Elasid kord Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad, õpilased ja teised tublid koolipere liikmed. 2015. aasta novembris hakkasid Facebookis ühe osana põhikooli õpiseltskonnast oma elu elama Rääma Nutiajud. Rääma Nutiajud oli kohe algusest aktiivne, ettevõtlik FB-kogukond, kes tahtis lisaks Facebookis suhtlemisele ka midagi ägedat ära teha. 

Üks Rääma Nutiaju idee oli pakkuda perekondadele vahva üritus, kus toimuvad erinevad õpitoad, kus muna (ehk noorem põlvkond) õpetab kana (ehk vanemad põlvkonnad). Vahva idee üheks autoriks oli meie kooli klassiõpetaja Aive Jõffert, kes pakkus, et meie noored võiksid oma vanemaid ja vanavanemaid õpetada.

Ühel mõnusal aprillikuu õhtul kogunesidki Pärnu Rääma Põhikooli ja teiste koolide perekonnad kooli aulasse, et osaleda pereõhtul “Ettevõtlikud nutimunad 2016”. Peredele üritus meeldis ning üritusest sai traditsioon, mis toimunud tänaseks nii 2017. aastal kui ka 2018. aastal - ikka aprillikuu õhtul.  

Milleks meie kool seda teeb? Eesmärk on veeta üks lõbus ja koostöine õhtu oma pere seltsis, sealjuures pannes proovile oma pere nutikuse. Olgu siis õhtul keskmes nutikabe, sõnaseadmine või mõni seiklusmäng QR-koodidega. 

Kõikidele ettevõtlikele haridusasutustele soovitus nr 2: esimene kord on igal üritusel esimene kord. Selleks, et esimene kord üldse juhtuks, tuleb olla julge ning riskida - Pärnu Rääma Põhikool soovib kõikidele asutustele julgust uusi asju proovida ning kaasata sellesse ka teiste asutuste (nt koolide) esindajaid!

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli programmi koordinaator Mart Kimmel

Samal teemal:

• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2017"
• Nutikabega sügisesse

Aktusel said tänukirjad tööjuubeleid tähistavad õppejõud ja töötajad ning õppurid, kes on koolile uhkust toonud aktiivse osalemise eest väljaspool õppetööd. Lisaks tunnustas kõrgkool esmakordselt õppurite poolt tagasisideküsitluses esile tõstetud praktikajuhendajaid.
  
„Tervishoiuharidust pakkuva kõrgkoolina ei saa me ülehinnata praktikabaaside ja -juhendajate panust meie õppurite kujunemisel tervishoiuvaldkonna spetsialistideks. Kui suureks murekohaks Eesti tervishoius on tööjõupuudus, siis peame kindlustama, et tööleasuvad inimesed on saanud parimad võimalikud teoreetilised ja praktilised teadmised. See ei oleks võimalik ilma praktikajuhendajate ja -baasideta,“ märkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov.
  
 Tunnustuskirja said järgnevad praktikajuhendajad: SA Tallinna Lastehaigla anesteesia ja intensiivravi osakonna õde Virge Tõnise, Terviseameti Lõuna talitusest Krista Pärnapuu, SA Pärnu Haigla Sisekliiniku füsioterapeut Jaanika Kukk, Tartu Laste Turvakodust Keit Lippi. Parima välisüliõpilaste praktikabaasina tunnustame sel aastal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonda.
  
Sünnipäevanädala raames toimub ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rahvusvaheline nädal, millest võtab osa 21 väliskülalist Lätist, Leedust, Hispaaniast, Portugalist, Poolast, Alžeeriast, Saksamaalt, Kreekast, Türgist, Šveitsist ning esindatud on ka Jamaica.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Mihkel Zilmer.

Mihkel Zilmer on teadlane ja õppejõud, kes on üle 40 aasta tutvustanud teaduspõhise toitumise aluseid ja populariseerinud nii enda kui teiste uurijate teadusuuringute tulemusi. Lihtne ja rahvale arusaadav sõnakasutus koos sügavate teadmistega on olnud see, mille tõttu tema esitatud sõnumid on inimestele hästi vastuvõetavad ning soovitused järgitavad. Mihkel Zilmer on koostanud üle kahekümne rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt medaleid saanud sportlaste teaduspõhised toitumiskavasid (nt. Gerd Kanter jt). Ta on nende aastate jooksul normaalse söömise ja joomise kohta tarkust ning juhiseid jaganud arvuliselt mitme Eesti jagu rahvale.  See on olnud töö, mis on äärmiselt vajalik inimeste tervise ja heaolu tugevdamiseks ning elukvaliteedi parandamiseks.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis teadusajakirjanik Priit Ennet (Eesti Rahvusringhääling), kes on pikaaegne Eesti teaduse populariseerija ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi eestvedaja. Ennet on juba alates 2005. aastast juhtinud Vikerraadios saadet Labor, samuti teeb ta populaarseid hommikusi Teadusuudiseid.

