Hoones alustavad sügisel õppimist tudengid ülikooli kõikidel erialadel.

"Kunstiakadeemia jaoks on see tunne väga ülev ja hea, et see on selge. Mina küll olen lühemat aega selle projekti juures olnud, aga ma arvan, et EKA jaoks on see ikka väga-väga hea tunne," ütles EKA haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust
• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid

„Väikesatelliidid võimaldavad ellu viia kosmosemissioone, mis varem polnud võimalikud,“ sõnas suvekooli üks lektor, Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadur ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis järeldoktorina töötav Mihkel Pajusalu. „Suured missioonid on äärmiselt kallid ja nende ettevalmistamine võtab tihti aastakümneid. Väikesatelliite on võimalik operatiivselt ehitada ja väga kiiresti suures koguses kosmosesse saata: missiooni saab kokku panna paari aastaga ja satelliidid üles saata juba niikuinii kosmosesse minevate kanderakettidega.“ Muu hulgas saab väikesatelliitidega korraldada väga ulatuslikke hajutatud missioone. Praeguseks on üles saadetud sadadest väikesatelliitidest koosnevaid parvi.

Väikesatelliidiprojekte saavad juhtida ka väiksemad riigid ja noored teadlased: ehe näide on Eesti ja meie edukaks kujunenud ESTCube’i programm. Suvekooli osalised ongi peamiselt noored teadlased, kes on tulnud kokku 13 riigist. Osalejad saavad uurimisteemade ja projektide üle arutleda teiste noortega, kes on nendega sarnases karjäärietapis, ning nende seast tulevasi koostööpartnereid leida.

Esimesel päeval esinesid osalejad posteriettekannetega. Teiste tegevuste seas ootab suvekoolilisi veel ees gruppides oma satelliidiprojekti kavandamine.

„Praegused noored teadlased on ju tuleviku kosmosemissioonide juhid,“ märkis suvekooli üks korraldajaid, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustiku koordinaator Wolf Geppert. Seetõttu on tähtis, et nad saaksid erineva taustaga teadlastelt ja tehnikutelt teadmisi missioonide planeerimise ja koostöö kohta. Geppert sõnas, et suvekooli on üritatud kutsuda parimad võimalikud esinejad. Siin on teadlasi USA-st (NASA-st ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist), Jaapanist ja mitmest Euroopa riigist. Ettekannetega esinevad ka Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadurid.

Väikesatelliitidega saab koguda andmeid teiste planeetide ja väiksemate taevakehade (näiteks asteroidide või komeetide), aga ka Maa kohta. Viimane võib Gepperti sõnul olla selliste missioonide tähtis tulevikuroll: uurida saab kliimat ja keskkonda.

Suvekool „Microsatellites in planetary and atmospheric research“ vältab laupäevani ja toimub nii Eesti Biokeskuses kui ka Tartu observatooriumis. Ürituse korraldavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, Põhjamaade Astrobioloogiavõrgustik ja Euroopa Astrobioloogiavõrgustik.

Allikas: TÜ koduleht. Foto: Unsplash, Donald Giannatti.

Samal teemal:

• Väätsa Põhikoolis oli kosmosepäev
• Stipendium, mis aitas kosmost avastada

Minister Mailis Repsi sõnul on OECD raport suur tunnustus ja suur rõõm, et riik on noorte usalduse välja teeninud. „Saime raportist kinnituse Eesti noortepoliitika suundade tulemuslikkusele, see on olnud võimalik ainult seetõttu, et vabaühendused, kohalikud omavalitsused ja riik on koondatud ühise visiooni taha, oleme määratlenud rollid ja vastutuse. Heameelt teeb ka see, et koguni 87% noortest on noorsootöös pakutavate tegevustega rahul,“ lisas minister.

Eesti Noorteühenduste Liidu esimehe Roger Tibari sõnul on noorteorganisatsioone vaja senisest rohkem kaasata neid puudutavate valdkondade otsustusprotsessidesse, sealjuures ei tohiks kaasamine piirduda vaid hariduse ja noorsootöö küsimustega. “Hea on tõdeda, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ning noorteorganisatsioonide koostöö on muutunud tihedamaks, kuid noorte hääle kuuldavaks tegemine vajab täiendavat tuge,” nentis Tibar. “Noorte jõustamine selleks, et noored saaks panustada ühiskonda ja majandusse nõuab selget ja terviklikku visiooni koos tugeva strateegia ja finantsvõimekuse kasvatamisega. Leian, et Eestil on Põhjamaade eeskujul veel mitmeid arenguvõimalusi, kuid selleks on esmalt vaja ühiselt kokku leppida edasised strateegilised eesmärgid.“

OECD raport „Engaging and empowering youth in OECD countries – How to bridge the "governance gap"" on esimene omalaadne ülevaade riigivalitsemise korraldusest noorte osaluse vaatenurgast.

Noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest

Raporti kohaselt domineerivad poliitikakujundamises vanemad põlvkonnad ning noortel ei ole sobivaid võimalusi poliitika mõjutamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Noori portreteeritakse sageli vaid õpilaste või tudengitena ja kõrvale jäävad teised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised vaatenurgad, mis mängivad otsustavat rolli noorte heaolus.

Raportis rõhutatakse, et noorte paremaks kaasamiseks peavad valitsused ja vabaühendused mõtlema ja tegutsema noortekeskselt. Noorte vabatahtliku tegevuse aktiivsus on toimiva ühiskonna näitaja ja selle toetamine on investeering ühiskonna arengusse. OECD raportis tuuakse esile, et noortepoliitika edukus on märk riigi tõhusast toimimisest ja demokraatia arengust.

 Raportiga on võimalik tutvuda OECD leheküljel. Raportile oodatakse ka tagasisidet kuni 12. augustini.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Simon Maage.

Samal teemal:

• Riigi toetus huviharidusele ja -tegevusele näitas kohalikele omavalitsustele kätte probleemid noorsootöös
• Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvisid Ivo Visak ja Riin Luks

Laat toimub Narvas adressil Kreenholmi 45 kell 10.00-16.00. Seekord on oodata kauplejaid nii Eestist kui ka Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse IT-osakond viib mängulises vormis läbi töötoa „Lõbus  infotehnoloogia“, uksed avab ka fototuba „Proovi kutse“, kus iga soovija saab endast pildi erinevate elukutsete atribuutidega. Tahad proovida, kuidas sobib sulle peakoka müts või ehitaja kiiver – tule fototuppa!

IVKHK infotelgist leiab vajaliku informatsiooni õppimis- ja täiendamisvõimaluste kohta ja saad valida õpilaste valmistatud suveniiritooteid.

Kui eelmisel aastal valmistas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus kõige pikema grillvorsti Ida-Virumaal, siis sel aastal valmib maailma suurim rahvuslik võileivatort EV100. Toitlustuse osakonna õpetajad koos õpilastega otsustasid valmistada vabariigi sünnipäeva auks suure eesti rahvusteemalise juubeli-võileivatordi. Lisaks pakutakse laadalistele õpilaste omavalmistatud gurmeeburgerid. 

Lapsi ootab mini-loomaaed sõbralike kitsede, laamade, küülikute ja kanadega. Saab hobusega sõita, hüpata batuutidel ja lustida karussellil.

Liikluse korraldusega  ja laada päevakavaga saab tutvuda aadressil www.narvalaat.ee.

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Fotod: Ruslan Motõžen.

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus soovis suvistel lõpuaktustel tuult tiibadesse 700 lõpetajale
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased said võistlusel "Noor meister 2018" auhinnad 7 kategoorias

Akrediteeringu väljaandja on äri- ja juhtimishariduse kvaliteedi arendamisele pühendunud mittetulundusorganisatsioon European Foundation for Management Development (EFMD), kuhu kuuluvad 900 liiget 88 riigi akadeemilisest-, äri-, avaliku- ning konsultatsioonisektorist. EPAS akrediteering antakse äri- ning juhtimise õppekavadele, mida iseloomustab märkimisväärne rahvusvaheline haare ja kõrge õppekvaliteet. Praeguseks on EPAS akrediteeringu pälvinud ligi 107 õppeprogrammi 37 riigist.

EBSi bakalaureuseõppe juhi Anto Liivati sõnul pälvis nende ülikooli ärijuhtimise õppekava EPAS akrediteeringu esimese ülikoolina Eestis juba 2016. aastal ning tänavune teistkordne hinnang osundab antud õppekava arendamise jätkusuutlikkusele. „Tänavu 30. aastapäeva tähistava ülikooli jaoks on see kindlasti tähtis rahvusvaheline tunnustus, mis näitab, et Eesti vanima eraülikooli õppekvaliteet vastab maailma parimate ärikoolide standarditele,“ sõnas Liivat. „EPAS hindamiskomisjoni positiivne tagasiside annab kindlust, et oleme õppekava arendades teinud õigeid asju – suurendanud õppejõudkonna rahvusvahelisust, võtnud kasutusele kaasaegsete õppemeetodite rakendamist toetava õppetarkvara Canvas ning suurendanud tudengivahetust Euroopa paremate ärikoolidega.“

