25. kuni 28. aprillini toimuv Enginaator pole mitte tavaline insenerivõistlus, vaid elamus selle parimas võtmes. Osalema on oodatud kõik gümnasistid, tudengid ning kutsehariduskeskuste õpilased, kelle ülesandeks on panna kokku üks lahe neljapealine tiim, broneerida oma aprillikuu viimased päevad ning olla valmis seikluseks. 

Valdkondi on võistlusel mitu: robootika, elektroonika, loodusteadused, ehitus ning infotehnoloogia. Iga ala eelvooru ülesande panevad kokku valdkonnapõhised Eestis tegutsevad ettevõtted, õppejõud ning Enginaatori ülesannete tiim. Finaalvõistlus on seda põnevam, kuna eelvooru parimad saavad mõõtu võtta kõiki valdkondi ühendavas probleemipüstituse lahendamises. Viimane katsumus kestab kokku lausa 24 tundi ning paneb proovile võistlejate loovuse, meelekindluse ja koostöövõime, pakkudes samas ka üllatusi, puhkepause ning huvitavaid  vahetegevusi. 

Rohkem infot ja võistlusele registreerumine Enginaatori kodulehel!

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• Noored ehitasid Eesti 100. sünnipäevaks 100 ahelreaktsioonimasinat

Võistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale.

Eriti edukalt läks võistlusel Pärnu Rääma Põhikooli võistkonna Nutiajud õpilastel Karel Allikul, Joonas Leemetil ja Magnar Liieril,kes said  vabariiklikus voorus nooremas vanuserühmas 100 võistkonna konkurentsis 4. koha. Neid juhendasid Pärnu Rääma Põhikooli matemaatikaõpetaja Kersti Randväli ja haridustehnoloog Mart Kimmel. 

“Eelvooru ülesanded ja vabariikliku vooru ülesanded olid parajad pähklid,” tõdesid noored. 
Eelvoorus tuli noortel vastata valikvastustega küsimustele nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Vabariiklikus voorus tuli etteantud andmete põhjal koostada statistikakogumik esitluse kujul. 

“Saime palju kogemusi, kuidas andmeid lugeda ning mõistsime, et meeskonnas on sellist võistlustööd kõige parem teha - üks oskab näha trikiga küsimusi, teine oskab tehniliselt leida sobivad diagrammid andmete väljendamiseks, kolmas oskab kirja panna jutu, millest igaüks lugedes aru saab,” olid noored ühel nõul. 

Loo autor on Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel

Samal teemal:

• Esimene doominoturniir Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutikabe Pärnu Rääma Põhikoolis

Ettevõtlusõppe populaarsus koolis on iga aastaga kasvanud ning selle arendamisele pööravad aina rohkem tähelepanu nii koolimeeskond kui õppijad ise. Gümnaasiumi direktor Merike Kaste ning majandus- ja ettevõtlusõpetaja Urmas Persidski selgitavad, milles seisneb trendi saladus. 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida paljude valikainete moodulite vahel. Nende hulgas on eraldi majandusmoodul ning ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul. 

Majandusmoodul koosneb kuuest kursusest:
10. klassis - kaks kursust majandus- ja ettevõtlusõpet
11. klassis - kaks õpilasfirma kursust, mille käigus õpilased loovad reaalselt õpilasfirma
12. klassis - isikliku rahanduse ja rahvusvahelise majanduse kursus

Ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul pakub järgmisi kursusi: 

Läbi terve gümnaasiumi - "Ettevõtjad ja ettevõtlus", mille käigus külastavad tunde erinevad ettevõtjad ja teised edukad ning tuntud inimesed. 12. klassis lisandub kokkuvõttev seminaride osa.

10. klassis - "Projektikirjutamise ABC"
11. klassis – kaks kursust: "Kogukonnapraktika", "Enesemüümise kunst"
12. klassis – kaks kursust: "Kuidas saada rikkaks", "Ärieetika"
Lisaks toetab ettevõtlusõpet inglise keele moodulis pakutav Inglise ärikeel.

