Päeva jooksul toimub 80 töötuba, loengut, laborikülastust või ringkäiku, mis pakuvad nii uusi teadmisi kui põnevaid vaatemänge. Kõikide töötubadega saab lähemalt tutvuda veebilehel aup.taltech.ee.

Avatud uste päeva erialamessil saab tutvuda kõikide TalTechi õppekavadega inseneri-, loodus-, majandus-, ja IT-teaduskondadest ning mereakadeemiast. Päeva jooksul saab töötubades oma silmaga näha, mille imepärasega tegelevad ehitusgeodeedid, kodustest vahenditest saab ehitada superkondensaatorit. Samuti saab teada, kuidas lahendada plastjäätmete probleemi, valmistada sidrunilõhna jpm põnevat.

Loomulikult tehakse tehnikaülikooli linnakus ringkäike, kus saab tutvuda TalTechi õppehoonete, laborite, ühiselamute ja sportimisvõimalustega.

Tudengielu messil tutvustavad TalTechi erinevad tudengiorganisatsioonid oma põnevaid tegevusi ning saab veenduda selles, et TalTechis on parim tudengielu! Messil näeb lähemalt, millega ülikooli erinevad organisatsioonid tegelevad ning kuidas ülikoolis vaba aega mitmekesiselt kasutada.

Kõik, kes juba on leidnud sobiva eriala või leiavad selle avatud uste päevalt, saavad ka kohe esitada sisseastumisavalduse. Kel veel gümnaasium lõpetamata, saavad küll esitada avalduse, kuid TalTechi sisse saamisest saavad nad teada siis, kui lõpueksami tulemused käes. Kes on keskkooli lõpetanud varem, saavad sisseastumisavaldusele vastuse sisuliselt kohe.

 Avatud uste päeval saab sisseastumisavaldust esitada end ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga tuvastades.

Allikas: Taltechi pressiteade

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan kirjutab arvamusloos ERRi portaalis Novaator, et nende kahe aastakümne jooksul on toimunud palju. Eesti on saanud tuntuks kui edumeelne digiriik. Palju on investeeritud meie koolide taristusse ja õpetajate digipädevuste arendamisse. Kasutusele on võetud digiõpikud ning e–eksamid ning testid.

Maksab siiski küsida, kui palju on meie kool sisuliselt muutunud? Kas oleme valmis robotite ajastuks, kus tehisintellekt ja suurandmed meie käitumist, elu ja tööd mõjutavad? See pole mingi kauge udune tulevik, vaid miski, mis puudutab kõiki tänaseid õpilasi, kes hakkavad uute tehnoloogiatega töötama või neid looma.

Tehnoloogia areng kõigutab ka väljakujunenud arusaamu õppimisest, sellest, mida, kuidas ja kus õpitakse. Meil lapsevanematena on selge ootus, et kool arvestaks iga lapse võimete ja vajadustega, ükskõik kas on nad siis väikesed Einsteinid või hoopis Pipid, kel raske koolipingis vagusi püsida.

Loe lähemalt ERRi portaalist Novaator. 

Foto: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemused üha täienevad

Lõuna-Eesti Postimehest saab lugeda toredast teistmoodi koolipäevast Valga Gümnaasiumis. Päev algas hommikupalvusega kooli aulas. Järgnesid muu hulgas sellised ained nagu usuõpetus, rehkendamine, arvuteadus, eesti keel harjutis ning majapidamis- ja kombeõpetus. Tundides pidi hakkama saama elektrita ja pruukostiks pakuti mundris kartult. Kui mõni õpilane küsis imestunult, et kus siis liha on, tuli talle selgeks teha, et saja aasta tagused ajad olid sedavõrd rasked, et iga päev kooliperele liha pakkuda ei saanud: pigem oli see suur erand.

Loe artiklit täismahus siit! 

Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari

Päeva avab ülikooli peahoones rektor Toomas Asser, sõna võtavad esmakursuslased ja seejärel esineb Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengiansambel. Esmakordselt toimub üliõpilaste juhatusel ühisminemine peahoone sammaste eest raamatukogusse. „Selle käigus läbitakse üliõpilaselus tähtsaid paiku, saadakse aimu, mis tunne on osaleda menukatel tudengipäevadel, ja kohtutakse tudengiorganisatsioonide liikmetega,“ ütles Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist Monika Õun.