Liivati sõnul otsustavad tudengid ülikooli valides üha enam just selle järgi, kui kõrge on õppekava või kooli rahvusvaheline positsioon. „Tudengitele, eriti just välistudengitele, ei piisa vaid sellest, et meie õppekavadel on riiklik akrediteering või et oleme Balti regiooni vanim ärikool. Me peame pingutama rohkem, kui riiklikud miinimumnõuded kohustavad,“ selgitas Liivat. „Ainult suutlikkus konkureerida parimate ärikoolidega Euroopas ja mujal maailmas tagab meile kõrge positsiooni rahvusvahelisel haridusturul, toob EBSi rohkem välistudengeid ja -õppejõude ning võimaldab aidata kaasa Eesti majandusarengule.“

EPAS akrediteeringu saamiseks läbis EBSi õppeprogramm põhjaliku hindamisprotsessi, mille käigus hinnati muuhulgas programmi positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, õppekava sisu ja hindamiskriteeriume, tudengite õpitulemusi, lektorite sobivust ning õppekava vilistlaste käekäiku.

Tunnustuse saanud rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme ingliskeelne õppekava on üks EBSi vanemaid ja populaarsemaid õppeprogramme, mille on lõpetanud üle poole tuhande tudengi 17 riigist.

Lisainfo: EPAS akrediteeringu saanud ärikoolide loetuelu: http://www.efmd.org/accreditation-main/epas/epas-accredited-programmes

Allikas: EBSi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eestis toimub läbi aegade suurim teaduskonverents
• EBSi üliõpilased saavad lisatasuta õppida 60 ülikoolis üle maailma

Avaldusi saab esitada 15. augustini (k.a) ning kandideerima on oodatud nii värsked gümnaasiumilõpetajad kui ka edasiõppevõimalusi otsivad täiskasvanud õppijad. 

Vastuvõtt toimub järgmistele õppekavadele: aiandus, geodeesia ja maakorraldus, kalandus ja vesiviljelus, loomakasvatus, metsandus, puidutöötlemise tehnoloogia, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, tehnika ja tehnoloogia ning vesiehitus ja veekaitse. 

„Loodame lisaks leida motiveeritud tulevasi üliõpilasi, kes soovivad õppida praktilist eriala ning ei ole veel seni leidnud sobivaid õppimisvõimalusi,“ rääkis õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.

Vastuvõtutingimused on samad kui korralise vastuvõtu puhul. Mõnele õppekavale sisseastumiseks võib olla vajalik 16. augustil toimuv vastuvõtukatse matemaatikas, kui ei ole sooritatud laia matemaatika riigieksamit. Vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 17. augustil ning oma õppimatulek tuleb kandideerijatel kinnitada kahe päeva jooksul, hiljemalt 19. augustil.

Magistriõppesse toimub täiendav vastuvõtt õppekavadele, millel on 8. augusti seisuga täitmata õppekohti. Avaldusi saab kohtade olemasolul esitada 13.–19. august. Vastuvõtutingimused on samad nagu korralise vastuvõtu puhul. Kui kandidaat peab sooritama vastuvõtukatse, siis toimub see 22. augustil ning vastuvõetute nimekiri avalikustatakse 23. augustil. Õppimatulek tuleb kinnitada kahe päeva jooksul.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli toimub täiendav vastuvõtt

“See, et tänavu oli Tartu Kutsehariduskesse sisse astuda soovijaid 3% võrra eelmisest aastat rohkem, näitab, et noored näevad praktiliste oskustega tööle asumist loomuliku eluvalikuna. Anname neile korraliku aluse karjääriks,” sõnas Tõnis Lukas.

Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt saab lugeda, et kõige enam sooviavaldusi laekus raamatupidaja erialale õppima asumiseks. Keskhariduse baasil erialadest on populaarsemad veel juuksuri ja tarkvara arenduse nooremspetsialisti erialad. Põhihariduse baasil erialadest on kõige enam avaldusi taas IT-süsteemide nooremspetsialisti, ehitusviimistluse ja mootorsõidukitehniku erialadele õppima asumiseks.