II preemia pälvis zooloog ja pedagoog Aivo Tamm, kes on silmapaistvalt edukas loodusteaduste huvi tekitaja ja hoidja õpilastele toimuvate huviringide kaudu.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia Elva Gümnaasiumi Miniteaduskool, mille eestvedajad on õpetajad Evelin Toom ja Külli Korol. 

II preemia tegevuste ja tegevuste sarjade kategoorias pälvisid looduskeskkonna-alased katsed lasteaedades, eestvedaja Huvitava Bioloogia Kool.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga õppefilmide sarja soodest „Ah soo!“, mille idee autor ja stsenarist on Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond.

II preemia anti Zooloogid 2.0 veebipõhisele blogile, mille eestvedajad on Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia Ajakiri Eesti Loodus ja peatoimetaja Toomas Kukk.

II preemia trükisõna valdkonnas anti artiklite sarja „Antibiootikumid ja ravimresistentsus” eest Ülar Allasele ja Tanel Tensonile, Tartu Ülikool. 

Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti välja peapreemia loodusvaatluste maratonile, mille eestvedajad Märt Kose ja Veljo Runnel, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

II preemia uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel anti huvihariduse näidisõppekavale "Mänguline matemaatika koos LEGO EV3 robotiga 4. - 6. klassis" ning eestvedaja Janika Leostele koos meeskonnaga.

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul saab tänavu Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

„Eesti Teadusagentuuris me näeme, et konkurents teaduse populariseerimise auhindadele läheb iga aastaga üha tugevamaks. See on kindel märk teaduskommunikatsiooni edenemisest meie riigis. Selle üle, et üha rohkem teadlasi peab oma teadustööst rääkimist ja kirjutamist igapäevatöö lahutamatuks osaks, saame ainult suurt rõõmu tunda. Usun, et selle aasta preemia saanute eeskuju nakatab paljusid. Aitab ju teadus meil maailma paremini mõista ja igapäeva eluga paremini toime tulla ning on parim viis maailma uurimiseks ja edendamiseks,“ kommenteeris Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• "Rakett 69" lendab edasi
• Konverentsil otsitakse võimalusi sotsiaal- ja humanitaarteaduste ning IKT koostööks

Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates „Highly Cited Researchers report 2018“ on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase, kelle andmed põhinevad Web of Science’i andmebaasil.

Kui mullu loetleti ülevaates üle 3300 teadlase, kellest kuus olid seotud Tartu Ülikooliga, siis tänavu on selles 6000 maailma tippteadlast, kellest Tartu Ülikooliga on seotud kolmteist.

6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on järgmised Tartu Ülikooli teadlased:
•geneetikateadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi ja Markus Perola;
•loodusteadlased Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel (kahes valdkonnas: taime- ja loomateadustes ning keskkonnateaduses ja ökoloogias), Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov ja Mohammad Bahram;
•füüsik Heikki Junninen;
•statistik Krista Fischer.

Sel aastal ülevaates esimest korda mainitud taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora leiab, et see on väga rõõmus üllatus. „Teatav annus uhkust on muidugi ka, aga pigem on see seotud sellega, et oleme oma töörühmaga aastaid suutnud hoida oma teadustegevuse eesliinil. Seda just temaatika ja kontseptuaalse lähenemise mõttes: meie ideed ja tegemised pakuvad huvi ja leiavad järgijaid,“ ütles Moora, kes on ühtlasi üks neljast ülevaates nimetatud Tartu Ülikooli naisteadlasest.

Eesti teadlaste, sealhulgas Tartu Ülikooli teadlaste arv kahekordistus ülevaates juba teist aastat järjest (2017 seitse teadlast Eestist, sh kuus Tartu Ülikoolist). Peale Tartu Ülikooli teadlaste tõsteti tänavu esile ka Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets ning kolm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlast: Angela Ivask, Anne Kahru ja Kaja Kasemets.

