Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ning võõrkeele riigieksamid. Lisaks riigieksamitele tuleb teha gümnaasiumi koolieksam ja õpilasuurimus või praktiline töö (praktilist tööd ei tehta eksternina kooli lõpetamisel).

Matemaatika riigieksamile registreerudes tuleb õpilasel valida kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Võõrkeele riigieksami puhul on aga kolm valikuvõimalust. Sooritada võib inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1 või B2 tase. Teine võimalus on valida Innove vahendatud rahvusvaheline prantsuse, saksa või vene keele eksam, mille sooritamisel omandab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Kolmanda võimalusena võib õpilane esitada rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami vähemalt B1 tasemel läbimise tunnistuse, mis vabastab ta võõrkeele riigieksamist. Rahvusvaheline tunnistus, mille õpilane esitab, peab olema kehtiv vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini.

Riigieksamitele registreerimise tähtaeg eksamite infosüsteemis on igal aastal 20. jaanuar, aga kuna see satub sel aastal pühapäevale, siis arvestatakse ka 21. jaanuaril tehtud registreerumisi. Kui õpilasel puudub võimalus registreerida end eksamite infosüsteemi kaudu, teatab ta oma valikud koolile samuti hiljemalt 21. jaanuariks. Koolid saavad eksamite infosüsteemis oma õpilaste registreerimise seisu jälgida ja kontrollida kuni 30. jaanuarini.

Selle aasta riigieksamid algavad  22. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 24. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami elektroonilised riigieksamitunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

Õpilaste teadustööde konkursi eesmärk on pakkuda noortele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori uurimistöödele teaduslikumalt lähenema. Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda, kohtuda sarnaste huvidega noortega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Konkursil osalemiseks tuleb täita osalusvorm ja esitada uurimistöö, töö kokkuvõte eesti ja inglise keeles, juhendaja arvamus uurimistöö kohta ning isikut tõendava dokumendi koopia. Tööde esitamise keskkond on avatud aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema nii žüriile kui kõigile huvilistele, ja konkursi auhindade kätteandmine toimub õpilaste teadusfestivalil 16.-17. aprillil 2019 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval 17. aprillil.

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Riiklike preemiate võitjate vahel läheb jagamisele preemiafond 11 400 eurot. Rahalised auhinnad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. 

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides ning osalejad noorte teadusnädalal Londonis, noorte loodusteaduste laagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.

Lisaks antakse erinevate organisatsioonide poolt välja mitmeid eriauhindu –  eelmisel aastal osales 32 asutust.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, õpilaste teadusfestival ERMIs 2018

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis
• Õpilaste teadusfestival toob kokku parimad uurimistööde tegijad, teaduse tutvustajad ja teadushuvilised

Lugu klassiõpetajate Karin Tõevere ja Signe Varendi koostöös sündivast taskuhäälingust „Õpime koos“ võib alustada akadeemiliselt: saate teemad valivad saatejuhid lähtuvalt sellest, mis neid ennast kõige rohkem kõnetab ja inspireerib. Aga võib ka intrigeerivalt: „Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes vere maik suus, sest eemaldatud tarkusehamba pärast ma vestlusest küll ei raatsinud loobuda." (Karini meenutus - toim.)

Igatahes said „Õpime koos“ saated alguse aastajagu tagasi ühisest huvist haridusteemade, enesetäiendamise ja digivõimaluste kasutamise vastu, taustaks hea klapp kolleegide ja sõpradena. Karin Tõevere on Tartu Veeriku Kooli klassiõpetaja, Signe Varendi töötas samas inglise keele õpetajana ja on 2018. aasta sügisest klassiõpetaja Tartu Forseliuse Koolis. 