Tänavused uued erialad on õppijate poolt samuti hästi üles leitud ja vastu võetud. Nii kasutajakogemuse disaini nooremspetsialisti, süsteemiadministraatori kui ka põhihariduse baasil mehhatrooniku erialadele on soovijaid rohkem kui õppekohti.

Loe artiklit täismahus Tartu Kutsehariduskeskuse kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv, TKH üks õpperuumidest. 

Samal teemal:

• Teatmik "Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2018/2019"
• Seminar “Õpistsenaarium ja lõimitud keeleõpe kutsehariduses” 22. augustil Tallinnas

Esmakordselt taotlesid toetust ka ettevõtted ja viiest nõudlejast sai toetuse idufirma Triumf Health, mis töötab välja haigetele lastele tuge pakkuvat mobiilimängu.

Üheksa Eestis karjääri alustavast noorest teadlasest asub tööle Tartu Ülikoolis. Neli järeldoktorit suundub Eesti Maaülikooli, kaks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituuti, kaks Tallinna Tehnikaülikooli, kaks Tallinna Ülikooli ja üks järeldoktor asub tegutsema OÜ Triumf Research juures. Noorte teadlaste uurimistööd käsitlevad väga erinevaid valdkondi: näiteks loomade liikumisinfo kasutamist elustiku mitmekesisuse tuvastamisel põllumajandusmaastikus, aga ka morfoloogiat kõnes, metsaraiet rahvusvahelises õiguses, töötamise tingimusi Eesti videomängutööstuses jne. 

Eesti Teadusagentuuri tegevjuhi Karin Jaansoni sõnul on Eesti riigi teadus- ja arendustegevuse rahastamisel Euroopa rahaline tugi väga oluline, sest võimaldab investeerida nii teadustööks vajalikku taristusse kui ka inimestesse. „On erakordselt hea meel, et seekord ka ettevõtjad seda võimalust oma tegevuse targemaks muutmiseks edukalt kasutasid. Usun, et Triumf Health eeskuju innustab ka teisi,“ ütles Jaanson.  

Tänavusse vooru antud 106 taotlusest kuulus 42 loodusteaduste, 25 humanitaarteaduste, 21 sotsiaalteaduste, 14 tehnika ja tehnoloogia ning 4 arstiteaduste valdkonda. Eelmiste voorudega võrreldes oli taotlejate arv sarnane. Esimeses Mobilitas Pluss järeldoktorite taotlusvoorus oli taotlejaid 126, teises 106 ning nüüd taas 106.

Arsti- ja terviseteaduste valdkonna taotlustest otsustati rahastada Kadri Haljase uurimis-teemat „Krooniliselt haigete laste psühholoogiliste probleemide vähendamine digitaalse sekkumise abil“. Vastuvõtva asutusena sai esmakordselt toetuse idufirma Triumf Health. Seni Soomes ja Eestis paralleelselt tegutsenud firma jaoks võimaldab rahastus koondada teadustegevuse Eestisse. Teadusprojekti eesmärk on innovatiivse mobiiliplatvormi näol sekkumisstrateegia välja arendamine, mis aitaks vähendada krooniliste haigustega kaasnevaid negatiivseid psühholoogilisi muutusi. 

Kadri Haljas tõi välja rahvusvahelise ja valdkondade ülese koostöö olulisuse edu saavutamisel: “Mängutööstus ning tervishoid on kaks suurt ja tohutu potentsiaaliga domeeni. Selleks, et neid edukalt kombineerida ja mõlemast parim võtta, tuleb teha laiahaardelist koostööd. Helsingi on mänguarenduse globaalne keskus ning see võrgustik on hindamatu väärtusega. Teisalt on meditsiinipersonali kaasamine arendusprotsessi ja haiglatesse sisenemine üks Eesti suuri tugevusi."

Sydney ülikoolis infotehnoloogia erialal doktorikraadi omandanud Radwa El Shawi aga asub panustama Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis, kus tema uurimisteemaks on „Tõhusa tervishoiuteenuste analüüsi õppimiseks kasutatav masin.“ Arvutiteaduse instituudi professor Sherif Sakri sõnul on Radwa teadusuuringute huvides arvutuslik geomeetria, suurandmed ja masinõpe: „Tema fookuses on välja töötada uudsed tehnikad ja meetodid, mis selgitavad masinõppe mudeli prognoose nii, et see aitab kaasa domeeniekspertide usalduse tekkimisele,“ kirjeldas Sakri. 