Eesti teaduse edukust ja kõrget taset näitab ka see, et naabritega võrreldes oleme palju paremal kohal – Lätist ei ole mainitud ühtegi teadlast, Leedust üks teadlane, Venemaalt seitse ja Poolast kuus teadlast ning Soomest 36 teadlast, kellest kaks on seotud Tartu Ülikooliga. Eesti mõjukaima teadusmeetria eksperdi ja eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul näeb Eesti välja nagu teaduse superriik. „Soomest on kokku 36 nime, mis on kolm korda rohkem kui Eestist, kuid kuna rahvaarvu suhe on suurem, siis oleme ka selles suhtarvus Soomest ees,“ lisas akadeemik Allik.

Metoodikat on 2017. aastaga võrreldes muudetud. Kui varem keskenduti analüüsis ainult kindlates valdkondades väga mõjukaks saanud teadlastele, siis sel aastal on koostajad arvestanud ka viimase kümne aasta jooksul rohkem kui ühes valdkonnas mõjukaid publikatsioone avaldanud teadlastega. Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, st kui kõrge on neile viitamise määr. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam on teadlane Clarivate’i analüüsis. Lisaks igas valdkonnas viidatavuse poolest tipus olevatele teadlastele arvestatakse nimekirja veel need, kes pole ühes valdkonnas läve ületanud, kuid on kahes või enamas valdkonnas lävele väga lähedal.

Allikas: TÜ pressiteade

Konverentsi avavad Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Lastekaitse Liidu president Ene Tomberg. Lastekaitse Liidu aastakonverentsi „Kuidas elad, Eestimaa laps? Lapsed muutuvas digimaailmas“. 

Otseülekannet konverentsist saab jälgida Delfii portaalist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/homme-delfi-tv-s-lastekaitse-liidu-aastakonverentsi-avab-kersti-kaljulaid?id=84515975.

Lapsed on aktiivsed uue tehnoloogia kasutajad, täna on iga kolmas internetikasutaja laps.  

Lastekaitse Liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on meie tegevus väga suures sõltuvuses infotehnoloogiast ning meie edukus võib sõltuda palju sellest, kui turvaliselt tegutseda oskame.  „Igapäevane küberhügieen on sama oluline kui lihtsalt hügieen – oluline on probleeme ennetada,“ lisab Ene Tomberg,

Konverentsil esinevad ettekannetega lisaks tunnustatud Eesti spetsialistidele ka eksperdid Soomest, Sloveeniast, Suurbritanniast ja Iirimaalt. Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak räägib noorte sotsiaalmeediakäitumisest ning mida noored arvavad täiskasvanute sotsiaalmeediakäitumisest. Lauri Palsa Soome Riiklikust Audiovisuaalinstituudist arutleb oma ettekandes meediahariduse rollist Soome haridussüsteemis. Telia asepresident Anne Larilahti  räägib, kuidas Telia ettevõttena saab panustada, et lastel oleks internetis turvalisem ning Amy McArdle tutvustab, kuidas Facebook mõtleb ja reageerib teismeliste kasutajate turvalisusele.

“Kohati on lapsed digimaailmas targemad ja kogenumad kui täiskasvanud,“ räägib Anne Larilahti, Telia Company asepresident jätkusuutlikkuse valdkonnas. „Ometi tähendab internet lisaks headele võimalustele ka ohte, mida laste turvatunde ja õiguste tagamiseks ära unustada ei tohi. Oluline on lapsi  kaasata ka riskidest rääkimisse. Ka Telia laste nõuandva paneeli viimane uuring kinnitab, et lastel on palju häid nõuandeid, mida jagada endast noorematele internetis turvaliselt surfamiseks,“ jätkab Larilahti.

Konverentsi töötubades keskendutakse laste huvidest lähtuvale digitehnoloogia kasutamisele; sellele, mida noored digimaailmas teevad, kuidas see mõjutab noorte heaolu ja kuidas neile abiks olla. Anton Toni Klanćnik annab ülevaate Europoli tegevusest laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamisel ning Michael Sheath Suurbritanniast arutleb oma ettekandes, kuidas meie teadmised aitavad arendada ennetusstrateegiaid laste kaitsmiseks seksuaalse väärkohtlemise eest internetis.

Konverentsi korraldaja on Lastekaitse Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Sotsiaalkindlustusametiga rahvusvahelise projekti "Targalt internetis" raames.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Internet, kas komm või pomm
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• Turvalise interneti teema on noortele oluline

Auhinnad annab üle žürii esinaine akadeemik Ene Ergma.

Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja alates 2006. aastast. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärgiks on tunnustada Eestis teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Auhindu antakse välja kuues kategoorias: teaduse populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil, trükisõna abil, tegevuste või tegevuste sarjade kaudu, preemia parimale uuele algatusele ning preemia parimale teaduse ja tehnoloogia populariseerijale. Üle antakse ka Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest. Varasematel aastatel on elutöö preemia pälvinud Tiit Kändler, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Ene Ergma, Tullio Ilomets ning Tiiu Sild.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Kõigil auhinna pälvinutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” logo. 