Nii majandusmoodul kui ettevõtlikkus- ja ettevõtlusmoodul on osutunud õpilaste seas ääretult populaarseks. Grupid on alati täitunud, mõnel aastal on avatud koguni kaks gruppi ning grupis on rohkem kui 24 õpilast. 
Noored korraldavad ise õppimist huvitavaks 

Rääkides ettevõtlusõppega seotud projektidest, toob Urmas Persidski esile kooli hea traditsioonina erinevate külalisõpetajate kutsumise koolitundidesse, sageli on nendeks ettevõtjad, kultuuriinimesed, poliitikud või muul alal edu saavutanud inimesed. „Kasutame nii „Tagasi kooli“ programmi kui isiklikke kontakte. Samuti on saanud tavapäraseks, et õpilased ise kutsuvad enda jaoks olulisi ettevõtlikke inimesi esinema,“ räägib Persidski. „Selleks ei ole eraldi tunniressurssi, oleme võimalikult paindlikud kõigi esinejatega arvestades. Edukaks on osutunud ka meie õpilasfirmad. Kooli nelja ja poole tegutsemisaasta jooksul on meie õpilasfirmad kolmel korral jõudnud võistluse „Eesti parim õpilasfirma“ finalistide hulka. 2017. aasta "Edu ja tegu" tunnustuse aasta ettevõtlik õppur pälvis meie gümnasist Marten Soeson.“

Sellel õppeaastal käivitati projekt, kus majandusmooduli õpilased läbivad ettevõtlusalase praktika Marjamaa talus. „Loodame, et sellest kujuneb pikaajaline koostöö ja traditsioon,“ nendib Persidski. 

Direktor Merike Kaste lisab, et ettevõtlikkust toetab ka kooli uurimis- ja praktiliste tööde süsteem. „Paljud õpilased korraldavad praktilise tööna ürituse koolis. Nii näiteks toimus meil saade  „Su nägu kõlab tuttavalt“ koos filmimise ja ülekandega, Petersoni etenduste ja filmide festival, Petersoni stendide loomine, koolisisesed võistlused ja muudki. Ettevõtlikkusele aitavad kaasa õppekäigud, kus õpilased näevad ja kogevad igapäevast töö- ja majanduselu. Näiteks Viru kaevanduse, ETV ning BBC, USA sõjalaeva külastamine,“ toob Kaste näiteid kooli silmaringi avardavast ja noortele kogemusi pakkuvast igapäevaõppest. 

Praktiliste oskuste arendamise vajadus suurendab ettevõtlusõppe mahtu 

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium osales ettevõtlusõppe programmi "Edu ja tegu" raames väljatöötatud gümnaasiumi valikkursuse „Ettevõtlusõpetus“ piloteerimises 2017.-2018. õppeaastal. Valikkursust „Ettevõtlusõpetus” piloteeriti 10. klassiga. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema vahel  – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kursusega kaasnes ka nn „tööriistakast” ehk metoodilised võtted ja soovitused erinevate teemade läbimiseks. „Üsna pea sai selgeks, meie soovime ettevõtlusõpetust oma gümnaasiumis pakkuda veelgi põhjalikumalt kui 35 tundi. Lisaks etteantud teemadele vajame veel aega  auditooriumiväliste tundide läbiviimiseks nagu näiteks ettevõtete külastamine, turu-uuringute läbiviimine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtete kaardistamine ja muud tegevused. Kuna meie koolis oli võimalik ettevõtlusõppe mahu suurendamine, siis jagasin teemad kahe kursuse peale, kokku 70 tundi. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi praktilise õpilasfirma loomisega 11. klassis,“ tutvustas Persidski põhjalikku ettevõtlusõpetuse ainekava rakendamise süsteemi. Ainekava saabki iga kool kohaldada  sobivalt.

Seega soovib Urmas oma õpilastega käsitleda eelpoolnimetatud neljale teemale lisaks veel viiendana ettevõtte alustamist ja juhtimist. „Olen sageli õpilasfirmade juhendamisel täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsalt, kuid kõige suurem probleem tekib meeskonnatöö ja juhtimisega. Seal paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleeme on ka õpilasfirmade liikmed ise kõige suurema probleemkohana välja toonud - ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest. Seetõttu soovime ettevõtte juhtimise all käsitleda alateemasid nagu organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine,“ räägib ta kooli ettevõtlusõppe tulevikuplaanidest. 

Piloteerimise kogemust hindab Urmas Persidski positiivselt ning jagab majandus- ja ettevõtlusõpetajana oma heameelt, et programm "Edu ja Tegu" sai teoks. „Suur abi oli metoodilistest soovitustest, sest õpetajad on ammu oodanud metoodilisi abivahendeid tundide läbiviimiseks. Isiklikult tundsin suurt huvi täiendkoolituste vastu, mida pakkusid Tallinna ja Tartu Ülikool ning Innove. Sain koolitustelt tänuväärset teadmiste- ja metoodikaalast täiendust, et oma ainetunde atraktiivsemaks muuta.  Loodan, et suutsin ja suudan ka edaspidi tänu sellele oma tunde õpilaste jaoks muuta huvitavamaks ja mitmekesisemaks,“ räägib Persidski.  