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus aitab välisriigis doktorikraadi kaitsnud teadlastel jätkata oma teadlaskarjääri Eesti teadusasutustes ja ettevõtetes. Järeldoktoriprojekti kestus on üks kuni kaks aastat. Tänavu on järeldoktoritoetuste keskmine suurus on 85 000 – 90 500 eurot, 20 toetuse kogusumma on 1 658 497 eurot. Järgmine taotlusvoor toimub 2019. aasta alguses.

Mobilitas Pluss programmi eesmärk on toetada Eesti teaduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ning järelkasvu. Eesti Teadusagentuur on programmi elluviija. Programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Alles teist korda korraldatud võistlusel Innopolise ülikoolis osales 80 õpilast 21 riigist. Kevadel Miina Härma gümnaasiumis 8. klassi lõpetanud Oliver Tennisberg saavutas üldjärjestuses 24. koha ja Sauga põhikooli lõpetanud Andres Alumets 28. koha. Alumets osales olümpiaadil ka eelmisel aastal ja võitis siis samuti pronksmedali.

Olümpiaadil koostasid noored võistlejad arvutiprogramme. Õpilased pidid näiteks kirjutama programmi, mis planeeriks mitme reisi viisataotlused nii, et iga reisi ajaks oleks pass vajaliku viisaga kaasa võtta, mitte saatkonnas mõne teise reisi viisa tegemisel. Tulemuste järgi osutus see ülesanne kõige keerukamaks.

Vabal ajal käisid õpilased Kaasani tsirkuses, külastasid Svjažski kindluslinna ja proovisid tataripäraseid murumänge.

"Tänavune tulemus on rõõmustav, sest mõlemad meie võistlejad said medalid," lausus eestlaste juhendaja Ahto Truu. Samas toob ta välja probleemi: "Järgmise aasta osas olen ma aga väga murelik. ProgeTiigri initsiatiivile vaatamata meil lihtsalt ei ole noori, kes suudaks kasvõi ühe võistlusülesande lahendada. Olümpiaadil osalevate õpilaste osavusele saab paaril õppesessioonil anda vaid viimast lihvi, põhilised programmeerimisoskused peavad juba enne olemas olema."

Euroopa juunioride informaatikaolümpiaadil võistlesid 2003. aastal või hiljem sündinud õpilased. Tulemused on avaldatud olümpiaadi veebilehel http://ejoi2018.org/.

Olümpiaadil osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, rahastasid Hasartmängumaksu Nõukogu, ZeroTurnaround ja Tartu linn.

Lisainfo:
Ahto Truu
Eesti informaatikaolümpiaadi žürii liige
ahto.truu@ut.ee

Olümpiaad koosnes individuaal- ja meeskonnavõistlusest. Individuaalvõidu sai Poola õpilane, Puškin sai oma tulemuse eest pronksmedali. Meeskondlik üldvõit läks USA õpilastele.

Individuaalvõistlusel lahendasid osalejad kuue tunni jooksul ülesandeid eksootiliste ja väikese kõnelejaskonnaga keeltest. Raskeimaks osutus Paapua Uus-Guineas 15 000 kõnelejaga mägi-arapeši keele numbrisüsteemi lahtimurdmine. Võistlejate lemmikuks oli ülesanne Indias 10 000 inimese seas kasutusel oleva hahkuni keele lause- ja sõnaosade kohta.

Meeskonnavoorus tuli võistlejatel süveneda kolme Brasiilias kõneldava sugulaskeele – membengokre, šavante ja krinkati – sõnavarasse, leida seaduspärasusi neile ühistes omasõnades ja tõlkida dialoogijuppe.

Eesti meeskonna juhendaja Linda Freienthal pidas tänavusi ülesandeid keerulisteks, kuid põnevateks. "Nii mõnigi ülesanne oli kavala nipi või üllatava lahendusega, mille meie noored läbi nägid ja lahti murdsid. Olen võistkonna liikmetega väga rahul: igaüks jõudis individuaalvõistlusel kaugele ja lahendas nii mõnegi ülesande kõrge punktisummaga. Olen uhke Martini üle, kes osales rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil esimest korda ja keda premeeriti pronksmedaliga," lausus Freienthal.

Kuueteistkümnendat korda korraldatud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Tšehhi pealinnas Prahas osales 192 õpilast 31 riigist.

Eestit esindasid lisaks Puškinile Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Karl Gustav Gailit ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Hant Mikit Kolk ja Loona Volke. Rahvusvahelisse žüriisse kuulus Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Õpilaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Linda Freienthal
Tartu Ülikooli üliõpilane
linda.freienthal96@gmail.com