„Tartu Veeriku Koolis said kolleegidest peagi sõbrad, sest meid liitsid ühised huvid, mõtted ja projektid,“ meenutas Karin. „Pärast tööpäeva jäime sageli pikalt vestlema, jagasime päeva õnnestumisi ja andsime üksteisele nõu. Ühel hetkel tekkis idee vestlused salvestada ja oma mõtteid kolleegidega jagada. Parim võimalus selleks tundus just podcast ehk taskuhääling.“

Signe sõnul andis koostööle ja saadete sünnile hea tõuke kooli osalemine ja võit Samsung Digipöörde programmis. Samast Digipöördest jäi mõlemale meelde podcast ning Karin ja Signe otsustasid taskuhäälingu tegemise endale selgeks teha. „Esimesed saated salvestasime kahekesi ja vestlesime tööga seotud teemadel,“ meenutas Signe. Salvestamine sai selgeks, juttu jätkus üheksaks saateks ning pere ja kolleegide positiivne tagasiside julgustas saateid ka avalikustama. „Kuna meile mõlemale meeldib audiosaateid kuulata ja tundsime eestikeelsest haridusteemalisest saatest puudust, mõtlesime tegevust jätkata ja uue suuna võtta. Kutsume saatesse külalisteks tunnustatud hariduselu praktikuid ja visionääre, kes jagavad meiega arutelu käigus oma teadmisi, kogemusi ja ideid.“ 

Kas mäletate esimest saadet, oma mõtteid, tegevusi, loomingulist rõõmu või ka takistusi, mis tuli ületada? 

Karin Tõevere: Esimene salvestus toimus köögis. Telefon morsikannul salvestas meie konarlikku vestlust. Pärast esimest katsetust kuulasime materjali üle. Ebamugav oli kuulata oma häält, koledalt kõlavaid parasiitsõnu, mõttepauside ee-sid ja sõnakorduseid. Kõigest hoolimata oli meil koos lõbus ja põnev. Ilmselt seetõttu suutsingi natuke kahtlevat Signet veenda, et proovime ja katsetame enesearengu mõttes veel ja ei muretse sellepärast, mida teised arvavad. Kui midagi muud sellest välja ei tule, siis ühel hetkel oleme ehk suutelised ilusat eesti keelt rääkima. 

Signe Varendi: Kuulasin just meie esimest saadet ning minu värisev hääl ja justkui harjutatud vastused tuletasid meelde, et salvestasime iga küsimust mitu korda, kuna mõte jooksis kogu aeg kinni või purskasin kohmetusest lihtsalt naerma. Võiks ju arvata, et õpetajana tuleb mul rääkimine hästi välja, kuid vestluse salvestamine muutis ettevaatlikuks. Tundsin, et iga lause peab olema sisukas ja täiuslik. Samas oli lõbus koos sõbraga mugavusstoonist välja astuda ja tunda end õpilase rollis. Eneseületus andis juurde enesekindlust ja tahtejõudu edasi proovida. 

Mille järgi valite teemad ja esinejad? Kas intervjueeritavaid on raske esinema saada? 

Karin Tõevere: Teemad valime lähtuvalt sellest, mis meid ennast kõnetavad ja inspireerivad ning mille vastu võiks olla ka laiem huvi. Kindlasti on igal saatel oma sihtgrupp, olgu selleks siis õpetajad, õpilased, koolijuhid või lapsevanemad, aga igal juhul on saated kõigile neile, kellele läheb korda Eesti haridus ja hariduselus toimuv. Saatekülalised osalevad tegelikult meelsasti, kõigil neil on missioonitunne oma valdkonnas kaasa rääkida. Väga sageli on meid endale külla kutsutud. Need külaskäigud on meie jaoks eriti põnevad olnud ning mõnes mõttes on inimesed oma kodus ilmselt ka avatumad ja enesekindlamad. 

Signe Varendi: Saadete teemad lähtuvad kõik isiklikust huvist ja on väga erinevad. Kutsume saatekülalisteks meid paeluvaid ja inspireerivaid hariduselu tegelasi, kajastame üritusi ja algatusi, tutvume alternatiivsete lähenemistega ja piilume teiste koolide tegevusse. Meie saated on suunatud eelkõige õpetajatele ja noortele, kes mõtlevad õpetajaameti peale. Samas puudutame ka teemasid, mis võiks kõnetada lapsevanemaid ja koolijuhte. Tundub, et inimestel on sellist saadet vaja, sest hoolimata tihedast töögraafikust on nad andnud nõusoleku ja leidnud aja meid külastada või külla kutsuda. 