Äsja renoveeritud raamatukogu teise korruse vallutab õppekavade infomess. Kogenud asjatundjad annavad nõu sisseastumise ja karjääri teemal ning koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastust küsimusele „Kuidas olla rohkem kui lihtsalt üliõpilane?“.

Ülikooli raamatukogus toimub ka põnev interaktiivne konverents, kus publik saab kõnelejatele mobiilirakenduse vahendusel küsimusi esitada. Konverents on üles ehitatud nii, et see oleks võimalikult kasulik just gümnasistidele, ja seetõttu on ka selle juhiks gümnaasiumiõpilane. „Sel suvel ülikooli pürgija jaoks on see konverents eriti inspireeriv,“ arvas Õun.

Konverentsi esimeses osas keskendutakse sisseastumisele. Vastuvõtutalituse juhataja räägib kõigest, mis sellega seotud, ja vastab kuulajate küsimustele. Teises osas astuvad üles kaks esmakursuslast – ülikooli videoblogijad –, kes räägivad enda sisseastumisest ja esimesest semestrist Tartu Ülikooli üliõpilasena. Konverentsi viimases osas võtavad lava üle vilistlased, kes räägivad eriala valimisest, kõrghariduse praktilisest väljundist ning ülikooli rollist oma elus ja karjääris.

2019. aastal saab rahvusülikool 100-aastaseks ja sellest ajendatuna toimub lahtiste uste päeval ülikooli eri hoonetes üle saja põneva töötoa. Peale selle on võimalus osaleda päris loengutes ja praktikumides, näha laboreid ning kohtuda õppejõudude ja üliõpilastega.

Alates samast päevast, 27. veebruarist saavad huvilised internetis lahendada ka akadeemilise testi täispikka, kolmetunnist prooviversiooni. Lahtiste uste päeval toimub akadeemilise testi infotund ja väiksema valiku ülesannetega saab kätt proovida kohapeal. „Päris test, mis annab võimaluse kindlustada endale koht ülikoolis juba kevadel, toimub 23. märtsil. Sellele saab registreeruda alates 1. märtsist kuni 12. märtsini,“ lisas Õun.

Huvilistel on võimalus käia ekskursioonil ühiselamutes Narva mnt 25 ja Narva mnt 89. Jagatakse näpunäiteid, kuidas täita ühiselamutaotlus selliselt, et saada kõige meelepärasem elukoht, ning näidatakse olulisi ühisruume ja mõnda üliõpilastuba. Saab tutvuda ka Tartu Ülikooli spordiklubiga, kus treenivad paljud Eesti tippkergejõustiklased ja korvpallimeeskond, ning Tartu Ülikooli muuseumidesse pääseb õpilaspileti ettenäitamisel sel päeval tasuta.

Tartu Ülikooli ja Swedbanki koostöös on tellitud tasuta eribussid, et Tartusse jõuaksid ka kaugemalt tulijad. Bussidele ja töötubadesse registreerimine on avatud Tartu Ülikooli kodulehel ja töötubades osalejaid on kirjas juba üle 1300. Seega tasub registreerimisega kiirustada. Kasulikku teavet on ka ürituse lehel Facebookis.

Samal päeval toimuvad ingliskeelsed bakalaureuseõppekavade infotunnid, mille kohta leiab samuti rohkem teavet Tartu Ülikooli kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused võeti Riigikogus vastu
• Tartu Ülikool ootab Eesti õpilastelt ja üliõpilastelt avaldusi ingliskeelsesse õppesse astumiseks

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega Mai Triin Puström, illustraator ja graafiline disainer.