Konkurentsivõime tagavad praktiline haridus ja kogukonna kaasatus 

Mõeldes üldiselt hariduse suundadele, et toetada paremini noorte konkurentsivõimet nii tööturul kui elus, peab Persidski oluliseks õppe praktilisemaks muutumist.  

„Rohkem peab olema koostööd ettevõtjatega, ettevõtete külastamist ja reaalset praktikat ettevõtetes,“ nendib ta. Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis külastavad tunde ettevõtjad, lisaks on õppega seotud koostööprojekt Marjamaa taluga. Õpilasfirma, mis annab väga palju praktilist tootearenduse, turunduse, müügitöö, raamatupidamise ja meeskonnatöö kogemust, on muutumas üha populaarsemaks. Ettevalmistus tööeluks on ka inglise ärikeele tunnid ettevõtetes ning ettevõtlusmooduli õpilased on igal aastal külastanud ka Sparki ja Ettevõtlusküla programme. Ettevõtlikkuse arendamine läbib gümnaasiumis kogu õppekava ja on kindlalt  üks prioriteetidest. Koolil on aktiivne õpilasesindus, õpilased ise korraldavad koolisiseseid üritusi, suhtlevad võimalike sponsoritega. Plaanis on jätkata oma moodulitega ja teha veelgi tihedamat koostööd ettevõtjatega ning muuta ettevõtlusõpet praktilisemaks. „Usume, et see kõik arendab noori tuleviku päristööeluga kohanemisel,“ on Persidski optimistlik. 

Hea õpetaja ja koolijuht! 

Tutvu ettevõtlusõppe rakendamise ning ettevõtlikkuspädevuse arendamise tugimaterjalidega nii põhikoolile, gümnaasiumile kui ka teistele haridustasemetele -ja liikidele www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika. 

Lisaks – hangi ideid, kuidas kaasata ettevõtjaid õppesse - Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik 

Tundides kasutamiseks on tehtud inspireerivad ja häid soovitusi jagavad videointervjuud ettevõtjatega 

Tekst ja fotod ettevõtlusprogrammilt "Edu ja tegu"​

Märgi “eTwinningu kool” pälvisid Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põlva Gümnaasium, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Võru Kreutzwaldi Kool, Narva Lasteaed Põngerjas. 

Tunnustuse mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. 

Tunnustatud koolide nimekirja leiab siit.

2018. aastal oli eTwinningu koolidel palju rahvusvahelisi ettevõtmisi. Nii osaleti Roomas toimunud konverentsil „eTwinningu koolide võimestamine: juhtimine, õppimine, jagamine“, mille eesmärk oli tutvustada ja levitada eTwinningu koolide kogemust. eTwinningu koolide õpetajad osalesid neile mõeldud grupis eTwinning Live´is. Seal jagavad õpetajad kogemusi ja parimaid praktikanäiteid, hoiavad end kursis eTwinningu koolide uudistega ja saavad liituda veebiüritustega.

2018/2019. aastal anti märk „eTwinningu kool“ välja esimest korda. Selle pälvisid 1211 kooli üle Euroopa. Eestist said märgi Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja kommenteeris toona tunnustuse saamist nii: “Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele. Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.”

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetajat, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Kuidas koolis demokraatiast rääkida?
• eTwinningu projektivõistlus 2019
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Kummagi vanuserühma võitnud võistkond ja paremuselt järgmise lõpptulemusega võistkond pääsevad edasi statistikavõistluse Euroopa võistlusvooru, kus neil tuleb teha lühike video, mis selgitab mõnd korraldajate poolt ette antud statistikamõistet või -teemat. 

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimub õpilaste Euroopa statistikavõistlus 2018/2019. õppeaastal 15 Euroopa riigis. Kaasa saavad lüüa põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilased, kes on jagatud kahte vanuserühma. Eesti osales võistlusel esimest korda.

Õpilaste Euroopa statistikavõistluse Eesti riigisisene võistlus koosnes kahest voorust. Esimeses voorus tuli lahendada kolm veebipõhist testi ning teise vooru pääsenud võistkonnad tegid statistilise uurimuse. 