“Õpime koos” salvestamise juures on mulle eeskujuks olnud Ingrid Peegi saade “Hallo, Kosmos!” selles mõttes, et ta laseb saatekülalisel pikalt ja sekkumata oma lugu rääkida. Meie pakume oma saatekülalistele sama. 

Tehnilisest poolest

Taskuhääling sai alguse nutitelefonist. Saadete avalikustamine seadis helikvaliteedile kõrgemad nõuded. Toetust küsiti Tartu Linnavalitsuselt ning soetati mikrofonid, kõrvaklapid ja statiivid. Nüüd kasutavad saatejuhid salvestamisel sülearvutit ja Voicemeeter programmi ning töötlemisel Audacity programmi. Helifail laetakse otse SoundCloudi platvormile kuulamiseks ning videofail, mille oleme teinud Wondershare Filmora videotöötlusprogrammiga, laetakseYouTube’i kanalile. Saateid levitavad Karin ja Signe oma Instagrami ja Facebooki kontodel. „Oleme põlveotsast alustanud, YouTube’i abil õppinud ja teeme kõike ühiselt. Meile meeldib eneseareng ning püüd järjest paremat kuulamiskogemust pakkuda,“ ütlesid nad ise.

Seni kõige rohkem kuulatud saade oli õppimist toetavast hindamisest

Karin ja Signe ütlevad selle saate kohta nii: Seitse aastat tagasi kinnitati põhikooli riiklik õppekava, mille 20. paragrahvis ilutses täiesti uudne mõiste kujundav hindamine, millest sai ajapikku õppimist toetav hindamine. Räägime Tartu Raatuse Kooli klassiõpetaja ja õppetooli juhi Helina Mugraga, kas ja kuidas on kool ja kodu, õpetajad ja õpilased õppimist toetava hindamise omaks võtnud ja kas varsti saab õppimist toetava hindamise asemel rääkida õppimist toetavast õpetamisest. Helina tutvustab õppimist toetava hindamise põhimõtteid, seda kuidas tema selleni jõudis ning kuidas oma igapäevast tööd planeerib.

Saade on tasuta kuulatav Soundcloudis ja YouTube's ning meid saab järgida Instagramis ja Facebook'is. 

Kas te olete intervjuud tehes pigem ajakirjanikud või pigem õpetajad? Missugune intervjuu on seni enim meelde jäänud?

Signe Varendi: Kindlasti ei aja me saatega taga ajakirjanduslikku tõde. Küsime saatekülalistelt just neid küsimusi, millele tahame õpetajana ise vastuseid saada, mis paneks meid mõtisklema ja oma teguviise analüüsima. Enne saadet teen eeltööd internetis ning mõtlen vastavalt teemale välja küsimused, mis aitaksid külalist ja tema tegevust tutvustada. Mulle meeldib küsida külalise koolitee, eredamate koolimälestuste ja õpetajate kohta. Huvitav on kuulda ka teekonnast õpetajaameti või hariduselu juurde ning unistuste koolist. Salvestamise juures on minu jaoks kõige raskem teemas püsimine, sest süvenenult kuulates tekib vahepeale nii palju uusi mõtteid ja küsimusi. Nii kulubki mõne saate järeltöötlemiseks mõnikord päevi, et meie hüplik vestlus kuulajasõbralikumaks muuta. 

Eredalt on meeles sisukas ja südamlik vestlus hariduselu edendaja Triin Noorkõivuga, kellelt lausa ammutasime inspiratsiooni tegutsemiseks. Positiivselt ärevaks muutis hetk, kui sain aru, et Triin toob enesele teadmatagi näite minust kui ühest klassijuhatajast, kellega ta Tagasi Kooli videokonkursi raames kirja teel suhtles. 

