leidma,“ sõnas selle kohta Antti Rammo 
 
„Õpilase jaoks on selge, miks selline süsteem nagu Opiq kasulik on, õpetaja saab ka aru, kuidas seda parimal moel rakendada. Aga nagu minna natuke kõrvale, näiteks raamatukoguhoidja või ka kooli direktori juurde,  siis nende jaoks litsentsi mudel tähendab seda, et tuleks koostööd koordineerida. Kõikide osapoolte jaoks tuleb selle asja ilu ja efektiivsus välja siis, kui keskkond võimalikult massiliselt kasutusse võetakse,“ ütles Hendrik Väli. „Õpilastel on suur valmisolek, nende oskused ja teadmised, ootused digile on tohutud. Nad on harjunud tehnoloogiat kasutama. Meie loodame, et toome Opiquga õppematerjalid neile nutiseadmesse ja nad harjuvad ka neid kasutama, mitte ei ole üksnes Facebookis ja Instagramis.“
 
Kasutaja kogemus. Kiili Gümnaasiumi arendusjuht Kersti Varblane:
 
Opiqu keskkonda oleme kasutanud eelmise õppeaasta algusest, siis oli see veel Astra nime all. Eelmisel õppeaastal kasutasime ajaloo- ja kirjanduse õpikut 3. kooliastmes õpilastega, lisaks kasutas mõni õpetaja oma aine õpikut tunnitäienduseks (õpetajatel on vaba juurdepääs).
 
Selleks õppeaastaks otsustasime Opiqu õpilaste jaoks kasutusele võtta 3. kooliastmes ja ostsime kõigile litsentsid. Tegime augustikuus ka väikese koolitus-tutvustuse ja huvi oli suur. Praegu on Stuudiumi ainepäevikuga seotud 42 päevikut (päeviku saab Opiqus teha õpetaja, see tähendab ühte õppijate rühma või klassi - toim). Kasutame Opiqut ajaloos, bioloogias, geograafias, eesti keeles ja kirjanduses, inimese- ja loodusõpetuses.
 
Opiq on tehnoloogiliselt eakohane sellele kooliastmele: interaktiivne, dünaamiline, värviline, hüperlingitud. Õpilane ei pea tassima raamatuid kaasa, kui nagunii on taskus nutitelefon kõikide õpikutega. Muidugi kasutatakse koolis ka süle- ja tahvelarvuteid, on arvutiklass, aga huvitaval kombel eelistavad õpilased oma nutisid, st järjekindlalt rakendub koolides VOSK (võta oma seade kaasa). Kui noorematele on hetkel e-õpikeskkonnad täienduseks paberõpikule, siis alates 3. kooliastmest on vastupidi - paberõpik võib olla täienduseks.  
 
Ootused Opiqule on ka: et õpikuid tuleb juurde, et erinevad kirjastused hakkavad koostööd tegema, et autorid tegelevad oma õpikute arendamise ja täiendamisega, et õpikutes oleks veelgi rohkem võimalusi õpilaste iseseisva kirjaliku töö jaoks ja see saaks ka õpetajale nähtavaks, et Opiqu arendajad teeksid ajurünnaku nende õpikute kasutajatega/aineõpetajatega.
 
Kokkuvõttes on õpetajad väga rahul selle keskkonna võimalustega. Põhimõtteliselt ongi see ainuõige tee, kuidas õppematerjale esitada ja kasutada.
 
Autori fotod.
 
Samal teemal: