12.00 -15.00 Näitus ärkab ellu! Teid ootavad Vabadussõjas osalenud Anna Vares, 1930. aastate seltskonnadaam Linda ja 1980. aastate Viru ärikas Pets.

12.00 -16.00 Lossi haridusruumis saab meisterdada taskusse pugevat sinist lõvi ja kaunistada oma põske maailma kõige ilusama lipu värvidega. Igal täistunnil (kell 12.00 – 15.00) tuleb Sinine Lõvi isiklikult pidupäeva puhul käppa suruma.

12.00 Näituse „Minu vaba riik“ ühe peakuraatori Krista Sarve ekskursioon

13.00 Kohtumine moekunstnik Kai Saarega. Ta on kujundanud tualette nii Helle Merile kui ka Ingrid Rüütlile. Saar räägib taasiseseisvunud Eesti esimeste presidendi vastuvõttude ja teiste suurürituste ettevalmistuste pöörasest ajast. Näha saab presidendiprouade Vabariigi aastapäeva vastuvõtu kleite.

14.00 Krista Sarve ekskursioon näitusel „Minu Vaba Riik“

15.00 Ekskursioon sündmusnäitusel „Vali parem minevik!“. Kohtade arv on piiratud, palume huvilistel eelnevalt registreeruda lossi kassas.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi info

„See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga,“ ütles minister Reps. 

„Näen, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis. Kindlasti peab aga selle kõrval vähemalt esilagu jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi diskussioon on liikunud kahetsusväärses kombel ainult õppekeele küsimusele, aga kõrvale on jäänud hariduse kvaliteet tervikuna, mis ometi peab olema üleriigilise kvaliteedikokkuleppe alusel töötava riigigümnaasiumi loomise puhul esmatähtis,“ lisas minister.

"Rõhutan veelkord, et loodavas riigigümnaasiumist saab kindlasti kvaliteetset eestikeelset gümnaasiumiharidust ja koolist saab kindlasti eesti kultuuri kandja kogu piirkonnas. Rääkimata sellest, et uues riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond, mitmekesised õppimisvõimalused ja mõistagi sünergia, mis aitab kaasa hariduseesmärkide elluviimisele. Lisaks annab see, et erineva kodukeelega noored õpivad ühe katuse all, kahtlemata oma panuse lõimumisse.

Selleks, et tugevdada eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eesti keele õpet peame ette võtma otsustavaid samme, mis algavad juba alusharidusest. Näiteks oleme käivitanud programmi “Eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma”, et ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivad lapsed oskaksid lasteaia lõpus suhelda eesti keeles ja alustada õpinguid eestikeelses koolis."

Allikas: HTMi pressiteade

Veebruarikuu kingitus on Marge Pärnitsa lasteraamat "Nässu ja lumekruubid", mille kõikidelt lehekülgedelt vaatavad vastu mänguasjamuuseumi kogudesse kuuluvad esemed. 

Fotograaf Siim Vahuri ja mänguasjamuuseumi arendusjuhi Marge Pärnitsa kokku pandud fotolavastustes tegutsevad karud, jänesed ja koerad on igapäevaselt enamasti hoidlates peidus. "Tahtsime näidata pigem neid esemeid, mida sageli pildistamiseks piisavalt atraktiivseks ei peeta: lihtsaid plastmassist kalu, vana natuke kulunud kastekannu või veidrat trikood kandvat kummikoera," selgitab Marge Pärnits. "Meid paelus mõte, et tegelikult võib iga laps raamatu eeskujul kodus võtta oma mängukassi või mängutraktori ja teha uhke pildi. Kõik muuseumi kogusse kuuluv pole ju ainult väga vana või erakordselt haruldane." 

Raamatus on kümme väikest lugu, mille peategelasteks on muuseumis elavad mängukarud Nässu ja Lillekäpp. Karud peavad aru, milline amet võiks ühele mängukarule kõige paremini sobida ning muuhulgas loevad natuke ka luuletusi. Raamat lõpuks saab selgeks, milline amet neile kõige rohkem mokkamööda on ning kas lumekruubiputru jagub märtsikuuni. 

Lasteraamatut "Nässu ja lumekruubid" esitletakse Tartus 22. veebruaril ja Tallinnas 14. märtsil. Raamatu väljaandjaks on Tartu mänguasjamuuseum ning raamat on hoogu saanud ühisrahastuskeskkonna Hooandja kaudu. 

Allikas ja foto: Tartu mänguasjamuuseum

Samal teemal:

• Lihtne raamat algajale lugejale – “Dino”
• Aasta Rosina auhinna pälvis Anti Saare ja Urmas Viigi raamat „Mina, Milda ja meister Michel“

Tänavu avab ülikool neli uut ingliskeelset magistriõppekava: biotehnika, heli- ja visuaaltehnoloogia, materjaliteaduse ja tehnoloogia ning tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute õppekava. Kokku saab ülikoolis õppida 27 ingliskeelse õppekava alusel. 

Ülikool ootab kandideerima kõiki Eesti õpilasi ja üliõpilasi, kes tahavad saada väga hea hariduse rahvusvahelises keskkonnas ja tipptasemel õppejõudude käe all. Ingliskeelsete õppekavadega konkureerib ülikool kogu maailma õppimisvõimalustega ning need õppekavad on mõeldud nii välis- kui ka Eesti üliõpilastele. 

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul on ülikooli õppekavadest praegu ligikaudu 20% ingliskeelsed ja suurt muutust pole lähiaastatel ette näha. „Muretseda pole põhjust, sest eestikeelne õpe on meile oluline ja jääb selleks,“ kinnitas Valk. Ta lisas: „Nii Eesti kui ka välisüliõpilased väärtustavad kõrgelt rahvusvahelist õpikeskkonda. Välismaalastele on tähtis, et nad saaksid õppida koos Eesti üliõpilastega ning omandaksid teadmisi ka eesti keele ja kultuuri vallast.“ Välistudengid, kes on Eestis õppinud ka eesti keelt ja kultuuri, jäävad suurema tõenäosusega pärast lõpetamist siia elama ja asuvad siin erialasele tööle, sõnas Valk.

Tartu Ülikoolis on 24 ingliskeelset magistriõppekava, kuhu saab kandideerida 15. märtsini. Kahel ingliskeelsel bakalaureuseõppekaval ja ühel integreeritud õppekaval on kandideerimistähtaeg 15. aprill. Peaaegu kõigi ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele pakutakse sihtstipendiume, mis katavad õppemaksu.

Eesti ja välisriikide kandidaate võetakse vastu samadel alustel ja ühises pingereas. Kandideerima on oodatud ka need (üli)õpilased, kellel seisab eelmisel haridusastmel (üli)kooli lõpetamine veel ees. Kevadel kandideerides piisab jooksvate õppetulemuste esitamisest ja eelmisel haridusastmel kooli lõpetamist tuleb sel juhul tõendada alles juuni lõpus.

Kandideerimiseks tuleb esitada ingliskeelne motivatsioonikiri. Lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ja osal õppekavadel tuleb sooritada sisseastumiseksam. Eesti üliõpilased saavad esitada avaldusi ja lisadokumente elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS). 

Kõigi ingliskeelsete õppekavadega saab tutvuda ülikooli veebisaidil. Küsimustega võivad huvilised pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Allikas: TÜ pressiteade

Saatejuhid Karin Tõevere ja Signe Varendi küsivad esinejatelt kooli eripära ja waldorfpedagoogika kohta, sekka muid kuumi haridsuteemasid ka.

"Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

"Õpime koos"
Instagram https://www.instagram.com/opimekoos
Facebook https://www.facebook.com/opimekoos
SoundCloud https://goo.gl/dAogAx
YouTube https://goo.gl/gCbfcT  

Samal teemal:

• Taskuhäälingu "Õpime koos" uus saade tutvustab Tartu erakoole
• Kuulame koos, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õpe

Kohtumissarja eesmärk on valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle ja õppima asudes täita.

Sarjas toimub kokku kaheksa kohtumist, neist neli Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). 

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub noortega eAgronomi kliendisuhete juht Ella Käi-Edo. 

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12 kohtub noortega illustraator ja graafiline disainer Mai Triin Puström. 

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18 kohtub lugejatega psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild. 

Kolmapäeval, 8. mail kell 12 kohtub noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel. 

Kohtumised jätkuvad 2019. aasta sügisel haruraamatukogudes.

Lisainfo ja kohtumisele registreerimine e-posti aadressil noorte@tln.lib.ee  ja telefonil 683 0914.

Osavõtt on tasuta. Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. 

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu info. Foto: Unsplash, rawpixl

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kingib igale sel sügisel Tallinnas esimesse klassi läinud lapsele raamatu
• Tallinna Keskraamatukogus algab kirjutamise klubi kolmas hooaeg

9. veebruaril toimus Tallinnas Rocca al Mare Keskuses ja Kristiine Keskuses suur õpilasfirmade laat. Eesti õpilasfirmade laadal 2019 osales 280 õpilasfirmat nii Eestist kui ka välismaalt. Eesti õpilasfirmade laatade ajaloos ei ole veel kunagi nii palju õpilasfirmasid osalenud. Õpilasfirma on õpilastest koosnev mitteametlik ettevõte, mis on moodustatud Junior Achievement Eesti ettevõtlusõppe programmi käigus. Õpilasfirma programmi eesmärk on tutvustada noortele ettevõtlust huvitaval moel, anda neile esmane riskivaba ettevõtluskogemus ning suurendada seega tulevaste ettevõtjate arvu ühiskonnas.

Esmakordselt oli õpilasfirmade laadal ka Ülenurme põhikooliklasside firma nimega VIN:L oma vinüülist valmistatud kelladega. Kellad on valmistatud vinüülplaatidest, mis on saadud annetuse käigus. Koostöös ettevõttega Rizart valitakse sobivad disainid ning lõigatakse soovitud kujund. Plaatidele lisatakse mehhanismid ning pakendatakse.

Õpilasfirma laadalt saadi palju uusi kogemusi ning teadmisi.

Õpilaste muljed laadast

Mattias: Laat oli väga huvitav kogemus. Mõned inimesed kõndisid tähelepanu pööramata mööda, teised olid väga sõbralikud ning kuulasid ära mida meil öelda oli. Müümine oli ikka üsna sujuv. Enamasti jagasime visiitkaarte sellepärast, et inimesed tahtsid enda disainiga kella osta.

Riika: Üks uuemaid, ägedamaid, harivamaid kogemusi mu elus. Kui poleks tulnud ja oleks teadnud, mis laadal kõike sündida võib, oleks mu kahetsus suur. Harimine: kuidas toimib reklaam, ära rääkimine, milline näeb välja ametlik firma töö, hindamine, erinevate kundedega suhtlemiseks harjutamine ja palju palju muud. Andis väga  palju uusi ideid edasiseks tööks (kommentaaridest, tagasidest kõigilt, kes vähegi huvi tundsid).

Siim: Laat oli äge. Seal sain kogemusi kuidas müüa erinevaid tooteid. Samuti ka sain näha mida teised õpilasfirmad tegid. Sai ka mõned kellad müüdud ja väga palju teresid öeldud. See oli väga äge laat ja ma tahaks uuesti osaleda laadal.

Rander: Laat oli normaalne. Üpris raske oli kogu aeg seista ja inimestega rääkida. Mõned inimesed olid viisakad ja kuulasid, aga mõned lihtsalt ignoreeris. Päris palju sai õppida selle laadaga, eriti kuidas inimestele asju müüa. Palju teresid sai vahetatud ja tore oli rääkida.

Kasper: Laat oli väga põnev ja saime kindlasti oma nime levitada. Ainuüksi sellega, mida me laadal müüsime, saame nüüd oma tootlikust suurendada ning nii mõnedki olid huvitatud meie eritellimuse võimalusest (meile oma disainiidee saatmine ja meie poolt sellise kella valmistamine). Meie peamine eesmärk oli oma nime levitada ja saada esimene müügikogemus, mis minu arust täiesti õnnestus. Päev oli küll pikk, kuid sellega tuli arvestada ning selle kallal eriti nuriseda ei või. Laadalt võtsime kaasa suure hulga ideid, näpunäiteid mida järgmine kord paremini teha ja mida kindlasti meeles hoida.