Eesti Teadusajakirjanike Selts annab üle teadusajakirjanduse sõbra auhinna „Ökul”. Eesti Teadushuvihariduse Liit tunnustab esmakordselt inimesi või asutusi, kes on panustanud loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna tegevusse ja jätkusuutlikusse arengusse.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Suvekool keskendus inseneeriale ja teaduse populariseerimisele
• Teadus - see on kõikidele!

Taotlusvooru on pikendatud novembri lõpuni.

US Participate Exchange Program, mis on värvanud õpetajaid kogu maailmast rohkem kui 30 aasta jooksul, on üks edukamaid kultuurivahetusprogramme, mis toetub globaalselt 84 riigist pärineva 10 000 programmis osalenud pedagoogi kogemustele. Kultuurilise spektri laiendamiseks on Participate otsustanud 2018. aastal haridustalente värvata Eestist. 

Participate’i värbamisprotsessis osalemiseks peab haridustöötajal olema pedagoogiline ülikooliharidus ning vähemalt kaks aastat täistööajaga alg-,  põhi- või keskkooliõpetaja töökogemust. Taotlejatelt oodatakse ka juhiluba, sest programmis osalevad peavad USAs ise tööle sõitma. Tõhusaks töötamiseks ning kolleegide, ülemuste, õpilaste ja vanematega suhtlemiseks peab õpetaja samuti tõendama soravat inglise keele oskust. Participate programmis osalemiseks peab esitama taotluse aadressil go.participate.com/estonia.

Programmis osaledes saavad pedagoogid ainulaadse kogemuse uuenduslike kasvatusmeetoditega töötamisel ning õpivad seejuures tundma uut kultuuri. Värvatud õpetajad asuvad tööle tavapärase õppekava alusel, kuid neid julgustatakse õpilastele ka Eesti kultuuri tutvustama. Koju naastes saavad õpetajad rakendada kõiki teadmisi ja meetodeid, mida nad vahetusprogrammi jooksul omandasid. Participate teeb koostööd 388 kooliga kolmes osariigis: Põhja-Carolinas, Lõuna-Carolinas ja Virginias. 

Värvatutele osutatakse logistilist tuge ning kui osalejal on perekond, aidatakse ka lastel ning kaasal heakskiidetud viisanõuete alusel USAsse kolida. Vastuvõtuprotsessi jooksul on õpetajatel saatjad, et tagada positiivne kogemus ning võimaldada pedagoogil oskusi ja andeid täiel määral arendada. 

Participate'i rahvusvaheline värbamisjuhi Jeff Seaby sõnul kestab vahetusprogramm kolm aastat, kuid seda saab soovi korral pikendada viieni. „Osalejad saavad USA õpetajatega võrdväärset tasu, elukindlustuse, lennupiletid ning saatja kogu värbamisprotsessi ajaks,“ ütles Seaby.

Lisainfot leiab aadressil www.go.participate.com. Ühendust saab võtta ka e-posti info@participate.com või veebilehe paremas allnurgas asuva vestlusakna kaudu.

Allikas: programmi info 

26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus põneva e-viktoriini Eesti lähiajaloost.

Vasta küsimustele ja saad teada hulga fakte, mis muudavad Eesti erakordseks. Viktoriin väärtustab ka kodanikualgatust ning aitab pöörata tähelepanu huvitavatele uutele arengutele meie ühiskonnas.

Küsimuste koostajad nägid kõvasti vaeva, et kokku panna huvitav viktoriin. Viiekümne küsimuse hulgast leiab igaüks võimaluse uusi teadmisi omandada.

Möödunud aastal lahendas viktoriini 10 000 inimest. Kas oled üks nende hulgast ning tahad uuesti proovida?

Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 19. november 2018 kell 9.00 kuni 29. november 2018 kell 23.59.

Viktoriin on avatud lahendamiseks Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel SIIN

Küsimustik on eesti keeles, 50 küsimust, lahendamisaeg 60 minutit.

Tänavu peavad viktoriini lahendajad lisama küsimustele ligi pääsemiseks isikukoodi. Igaüks võib viktoriini lahendada vaid ühe korra.

Viktoriini lahendajad saavad 30. novembril 2018 soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini korraldatakse tänavu 16. korda.

Kui sul tekib lisaküsimusi, võta meiega ühendust: viktoriin@integratsioon.ee.

Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Allikas: Integratsiooni Sihtasutuse info

Samal teemal:

• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" tulemused
• Euroopa rahatarkuse viktoriin

„Konkursile esitatud tööde arv ja kvaliteet näitavad selgelt, et meie koolides pannakse rõhku õpilastes kaasaegsete digioskuste arendamisele. Koolid oskavad aina rohkem mõtestatult kasutada digitaalseid lahendusi ning leida uusi ja kaasaegseid võimalusi õpetamiseks,“ sõnas konkursi žürii esimees minister Mailis Reps. „Kui sellest õppeaastast koolidesse jõudnud tasuta digiõpikud aitavad erinevaid õppeaineid paremini ja põnevamini õppida, siis soovime ju ka, et meie lastest saaksid mitte ainult tarbijad vaid ka loojad. Mul on hea meel, et koolid on haaranud kinni nendest võimalustest, et õpetada süvendatult ja põnevamalt keerukamaid oskuseid, eriti loovamaid oskuseid nagu graafika ja disain,“ lisas minister.

1.-6. klasside arvestuses võitis Kris Linder Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumist, 7.-9. klasside arvestuses võitis Oliver Juss Mäepealse Erakoolist ning 10.-12. klasside arvestuses võitis Nele Must Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist. Vanuseklasside võitjatele on välja pandud auhinnaks nutipliiatsiga varustatud tahvelarvuti arendamaks oma oskusi veelgi edasi.

Ühe võidutöö autori Kris Linderi sõnul on talv tema lemmik aastaaeg. „Mulle meeldib esitada lumelosse ja lumememmesid ning mängida lumesõda. Õige talv on just selline, kui on palju lund. Lumel on üsna eriline roll minu elus – ma elan Lume talus ning mu väikese õe nimi on Lumi. Seetõttu olin kohe õhinal valmis konkursist osa võtma,“ sõnas Linder.

Žürii märkis eraldi ära ka Eimo Tamburi Valga Põhikoolist, Sigrid Riigi Sindi Gümnaasiumist, Valeria Verenitši Jõhvi Gümnaasiumist, Elena Viktoria Vaasi Loksa Gümnaasiumist, Maksim Dorši Jõhvi Gümnaasiumist ning Käty Olupi Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.

Enim töid esitati Võru Kreutzwaldi Koolist, Viimsi Koolist, Loo Keskkoolist, Merivälja Koolist, Parksepa Keskkoolist ja Häädemeeste Keskkoolist. Žürii tunnustab Tiina Lieberti, Ene Moppelit, Kersti Lepikut, Aivi Osmani, Ene Kärge ja Astrid Rosenbergi panuse eest õpilastes digioskuste ja –pädevuste edendamisel.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas oktoobris välja digitaalse kunsti konkursi toetamaks õpilaste loominguliste digioskuste kujundamist ning motiveerida õpilasi ja õpetajaid kasutama digitaalseid vahendeid eneseväljendusoskuste arendamiseks. Konkursi teema oli jõulurahu või pühademelu. Konkursil olid osalema oodatud kõik kooliõpilased ning võistlus toimus kolmes kategoorias. Konkurss viidi läbi Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Galerii kõikide ära märgitud töödega.

Avapilt on võistlusel ära märgitud töö, autor Elena Viktoria Vaas, Loksa Gümnaasium.

Samal teemal:

• TÜ tudengid astusid mugavustsoonist välja ja tulemuseks on fotonäitus
• Ilmus Sally Stuudio "Värvusõpetuse tööraamat"

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2650 võistkonna.

Võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa.

1. - 3. KLASS
1. koht: võistkond karuke (Valjala Põhikool)
2. koht: võistkond Kabi (Raasiku Põhikool)
3. koht: võistkond L*** L*** (Mustvee Kool)

4. - 6. KLASS
1. koht: võistkond Super kool (Friedebert Tuglase nimeline Ahja Kool)
2. koht: võistkond junsu (Harkujärve Põhikool) 
3. koht: võistkond Ulakad (Uuemõisa Lasteaed-Algkool)

7. - 9. KLASS
1. koht: võistkond Elinor (Pelgulinna Gümnaasium)
2. koht: võistkond Gamersxd (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
3. koht: võistkond Lapsed (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)

10. - 12. KLASS
1. koht: võistkond Võistkond (Tallinna Õismäe Gümnaasium)
2. koht: võistkond absoluutselt (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium)
3. koht: võistkond W (Tallinna Läänemere Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank. 

Kohtume juba kevadel 2019!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Kuidas sai ellu äratatud e-viktoriin “Nutt tuleb peale”?