Tooksin välja ka humoorika ja sooliselt tasakaalustatud vestlusringi Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meesõpetajate Erik Säre ja Indrek Pajuriga, mille käigus saime kinnitust, et Eesti koolidesse on rohkem meesõpetajaid vaja. 

Meelde on jäänud ka saade meie kõige pisemate ja armsamate külaliste, 4-5-aastaste lasteaialaste ja nende andeka õpetaja Heily Leolaga, mis tekitas soovi ka lasteaias töötada. Tegelikult on iga saatekülaline olnud eriline ja iga saade meeldejääv.

Karin Tõevere: Ajakirjaniku kingad on veel liiga suured. Pigem olen õpetaja, sageli ka lapsevanema või õpilase rollis. Uurin ja küsin seda, mis mind huvitab või arvan, et kuulajat võiks huvitada.

Enne igat saadet valmistame ette saatekülalise tutvustuse ja põhiküsimused, seega väike kondikava on kogu aeg ees. 

Iga külalisega seostub mul mingi seik või emotsioon. Pikk ja südamlik vestlus oli Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja Aime Pungaga gümnaasiumi ühiskatsetest. Pärast mikrofonide väljalülitamist jäime kooli veel viieks tunniks vestlema ja arutlema.

Kirkalt on meeles rõõm, kui esimene külaline pealinnast, Birgy Lorenz meie saatesse tuli. Birgy positiivsus andis väga palju lisamotivatsiooni saadetega jätkamiseks ja tundub, et ta hoiab siiani meil silma peal. 

Üks saade on salvestatud sõna otseses mõttes veremaik suus, sest ma ei raatsinud vestlusest loobuda eemaldatud tarkusehamba pärast.

Ja muidugi tavalised eetriapsud ning soovimatud taustahelid, mida ise klapid peas saadet tehes ju ei kuule, nt meeletu vihmavaling, naabrite mootorsaag, lööktrell ja ehitusmeeste hõiked, erinevad sõidukid, kaunis linnulaul. Kuna kõike ei saa välja lõigata, lisavad need minu arvates saadetele maalähedust ja emotsioone.

Kuidas te oma "Õpime koos" kogemusi-teadmisi saate õpetajatöös või lausa tunnis kasutada? 

Karin Tõevere: Ma arvan, et taskuhäälingul on suurem mõju kui ühe konkreetse tunni muutmine, see on mõtteviisi muutus. „Õpime koos“ on avardanud minu maailmavaadet ja mind igas mõttes täiendanud. Sama kogemust loodame pakkuda ka oma kuulajatele, ikka selleks, et haridusuuendused jõuaksid kiiremini koolidesse.

Signe Varendi: Saadete salvestamine on minu jaoks kui koolitusel osalemine. Igalt külaliselt on midagi õppida ja õpetajatöösse kaasa võtta. Olen saanud praktilisi võtteid, kuidas kasutada tunnis VEPA Käitumisoskuste Mängu, rakendada õppimist toetavat hindamist ja muuta koolipäev õpilaste jaoks liikuvamaks. Olen teada saanud alternatiivsetest õppimisviisidest ja uutest lähenemistest, mis on mind leidlikumaks muutnud. Taaskord õpilase rollis olemine, silmaringi laiendamine, õpetajaameti olulisuse ja mõju peale üldisemalt mõtlemine on mind kindlasti mitmekülgsemaks õpetajaks muutnud. 

Ja lõpuks - ega nüüd pole ometi tekkinud tunnet, et olete vale elukutse valinud, äkki oleks tulnud ikka ajakirjanikuks hakata? Mis õpetajatöö juures köidab? 