Laura: Laat oli mega põnev ja kogemusterikas, saime palju suhelda võõraste inimestega, sai palju naeratada ja tere öelda. Päev läks küll väga kiiresti, aga see tähendabki, et oli lõbus ja huvitav päev. Saime ka hea idee, mis nende kelladega veel edasi teha (nt müüa kuhugile disainipoele). Laadale kirja panemine oli kindlasti väga hea otsus, muidu ilmselt olekski asjad venima jäänud, aga me saime kõik õigeks ajaks valmis ning kellad nägid tõesti piltilusad välja.

Samal teemal:

• Parima õpilasfirma loojad saavad EBSis tasuta õppida
• Euroopa parim õpilasfirma tutvustas võidu toonud innovaatilist prügikasti

Enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, nii laste kui ka lapsevanemate digioskused on nende endi hinnangul head – nii võiks väga kokkuvõtlikult öelda. Aga kui uuringutulemustesse süüvida, siis kõik nii helge ei paista. Siinkohal lähemalt uuringu kahest peatükist: laste internetikasutus ja -tegevused ning digitaalne kirjaoskus. 

9-17-aastastest lastest 97% kasutab internetti iga päev vähemalt ühest seadmest. Aastal 2010 kasutas internetti iga päev või peaaegu iga päev 82% Eesti lastest. Nad on usinad sotsiaalmeedia või mõne mängukeskkonna kasutajad: 90%-l küsitletud 13-17aastastest lastest on mõnes keskkonnas konto (2010 oli see arv 71%). 

Enim kasutavad lapsed internetti mobiil- või nutitelefonis, kusjuures tüdrukud sagedamini kui poisid. Rohkem kasutatakse ka laua- või sülearvutit. Tahvelarvutit kasutatakse internetis käimiseks tagasihoidlikumalt. Silma torkab poiste aktiivsem interneti kasutamine mängukonsoolis. 

9-12aastastest lastest 44% kasutab enda sõnul mobiil- või nutitelefoni mitu korda päevas või isegi kogu aeg, 13-17aastatse puhul on see protsent koguni 74. Ka laua- ja sülearvutis on interneti kasutamine sagedam just vanemate laste puhul. Eesti ja vene laste puhul märkimisväärseid erinevusi interneti kasutamise sageduses eri seadmetes ei ole. 

Suur osa küsitluses osalenud lastest (41%) veedab koolipäeval internetis umbes 2-3 tundi, poisid veidi rohkem kui tüdrukud. Internetis veedetud aeg tavalisel koolipäeval on pikem vanemate laste seas: 15-17aastastel 28%-l umbes 4-5 tundi. Venekeelsetest peredest pärit lapsed veedavad koolipäeval internetis veidi rohkem aega kui eestikeelsetest peredest pärit lapsed. Vabadel päevadel veedavad lapsed internetis rohkem aega kui koolipäevadel, poisid omakorda rohkem kui tüdrukud. 

Kõige populaarsemad tegevused internetis on meelelahutusega seotud: videote vaatamine (80%), muusika kuulamine (69%), online-mängude mängimine (41%). Internetti kasutatakse ka iga päev pereliikmete ja sõpradega suhtlemiseks, 59% käib iga päev sotsiaalmeedias. Aastal 2010 kasutas 85% küsitletud Eesti lastest internetti eelkõige koolitöö tegemiseks, nüüd on meelelahutus palju olulisemaks muutunud. Iga päev tegelevad 13-17aastased enim sõnumite saatmise ja saamisega (72%) ja äppide kasutamisega (71%) nutitelefonis. 

Internetist on saanud laste jaoks oluline osa õppeprotsessist – nii koolis kui ka kodus kasutavad lapsed internetti millegi kordamiseks või harjutamiseks ja kirjatööde tegemiseks, aga ka koolikaaslastega suhtlemiseks või näiteks info saamiseks kooli veebilehelt. 

Digitaalne kirjaoskus mängib laste turvalises internetikasutuses olulist rolli. Mida parem on digitaalne kirjaoskus, seda suuremat kasu nad internetist saavad. Laste digitaalne kirjaoskus on nende endi hinnangul üldjoontes hea. Enamik 11-17aastaseid lapsi oskab eemaldada inimeste kontakte nimekirjast (93%), salvestada pilte (91%) ja installida äppe (90%). Nad teavad, millist infot tasub internetis jagada ja millist mitte ning oskavad muuta oma privaatsusseadeid (83%). Vähem teatakse autoriõiguste ja selle kohta, kuidas kindlaks teha, kas veebileht on turvaline. Kõige vähem oskavad 13-17aastased sisu luua (näiteks veebilehte luua) või kasutada mõnd programmeerimiskeelt. 

Noored tunnevad end internetis enesekindlalt. Suurim murekoht on libauudiste ja tegelike uudiste eristamisoskus. 37% noortest vajas endi sõnul sellekohast nõu. 

Digitaalset kirjaoskust edendatakse nii koolides kui ka koolitustel. Üle poole uuringus osalenud noortest on vähemalt mõnel korral või sagedamini saanud infot küberturvalisuse, teiste aitamise, internetis isikliku teabe jagamise ja võõrastega suhtlemise kohta. 

Vaata esiletoodu ja lisaks internetiriskide ning lapsevanemate praktikate kohta lähemalt uuringust „Lapsed internetis 2018“ (kerida veebilehe lõppu). 

Kasutatud allikas: Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online´i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V. Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. 

Samal teemal:

• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt
• NutiKaitse 2017 projektirühm esitles laiaulatuslikku nutiturvalisuse uuringut

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 6970 ja eesti keele teise keelena plaanib teha 2427 õpilast. Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 4014 ja laia kursuse eksami 4697 eksamisooritajat. Lisaks sooritab 23 õpilast Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Eksamina läheb arvesse ka varem tehtud rahvusvaheline keeleeksam vähemalt B1-tasemel. 

Käesoleval aastal otsustas inglise keele eksami kasuks 6839 õpilast, saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 170, vene keele võõrkeelena 252 ja prantsuse keele eksami sooritab 176 eksaminandi.

Selle aasta riigieksamid algavad 22. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 24. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. 

Lisainfo riigieksamite kohta: www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• 2018. a riigieksamitele on registreerunud 10501 õpilast

Kooli asutava direktori Eero Rauna sõnul on kooli nimevalik järgmine väga oluline samm kooli asutamiseks. „Täna on loodava ühendkooli töönimeks Kaunite Kunstide Kool. Konkursiga loodame leida sellise nime, mis paremini kannaks kolme ühineva kooli olemust, väärtusi ja traditsioone,“ sõnas Raun.

Ühendkool luuakse tänaste Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil. Ühendkooli nimetus saab olema eelkõige tulevase kooli kaubamärk, mis on lihtne, meeldejääv ja üheselt mõistetav erinevates keeltes. Kaubamärk peaks sobima kokku ühendkooli ambitsiooniga olla kõrge õppekvaliteediga ja rahvusvahelise haardega kool, kus saab õpetust valdav osa Eesti professionaalsetest muusikutest ja tantsijatest.

Nimevariante saab esitada kuni 1. märtsini siin. 

Konkursile laekunud töid hindab laiapõhjaline 18-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli töötajate ja õpilaste esindajad ning nende koolide erinevate partnerorganisatsioonide esindajad ja valdkonnaspetsialistid. Žürii töö tulemused esitatakse ühendkooli loomise eest vastutavale juhtkomisjonile ning kooli nime kinnitab haridus- ja teadusminister. Nimekonkursil osalejatele on auhindu välja pannud Rahvusooper Estonia, Tallinn Music Week ja teised.

Ühendkooli õppehoone ehitatakse Tallinnas aadressile Pärnu maantee 59. Hoone arhitekt on austerlane Thomas Pucher. Uues hoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetavatele erialadele. Uue koolihoone ehitus algab hiljemalt 2020. aasta alguses ning õppetööd alustatakse täismahus 1. septembril 2022.

Allikas: HTMi pressiteade