Eesti võistlusele registreerus 184 võistkonda, 50 õppeasutust ja üle 470 õpilase. Vanemas vanuserühmas (umbes 16–18-aastased) asus esimese vooru veebiteste lahendama 84 võistkonda ja nooremas vanuserühmas (umbes 14–16-aastased) 100 võistkonda. 

Teise võistlusvooru pääses vanemas vanuserühmas 35 võistkonda ja nooremas vanuserühmas 40 võistkonda. Neist esitas uurimistöö vastavalt 27 ja 32 võistkonda. 

Eesti riigisisene võistlusvoor toimus 2019. aasta jaanuaris-märtsis, Euroopa finaal toimub aprillis-mais. 

Vaata Eesti võistluse lõpptulemusi. 

Euroopa statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale. Samuti levitada statistilist kirjaoskust ning näidata õpilastele ja õpetajatele statistika tähtsust ühiskonnas.

Eestis korraldasid võistlust Statistikaamet, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikool.

Rohkem infot võistluse kohta Statistikaameti veebilehel. 

Allikas: Statistikaameti info

Kõige enam uusi KiVa-koole on Harjumaal ja Tallinnas.

Kokku laekus sihtasutusele Kiusamisvaba Kool 4. märtsi seisuga 29 avaldust sooviga programmi oma koolis rakendama hakata. Pärast kooliperedega läbi viidud liitumisvestlusi sai selgeks, et programmi süsteemseks ja järjepidevaks kasutamiseks on neist valmis 22 kooli.

“Pöörame viimastel aastatel uusi koole värvates aina enam tähelepanu programmi rakendamise kvaliteedile. Samuti on üks olulisi kriteeriume koolide sisuline valmisolek, sh tõsine motivatsioon KiVa kaudu kiusamist vähendada,” selgitab SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Kui kooliperedega liitumisintervjuud läbi viies ilmneb, et kooli juhtkond parasjagu vahetub või pole kooli tuumikpere liitumise suhtes päris ühte meelt, soovitame mitte kiirustada, vaid võtta aega küpsemiseks. Seda vajadust mõistavad koolid ka üldjuhul ise ning päris mitmel kooliperel tuli tänavu liitumine ootele panna.”

18 eesti õppekeelega ja neli vene õppekeelega kooli üle Eesti olid aga süsteemsele kiusuennetusele pühendumiseks ning KiVa programmi rakendamiseks valmis. Nende seas on 10 kooli Harjumaalt, sh seitse Tallinnast, kolm Põlvamaalt, üks Raplamaalt, kolm Tartumaalt, kaks Viljandimaalt, kaks Läänemaalt ja üks Ida-Virumaalt. See tähendab, et tulevast sügisest on Eestis kokku juba rohkem kui 90 KiVa-kooli, kujuures kaetud on kõik maakonnad peale Hiiumaa.

Ühe liituva kooli, Mooste Mõisakooli sotsiaalpedagoog Sandra Kripson põhjendab KiVa kasuks otsustamist sooviga saada oma kooli süsteemsus ja vajalikud teadmised: “KiVa pakub hetkel meile kõige paremini sobivat süsteemi. Meie jaoks on oluline, et tegevusse saaks kaasatud kogu koolipere, et oleks võimalik jõuda rohkemate juhtumiteni. Samuti meeldib meile, et programmis on suur rõhk ennetusel.”

KiVa on Soomes Turu Ülikooli teadlaste välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine programm, mis näeb ette mitmekülgseid konkreetseid tegevusi nii ennetustööks, juhtumite lahendamiseks kui ka kiusamise monitoorimiseks koolis. Mh õpivad lapsed spetsiaalsetes KiVa ennetustundides näiteks erinevaid tundeid tähele panema ja mõistma, grupisurvele vastu astuma, aga ka kiusamist märkama, sellesse sekkuma ning palju muud. Eestis ja ka mujal maailmas läbi viidud uuringud kinnitavad, et KiVa programm tõesti aitab kiusamist vähendada. Viiendat aastat programmi rakendanud Eesti koolides on vähenenud kiusamisohvrite osakaal ligi 30%. Programmi kohta saab lugeda SA Kiusamisvaba Kooli kodulehelt www.kiusamisvaba.ee/kiva-programm.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KiVa programm tänas koostööpartnereid
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

Paulina õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumis 9. klassis, Marta Tallinna Reaalkoolis 8. klassis, Mia Tallinna 32. Keskkoolis 10. klassis. Kokku viis neid 13-17aastastele tüdrukutele mõeldud programm „Superheroes“, kus arendatakse tüdrukute juhtimisoskuseid, kasvatatakse enesekindlust ja õpetatakse projekte ellu viima. Õpilasfirma on ühtpidi algatus, mis tuleb programmi lõpuks teoks teha, teistpidi tüdrukute enda soov ja huvi õpilasettevõtluses kätt proovida. 