Signe Varendi: “Õpime koos” tähendab mulle kvaliteetaega sõbra ja kolleegidega, pakub õppimis- ja jagamisrõõmu ning rahuldab uudishimu hariduselus toimuva vastu. Õpetajaametis tunnen end koduselt, kuid otsin ka pidevalt uusi väljakutseid. Köidab see, et õpetajana saan oma igapäevatööd rikastada mind huvitavate tegevustega. Naudin blogimist, video- ja fotograafiat, projektide läbiviimist, tantsimist ja reisimist ning rakendan neid ka töös õpilastega.

Karin Tõevere: Õpetajana kannan endas erinevaid rolle ja ameteid, mistõttu on õpetajana töötamine küll pingeline, kuid samas rutiinivaba, loominguline ja väga huvitav. Kõige enam köidab mind õppimise ja õpetamise juures pidev areng ja seda nii iseenda kui õpilaste mõttes. Ühelt poolt kannustavad õpilaste edusammud, teisalt võimalused ennast täiendada ning uusi teadmisi oma töös rakendada. Õpetajatöö vaheldusrikkus on see, mis mulle hästi sobib, sest ükski päev ei ole teise sarnane.

Fotod: taskuhäälingu "Õpime koos" FB-lehelt autorite loal

"Osalemine tasuta välismaistel veebikursustel" 17. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2193

Tänapäeval on maailm avatud ning väga lihtne on õppida ükskõik kus. Tänu e-kursustele saab aimu ka sellest, mida mujal maailmas tehakse. Veebiseminaril räägitakse Eesti õpetajate kogemusest e-kursustel osalemisel ning vaadatakse üle, kuidas neid leida ning millised põnevad õppimisvõimalused on kohe algamas.

Kui soovite veebiseminariks omalt poolt ideid pakkuda, täitke ära lisatud ankeet.

Veebiseminar „Eesti õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid 2018“ 22. jaanuar 2019 kell 19.00-20.00.

Koolitaja: Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog)

Registreerumine: koolitus.hitsa.ee/training/2194  

Juba aastast 2016 on HITSA läbi viinud uuringut, millised on õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid. Sel aastal toimus uuring koostöös Eesti Haridustehnoloogide Liiduga. Veebiseminaril antakse ülevaade uuringust ning võrreldakse tulemusi eelmiste aastatega.

Foto: Unsplash, Domenico Loia

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2019 Tartu Variku Kooli aadressil Ploomi 1, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lugupidamisega
Eele Kants
Tartu Variku Kooli huvijuht
huvijuht@variku.tartu.ee

Õpetajate palgatõus. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1250 euroni, mis toob kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni. Riigi toetus kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palga motiveerimiseks on 15 mln eurot. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 1. jaanuarist vähemalt 90% üldhariduskooli õpetajate palga alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Jätkub õpetajaameti väärtustamine ning koostöö ülikoolidega võimalikult tänapäevase ja noortele huvipakkuva õpetajakoolituse õppekava koostamiseks.

Eesti keele aasta. HTM on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevusega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi. Tegevus ja sündmused on jaotatud 12 kuu peale, igas kuus on mõni keskne sündmus.

Loe edasi Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetajatöö väärtustamiseks valmis visuaalsete materjalide kogum
• Töörühm soovitab koolipäeva alguse kella üheksale nihutada
• Viis nippi, kuidas moodsalt õpetada

Projektipartnerid on saksa keele õppijad Austriast (VBS HAK/HAS Mödling), Kreekast (PPGP) ja Itaaliast (IISS "Salvatore Pugliatti").  

Projektis keskendutakse õpilaste ja õpetajate reiside-kohtumiste kaudu eelarvamuste vähendamisele teiste rahvuste suhtes, kultuuriteadlikkuse tõstmisele ja tolerantsusele. Ka projekti läbivate teemade – turism, majandus, kultuur, ajalugu, poliitika, haridus käsitlemise kaudu püütakse  projekti eesmärke süvendatult õpilasteni viia. 