Ta räägib, mis on graafiline disain ja illustreerimine ning mis saab, kui esimene valitud eriala ei ole see õige. Otsus, mida ja kuhu õppima minna, on oluline, kuid esimene valik ei pea olema igavene.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

“Raport aitab õpetajal lahti mõtestada, kuidas uued tehnoloogiad tema igapäevatööd lihtsustada saavad,” ütleb  HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. “Esiletõstmist väärib ka, et tehnoloogiakompass pakub välja eestikeelse terminoloogia tehnoloogiliste trendide mõistmiseks. Emakeele hoidmine värskena ning terminite täpne kasutamine on meie kõigi ülesanne. On omamoodi sümboolne, et raport ilmub just Tiigrihüppe 23. sünnipäeval. Tiigrihüppe algusaegadega võrreldes on Eesti kool kindlasti palju osavam tehnoloogiakasutaja. Loodan, et raportil on palju lugejaid ning et tiigril ikka jätkub hüppamis- ja katsetamislusti.”

“Me ei eelda, et kooliinimestel on aega end tehnoloogia arengutega kursis hoida,” ütleb raporti koostaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk. “See maailm liigub liiga kiiresti ja on piisavalt keerukas. Usun, et kui tuua tehnoloogia võimalused koolirahvale lähemale, saab  nii mõnigi õpetaja tõuke teha midagi teistmoodi, katsetada uut ning oma kogemusi kolleegidega jagada.”

“Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

Raportit koostanud ekspertide sõnul peame leidma viisi, kuidas tehnoloogiline innovatsioon kiiremini koolidesse jõuaks. Praegune õppekavade arendamise protsess on selleks liiga pikk – uuenduste õppetöösse jõudmine võib võtta aega kuni 10 aastat.

Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. Näiteks toob raport välja, et kui andmeanalüütika jääb ka tulevikus eelkõige tudengite uurimisobjektiks, siis asjade internetiga saabunud võimalused jõuavad tõenäoliselt koolidesse juba lähiaastail. Jõukohaste ja soodsate õppekomplektide abil saaks asjade interneti õpetamist alustada juba algklassides, et siis gümnaasiumis juba tõsisemate arendusprojektidega alustada. Sedalaadi uuendused võiksid tõsta õpilaste huvi insenerikarjääri vastu.

Ka edaspidi võtavad raportit koostavad eksperdid igal aastal mõne tehnoloogiavaldkonna põhjalikuma vaatluse alla. Raporti veebikülge aadressil kompass.hitsa.ee on plaanis pidevalt värske materjaliga täiendada, lisada sinna teemaga seotud uudiseid ning inspireerivaid lugusid Eesti koolidest.

Raportit koostab Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega.

Raporti esitleti 21. veebruaril Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. 

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös. 

"Hariduse tehnoloogiakompass" on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. Lisaks tehnoloogiatrendide seire raportile alustasid möödunud aastal veel näiteks haridusuuenduse piloteerimise programm, mille raames katsetavad õpetajad tundides uut tehnoloogiat; haridusinnovaatoritele mõeldud arenguprogramm EHE ning terveid koolimeeskondi kaasav arenguprogramm DigiKiirendi.

Foto: HITSA

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online Eesti 2018 tulemustest
• Ühistegevus loob ühistunde

GDPR ehk General Data Protection Regulation, eestikeelne lühend IKÜM

„Ülesande selgitada õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele isikuandmete kaitse üldmäärusega seonduvat saime haridus- ja teadusministeeriumilt. Õpetajate, koolijuhtide, haridustöötajatega suheldes sai üsna ruttu selgeks, et vaja on lisamaterjale, mis annaksid kiire ja võimalikult lihtsa ülevaate üldmääruse olemusest ja rakendamisest. Asusimegi õppematerjale koostama,“ selgitas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Triin Kaasik. 

Isikuandmete töötlemisel olid reeglid ka varem

HITSA juristide Raili Sassiani ja Katri Samarüteli sõnul oli oluline rõhutada, et varasemalt kehtinud andmekaitse põhimõtted uue määruse jõustumisel oluliselt ei muutunud. Ka varem olid isikuandmete töötlemisel konkreetsed reeglid. Määrus täpsustab mitmeid põhimõtteid ja isikute õigusi, samuti loob isikutele õigusi juurde ja paneb isikuandmete töötlejatele täiendavaid kohustusi. 

Lisaks jõustus 15.01.2019 uus isikuandmete kaitse seadus, mis annab alates 13. eluaastast noortele õiguse ise otsustada, kas ta lubab infoühiskonnas teenuste saamiseks oma isikuandmeid tödelda või mitte. 