Ei pea võtma eraõpetajat

„Me plaanime üles ehitada veebilehe, kus viime õpilase, kes oskab ja tahab õpetada, kokku õpilasega, kes vajab mingis õppeaines abi,“ ütlevad Marta ja Paulina. Vajadus sellise teenuse järele on olemas, seda on nad uurinud ja testinud nii koolikaaslaste, tuttavate kui pereliikmete seas. Tavaliselt kasutatakse ju eraõpetajat, aga see on kallis. Ja vahel polegi nii palju õpetamist vaja, piisab, kui mõni ülesanne või väiksem teema koos üle vaadata. 

Millal mul oli väga raske?

Marta rääkis, et kui nende grupp „Superheroes“ programmis ideed hakkas otsima, olid kõigil (tüdrukuid oli grupis kuus) oma huvid ja arusaamad, mida teha. Programmis oli ainuke tingimus, et projekt peab olema reaalselt ellu viidav ning see peab midagi muutma, olgu maailmas, kogukonnas või klassiruumis. „Hakkasime mõtlema, mis olukordades on meil endil raske olnud, millal oleme tundnud, et tahaks teisti teha. Kui tegin sisseastumiskatseid Tallinna Reaalkooli 7. klassi, siis mul oli väga raske. Mõtlesin, küll oleks tore, kui oleks õpetaja, kes aitaks, aga mitte tasuline eraõpetaja. Koolis on noortel raske, nõutakse palju, kõike ei jaksa. Näen väsinud klassikaaslasi, see on kurb. Mõtlesin, kuidas saaks neid aidata nii, et vähemalt koolis saaksid asjad korda,“ rääkis Marta õpilasfirma idee sünnist.

Esimesed tunnid on toimunud

Õpilastevaheline õpetamine, õpilane õpetab õpilast ongi see, mida nende firma pakub. Esimesed tunnidki on toimunud. Ikka on mõni õpilane, kelle teadmised ühes või teises õppeaines on paremad, ja alati on õpilasi, kes vajavad lisaselgitusi. Paulina, Marta ja Mia firma viibki need kaks poolt kokku, andes sealjuures õpetajale võimaluse ka veidi taskuraha teenida. Põhimõtteliselt toimib asi nii, et õpilane annab teada, mis aines ja kui palju tal oleks abi vaja. Seejärel kannab ta summa õpilasfirma arvele, kes hiljem õpetajaga arveldab. Firma otsib õpilasest õpetaja. Siis toimub tund, see on alati reaalne kokkusaamine ja õppimine. Seejärel küsib firma tagasisidet nii õpetajalt kui õppijalt. See on oluline kvaliteedi seisukohalt. „Väldime, et ei tuleks inimene, kes pole üldse ette valmistunud. Praegu on küll õpetajad ise lisaülesandeid, raamatuid jm kaasa toonud. Ei ole nii, et teeme kooliõpiku lahti ja vaatame ülesande üle. Seda oskaks ju igaüks teha,“ sõnas Marta.

Fotol vasakult: Mia, Marta ja Paulina

Meelitada tuli nii õppijaid kui õpetajaid 

Aga seda tüdrukud ei oskagi öelda, kas raskem oli leida õpetajaid või õppida soovijaid – mõlemaga tuli vaeva näha. „Väga palju tuli küsida. Kasutasime koolide liste, kus tutvustasime oma firmat ning küsisime, kes tahab õpetada ja mis ainet. Õppijaid otsisime endi klassikaaslaste seast. Paljude jaoks oli motivaator hinne: tahaks tulemust parandada, aga mida veel juurde õppida? Muidugi saime ka palju eitavaid vastuseid: pole aega, mul on kindel õpetaja olemas, ei huvita jne,“ selgitasid Marta ja Paulina.  