Erinevate meediate kasutamine parandab õpilaste digitaalseid ja keelelisi oskusi, õpilasvahetused-kohtumised aitavad kaasa kogemuste jagamisele ning võõrkeelsele suhtlemisele kõigil tasanditel. Nii kasutame projektis uudsemaid liit- ja virtuaalreaalsuse äppe nagu HP Revel, Cardboard Camera jt.

Lisaks Erasmus+ projektile toimub paralleelselt ka samanimeline eTwinningu projekt, sest eTwinningu töökeskkonnas saab dokumenteerida kõik projektisammud.

Möödunud aasta oktoobris toimus Mödlingis/Viinis projektijuhtide-õpetajate töökohtumine. Meie gümnaasiumist osalesid õpetaja Aimi Jõesalu ja juhiabi Epp Volkov. Õpilastega esimene projektikohtumine toimus 15.-21.12. 2018 samuti Mödlingis ja Viinis.

Igale projektikohtumisele saab kaasa sõita viis õpilast. Esimesed tublid ja õnnelikud osalejad olid Karoli Villako (11. kl), Raito Piirisild (11. kl), Uku Rätsep (11. kl), Kaarel-Hannes Kallivere (12. kl) ja Uku Sõrmus (10. kl).

Järgnevalt nende lühikokkuvõte toredatest ja tegusatest päevadest. 

15.12

Laupäeva varahommikul asusime teele ja nagu ikka meie väikeses Eestis: Põlvast Tallinnasse jõudmiseks kulus palju rohkem aega kui Tallinnast Viini lendamisele. Aga keskpäevaks olime kohal! Meid tervitas lumine Viin. Mõningatele meist olid võõrustajapered vastu tulnud juba lennujaama, ülejäänud sõidutas Mödlingisse väikebuss.

Õhtupoolik  mööduski peredes üksteisega tutvudes. Õpetajaid ootas ees aga mitmetunnine töökoosolek.

16.12. Kirja pani Karoli

Pühapäeval tutvusime Austria pealinna Viiniga. Sõitsime Viini vanalinna, kus õppisime kasutama Cardboard Camerat, et jäädvustada kaunemaid kohti 360kraadistele fotodele. Käisime ka illusioonide muuseumis, kus nägime igasuguseid huvitavaid  silmapetteid ja saime lahendada mõistatusi. Pärast lõunapausi sõitsime trammiga ringreisile ja saime ka niimoodi ülevaate Viini ajaloolistest ehitistest ja vaatamisväärsustest. Päeva lõpus käisime Schönbrunni lossi ees imelisel jõululaadal ja külastasime ka imeilusat lossi. 

17.12. Kirja pani Uku Rätsep

Esmaspäeva hommikul kooli jõudes saime kätte oma nimesildid. Päev algas väikese, aga suurejoonelise avatseremooniaga. Meie projektikohtumist olid tervitamas mitmed kõrged ametnikud ja kooli direktor. Kõik projektis osalejad  tutvustasid oma kooli ja ennast. Seejärel räägiti meile meie partnerkoolist, Mödlingis asuvast Viini majanduskoolist (Viennna Business School) ning tehti ringkäik üsna traditsioonilises koolihoones. Külastasime ka mitut õppetundi. Kõige huvitavam oli kindlasti hispaania keele tund, kus terve klass kohe õpetlikku laulu köögitarvetest laulma hakkas.

Pärast lõunapausi kooli kohvikus oli aga aeg juba projektis käsitletavate äppidega tutvumiseks - Cardboard Camera (virtuaalreaalsuse loomiseks) ja HP Reveal (liitreaalsuse loomiseks). Peale seda saime tutvuda Mödlingi linnaga, vaatasime esitlust ja tegime jalutuskäigu raekoja juurde. Raekojas võttis meid vastu Mödlingi linnapea, kes rääkis meile täpsemalt Mödlingi ajaloost ning Euroopa Liidus toimuvast. Ka meie armas tubli Eesti ei jäänud kiitmata! Seejärel jaotati meid kõiki rahvusvahelistesse gruppidesse, et saaksime raekoja lähiümbruses pidada fotojahti (kasutati liitreaalsust) ja viktoriini. 

18.12. Kirja pani Kaarel-Hannes 

Teisipäev oli kõige väsitavam päev. Päev koolis algas kohe loenguga, millele järgnes omakorda teinegi loeng. Esiteks räägiti meile Euroopa majandusest, seejärel näidati Austria kohta videoklippi ning peale seda jutustati Mödlingi majandusest. Edasi tulid juba külalismaade esitlused nende kodukoha firmade kohta. Meie esitlesime Arcwoodi. Siis järgnesid VBS-i õpilasfirmade ettekanded ja peale seda jagati meid rahvusvahelistesse gruppidesse, kus jutustasime jõulutraditsioonidest oma kodukohas, lisaks pakkusime maitsmiseks piparkooke. Pärast pikka kuulamist ja jutustamist tuli lõpuks paus ja meile toodi söömiseks hiiglaslikud soolased kringlid (bretzel), mis olid väga maitsvad. Kui kõhud täis, oli aeg hakata liigutama - algas Viini valsi õppimise kursus. Saime kõik kenasti üle tunni aja tantsida, mis oli samaaegselt nii huvitav kui ka väsitav. Viimaks kui valss oli selge, alustasime teekonda Viini raekoja juurde, kus võis näha imekaunist jõuluturgu ja jõuluatraktsioonide väljapanekut, mis tekitas tõeliselt maagilise tunde.

19.12. Kirja pani Raito

Austria oli 2018. aasta teises pooles EL-i  eesistujariik. Seega sõitsime kolmapäeval rongiga Mödlingist Viini, täpsemalt Kongresshalle´i. Seal oli avatud uste päev, kus osalesid väga paljud Austria koolinoored, kellele tutvustati eesistumisaja ettevõtmisi ja tulemusi migratsiooni, digitaliseerimise, hariduse jt valdkondades. Vastati ka noorte küsimustele. Ürituse lõpus meid toitlustati, tehti ühispilt ja infojahi järel jagati ELi meeneid. See oli väga erakordne kogemus ja elamus, et just eesistumisaja eelviimasel päeval saime olla samas saalis, kus EL-i ametnikud on arutlenud olulistel ja tähtsatel teemadel. Ülev ja unustamatu tunne! Pärast seda läksime uudistama Euroopa suurimat ostlemiskeskust Shopping Center Südi.

20.12. Kirja pani Uku Sõrmus

Neljapäev oli viimane täispikk päev, mis algas ametlikult VBS-is erinevate ettevõtete esitlustega. Vahepausil käisime väljas, kus VBS-i õpilased pakkusid meile heategevuskampaania raames traditsioonilisi toite nagu fritüüritud kartulirõngaid, röstitud magusaid kastanimune ja alkoholivaba marjapunši. Päeva teises osas käisime ekskursioonil Heindle šokolaadimuuseumis, mis pakkus nii lahedaid vaatamisväärsusi ja huvitavaid teadmisi kui suussulavaid maitseid, mis panevad ka praegu sellele mõeldes suu vett jooksma. Samas majas muuseumiga paikneb ka tootmine, mida saime  ilusasti läbi klaasist seina jälgida. Õhtu lõppes ühise õhtusöögiga restoranis, kus tegime projektikohtumisest kokkuvõtted ja meenutasime lahedamaid ja meeldejäävamaid ettevõtmisi-tegemisi. Saime ka projektikohtumises  osalemise eest väikese kingikoti. Nii ruttu oligi mööda läinud see sisutihe ja kogemustest pakatav nädal ning kätte jõudnud viimane öö enne kojusõitu. 