Et IKÜMi teema tundub keeruline ja hirmutav, on sellele kindlasti kaasa aidanud ka meedia, rõhutades sageli sisu asemel suuri rahatrahve. Isikuandmete töötlejate jaoks on suur kasu selles, kui luuakse endale sisuline ülevaade, kes, kus ja kuidas isikuandmeid töötleb ning kas seda tehakse vastavuses isikuandmete kaitse valdkonna nõuetele.

Natuke on segadust tekitanud, millised on õiguslikud alused konkreetsete isikuandmete töötlustoimingute juures: millal on töötlemise aluseks avaliku ülesande täitmine (hariduse saamise võimaldamine) ja millal on selleks vaja nõusolekut. Mõned valdkonnad ongi veel natuke segased ja praktika on alles kujunemas, nt kuidas ja millisel õiguslikul alusel kasutada erinevaid elektroonilisi õpikeskkondi.

HITSA aitas määruse sisu selgitada veebiseminaridel ja koostas õppematerjale

Märtsis 2018 toimus esimene isikuandmete kaitse seminar, kus koguti praktilist sisendit HITSA juhendi arendamiseks. Juhendmaterjali „Isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamine haridusasutustes“ töötasid välja FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila; HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu. 

Et ükski seik määrusest arusaamatuks ei jääks, toimus 15. mail veebiseminar "Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele ja lasteaedadele". Doris Matteus FocusIT OÜ-st ja Maili Torma Grant Thornton Baltic OÜ-st selgitasid, mida koolid ja lasteaiad uuest isikuandmete kaitse üldmäärusest teadma peaks.

17. septembril toimus veebiseminar „Isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded koolidele“, kus selgitusi jagas andmekaitsespetsialist Tallinna Linnavalituse juures Merit Valgjärv. Veebiseminarid on järelvaadatavad HITSA Youtube´i kanalil ja sobivad õppematerjaliks tänagi. Juhendi ja veebiseminari leiab HITSA kodulehelt https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

„Eks algul oli palju segadust ja arusaamatust, mida uus isikuandete kaiste regulatsioon endast kujutab ja mis nüüd koolides-lasteaedades toimuma hakkab. Peljati, et äkki keelatakse kõik ära,“ rääkis HITSA projektijuht Triin Kaasik ja lisas, et juhendmaterjali väljatöötamisel on tihedat koostööd tehtud Andmekaiste Inspektsiooniga (AKI). „Tegelikult peaks nii määrus, juhendmaterjalid  AKI veebilehel kui HITSAs valminud juhend aitama isikuandmetega õigesti toimetada. Isikuandmeid on kogu aeg haridusasutustes töödeldud. Lihtsalt seda oli harjutud nägema eraldi reguleeritud tegevusena ja mõneski asutuses puudus sisemine regulatsioon isikuandmete kasutamise ning ligipääsu kohta.“ Lihtne näide, milles rikkumist ei pruugigi kohe tajuda, on see, kui õpetaja läheb tunnis klassist välja, aga jätab oma arvuti lahti ja ühtlasi jätab nii avatuks ligipääsu keskkondadele, kust näeb õpilaste andmeid. 

Uus õpiobjekt valmimas

HITSAs on valmimas veel üks õppematerjal, mis samuti aitab isikuandmete kaitse valdkonnas orienteeruda: õpiobjekt „Millele peab kool andmekaitse üldmääruse osas tähelepanu pöörama“. Õpiobjekti autor on Pärnu Mai Kooli IT-spetsialist ja andmekaitsespetsialist Hanno Saks. „Andmekaitse õpiobjekt on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes puutuvad kokku isikuandmetega. Koolides ja lasteaedades siis juhid, pedagoogid, tugispetsialistid ja peakokk,“ selgitas Hanno Saks. „Õpiobjekti maht on üks akadeemiline tund (45 minutit) ja kaugel sellest, et olla 100% ammendav. Välja on toodud siiski esmane, mida isikuandmete kaitsest tuleks teada.