„Võime öelda küll, et meil on tegutsev firma. Tunnid on toimunud, õpetajad ja õpilased on olemas, oleme teeninud päris kasumit,“ sõnas Paula. Tüdrukutel on hea meel, et tagasiside nende pakutavale teenusele on olnud väga hea. Nüüd tegutsevad nad edasi selle nimel, et see õpilastele kättesaadavamaks muuta. Kel tekkis huvi (ja vajadus) kas ise õpetada või endale õpilasest õpetaja leida, võib kirjutada e-postiaadressil alumnussuperheroes@gmail.com või vaadata kodulehte alumnus.ee. 

Tüdrukutest superkangelased?

Tüdrukud jätkavad veel veidi aega ka programmis „Superheroes“, kuni märtsi lõpuni. Kerge see ei ole, sisuliselt on kooli kõrval teine kool: üle nädala laupäeviti kokkusaamised, loengud, kohtumine mentoriga; vahepeal palju koduseid ülesandeid. Kõik toimub inglise keeles. Seda selleks, et valmistada noori ette rahvusvaheliseks suhtluseks, ja et programmis on eri rahvusest tüdrukud, siis on inglise keel ka sobiv suhtluskeel. Tüdrukud õpivad, kuidas projekti ellu viia, kuidas teha meeskonnatööd, pidada läbirääkimisi, teha turundust ja reklaami, kuidas juhtida protsesse ja kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Grupid võistlevad omavahel, auhinnaks on õppereis Inglismaale. „Programmis õpib palju, aga sõltub ka, palju sa ise panustad. On ka neid, kes käivad lihtsalt kohal,“ sõnas Paulina. 

Ettevõtte edu taga on tohutu töö

Nad kinnitavad, et „Superheroes“ programmis õpilasfirmat luues on nad maitse suhu saanud, mis tähendaks olla eraettevõtja ja oma firma juht. „See tähendab, et sa kogu aeg tegeledki oma firmaga. Ei saa asju jätta nii, et ah, ma ei tee, enam ei meeldi, lähen ära. Ei saa ära minna! Enne programmi polnud meil aimugi, kui suur töö ühe firma tegutsemise taga on,“ sõnasid Pauline ja Marta. Kas nad tulevikus ettevõtlusega tegelema hakkavad, selles nad kõhklesid, aga suuremaid projekte tahaksid teha veel küll. 

Foto: erakogu. Avafoto: Unsplash, Denise Jans

Eelmisel aastal oli festivalil 2700 külastajat. Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on teadusfestivali üks peamisi eesmärke tutvustada koolides tehtavaid õpilaste uurimistöid ka laiemale avalikkusele: „Õpilased teevad koolides igal aastal sadu erakordselt põnevaid uurimistöid, mida näevad enamasti ainult koolikaaslased, aga mis vääriksid palju suuremat tähelepanu. Suure osa teadusfestivalist moodustavadki 100 parimat riiklikule konkursile saadetud uurimistööd – kõigil on võimalus rääkida nende autoritega ja saada teada, kuidas nad oma tulemuseni jõudsid. Eriti kasulik oleks festivali külastada neil noortel, kel kohe uurimistöö tegemine koolis ees seisab ja õpetajatel, kes neid koolides igal aastal juhendavad, aga ka kõigil teistel.“

Pooleteistpäevane festivaliprogramm pakub lisaks kokkupuudet erinevate teadusvaldkondadega. Stendiettekannetega esinevad õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad ja algkooliõpilaste projektide autorid. Võimalus on osa saada töötubadest ja vestlusringidest. Kohtuda saab teadlaste ja inseneridega ning ise järele proovida mitmeid katseid. Esimesel festivalipäeval on kohal saate „Rakett 69“ teadustoimetus ning ühtlasi saab näha PÖFFi filmi „Usalda masinat: plokiahela lugu“. 

Festival on avatud külastajatele teisipäeval, 16.04 kell 10.00–18.00  ja kolmapäeval, 17.04 kell 10.00–13.00. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate autasustamine algab kolmapäeval kell 14. 

Korraldajad kutsuvad festivali külastavaid õpilasgruppe (alates 10 õpilasest) registreeruma enne festivali, et tagada külastajatele sujuv vastuvõtt. Registreerumine toimub teadusagentuuri veebilehel. 

Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri festivali lehel. Õpilaste teadusfestivali finantseeritakse ERFi TeaMe+ tegevustest.

Foto eelmisel aastal toimunud õpilaste teadusfestivalist ERMis

Info: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid. 

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

 Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Konverents "Film ja meedia õppetöös - raamist välja!"

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.