21.12 

Projektikohtumine oli jõudnud lõpusirgele, kui varahommikul hotelli fuajees väikebusse ootasime. Tänasime kõiki nii meeldiva ja toreda võõrustamise, vastuvõtu ja projektikohtumise eest. Olime selle lühikese aja jooksul tõepoolest õppinud tundma üksteist ja seeläbi ka just austerlaste, kreeklaste ja itaallaste kombeid-tavasid. Lahkuda oli päris raske, kuna olime saanud väga lähedasteks. Kõige enam olime uhked selle üle, et olime ületanud kartuse, nn keelebarjääri ja julenud suhelda saksa keeles. Ja mis seal salata, kellele meist ei meeldiks, kui meiega suheldakse just meie emakeeles. Nii oli just saksa keele oskus kõigi projektis osalejate poolt väärtustatud ja just saksa keeles suhtlemise eest pälviti kiidusõnu.

Oleme tänulikud Erasmus+-le, oma saksa keele õpetajale, juhiabile ja meie enda armsale gümnaasiumile, tänu kellele saime unustamatute kogemuste võrra rikkamaks ja tolerantsemaks ja väärtustame nüüd võõrkeelte oskamise tähtsust elus veelgi enam.

Artikli ja fotod saatis Koolielule Põlva Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Aimi Jõesalu

Haridusasutused vajavad soovitusi, millest uue tehnoloogia soetamisel lähtuda. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttis HITSA uute suundade levitaja rolli, mõtestades uute, turule tulevate tehnoloogiate kasutusviisid. HITSA koolitatud piloteerijad annavad erapooletu hinnangu õppetöös veel kasutamata tehnoloogiate pedagoogilisele väärtusele.

Teeme otsa lahti kõige pisematega - avaldame Ülenurme lasteaia õpetaja Mari Sultsi video. Vaata, kuidas ta koos lastega programmeeritavat robootikakomplekti matatalab katsetas ja millise hinnangu ta sellele andis. Nii lapsed kui ka õpetaja olid uuest õppevahendist vaimustuses ja lasteaed otsustas mõned komplektid päriseks osta. 
...

Täname õpetajat ja RoboMikut, kes komplektid katsetamiseks andis!

Uute seadmete ja tarkvara tugisüsteemide tagamiseks teeb pilootprogramm tihedat koostööd eraettevõtetega. Ettevõtetel omakorda aitab programmis osalemine teha teadlikumaid samme haridusvaldkonnas.

Pilootprogrammi tulemused avaldatakse HITSA kodulehel ja FBs, iga nädal üks uus tulemus!

Loe lähemalt programmi kohta

Foto: Unsplash, Franck V.

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• HITSA 2018: oli tegus aasta!
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

Filmi tutvustus:  

20aastane Alina võtab oma noorema kasuvenna ja -õe eest vastutuse enda kanda, sest kasuisa joob kogu lastetoetuse maha. Pole neil põrmugi kasu ka emast ega vanaemast. Raha on kogu aeg otsas ja kogu pere elab üheskoos väikses ja räämas Kiievi korteris. Alina on andekas jalgpallur, kuid ta peab mängima läbikulunud ja ise kokkuõmmeldud putsadega. Tema ammune unistus pääseda rahvuskoondisse nihkub pärast ema surma veelgi kaugemale.

Režissöör Alisa Kovalenko manööverdab väikses korteris osavalt ringi ja jälgib uskumatult visa neiut hoolega. Antud asjaolude juures on hämmastav, kui palju jätkub Alinal oma pere jaoks kannatust ning kui hellalt ta hoolitseb oma õe ja venna eest, isegi kui ta on sunnitud nad treeninglaagrisse kaasa võtma või nende ülalpidamiseks oma isiklikud asjad maha müüma. Kõigest hoolimata võitleb ta selle nimel, et oma unistus ellu viia.

Filmi treiler ja lisainfo kodulehel:

https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-kodumangud 

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Kooligruppide registreerimine toimub meili teel - kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, gruppi saatvatele õpetajatele on kinokülastus tasuta. Sama programmi raames linastub veebruaris film „Tere tulemast Soodomasse“, mille lisainfo samuti kino kodulehel - https://www.kinosoprus.ee/et/movie/klassiga-kinno-tere-tulemast-soodomasse. 

Allikas: kino Sõprus info