Õpiobjekt on üles ehitatud esitluse ja videoloenguna ning lisatud on ka test. "Mis on õpiobjektis kirjas, näha ja kuulda, on miinimum, mida peaksid kõik (kaasa arvatud õpetajad) teadma. Need, kes tegelevad inimeste isikuandmetega (eriti laste andmetega) peavad teadma, kui hoolikad nad peavad olema.“ 

Artikkel ilmus esmakordselt 5.02.2019 ajakirja Märka Last erinumbris

Foto: Unsplash, Kelly Sikkema

Samal teemal:

• Haridusasutustele on valminud juhendmaterjal uue isikuandmete kaitse määruse kohta

„Kiusamisvaba kooliga“ on praeguseks liitunud rohkem kui 70 kooli ja õppekohta üle Eesti. Liitumisettevalmistustesse loodetakse nüüd kaasata veel 25 kooli, sealhulgas 10 vene õppekeelega kooli, kes saaksid programmi tegevustega alustada järgmisel õppeaastal. 

KiVa ja Kiusamisvaba Kooli Sihtasutuse tegevus ei oleks mõeldav ilma heade koostööpartneriteta, olgu selleks siis haridus- ja teadusministeerium, ettevõtted-ettevõtjad või Genka, kes aitas teha toetuskampaaniat. Mesikäpa kommireklaam jäi kindlasti paljudele meelde. Oma panuse KiVa programmi tutvustamiseks on andnud ka Koolielu portaal. Kord aastas soovib programmipere kõigile öelda aitäh, rääkida tehtust ja vaadata tulevikku. Seekord tuldi kokku koolimajja, Gustav Adolfi Gümnaasiumi uude algklasside õppehoonesse Tallinnas Kalamajas. 

SA Kiusamisvaba Kool viib alates 2013. aastast (siis liitusid esimesed koolid) ellu teadus- ja tõenduspõhist kiusamisvastast ennetusprogrammi. KiVa kasutavates koolides on ohvrite osakaalu näitaja langenud alla 20%. KiVa annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ning tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas tulemuslikult toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad. 

„Et kiusamise ohvrite arv järjepidevalt väheneb, tähendab see rohkem rõõmsamaid ja õnnelikumaid lapsi, ja seda mitte kõhutunde pealt öelduna, vaid mõõdetud tulemusena,“ sõnas SA Kiusamisvaba Kooli juht Triin Toomesaar tänuüritusel. „Oleme saanud palju positiivset tagasisidet, meie sihtasutust on eeskujuks toodud ka KiVa rahvusvahelises võrgustikus: kuidas me Eestis KiVa koole toetame. Samas jätkuvalt otsime vastust küsimusele, kuidas veenda haridusjuhte, et KiVa ennetustegevus on teaduspõhine ja tulemuslik, et ainult klassipõhisest programmi rakendamisest ei ole koolil abi, nagu ka juhuslikust ennetustööst.“ 

Et ennetustegevuse oluline osa on tunniplaanis sisalduvad KiVa-tunnid, siis sai natuke lühendatud varianti tunnist ka tänuüritusel näha. KiVa-tunnis tegeletakse õpilaste väärtushinnangute ja grupinormide kujundamisega selliseks, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud. Tunnitegevused, küsimused, grupitööd olidki suunatud sellele, et laps hakkab oma käitumisele teisiti vaatama, oma tundeid-kogemusi mõtestama, mitte ei näita näpuga kaaslase tegemiste peale. 

Toreda koosolemise lõpetuseks jagati tänukirju ja söödi torti. Ja kuulati GAGi õpilaste esinemisi, mida siiralt ning südamest tulnud aplausiga tunnustati. 

Autori fotod

Samal teemal:

• Prisma heategevuskampaania viib kiusamisennetusprogrammi kahte Eesti kooli
• Kunstiga kiusamise vastu
• 25 uut kooli üle Eesti alustas KiVa kiusuennetusprogrammi rakendamist

REEGLID

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 25. veebruariks 2019. a aadressil etag.ee/konkursid/.

KONKURSS

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Lisainfo: https://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/2018/12/09/keskkonnaalaste-uurimistoode-konkurss-2019/

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks kauaaegsemaid keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. Konkursil saavad osaleda 5.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Igal aastal valib žürii välja kolme vanuseastme parimad uurimistööd ning üks-kaks paremat tööd, mille autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalaste uurimistööde konkursil.

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline