Väätsa Põhikoolis oli kosmosepäev


Avaldaja:Madli Leikop02. Aprill 2018

29. märtsil oli Väätsa Põhikoolis tähtis ja põnevusega oodatud päev – (vahe)punkti sai teadusprojekt, mille tulemusena saadeti kosmose piirile heeliumipallid ise meisterdatud teadusjaamadega.

Kosmos on siinkohal küll veidi liialdavalt öeldud, sest teadusprojekti katsevahend, heeliumiga täidetud ja sensoritega varustatud suur õhupall jõudis lõpuks 26 800 meetri kõrgusele ja see veel kosmos ei ole. „Mulle meeldib öelda, et jõuame kosmose piirile, õpilastele jälle, et kosmosesse ja teeme kosmoseprogrammi, on suupärasem ja põnevam,“ sõnas mõni aeg tagasi ettevalmistustöid kommenteerides Väätsa kooli füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja, kosmoseprogrammi juhendaja Jonas Nahkor.

29683164_591472971206042_7694925048202509986_n.jpg

„Kosmoseprogramm algas sügisel 2017, aga mõtet sellest veeretasin juba aasta enne,“ selgitas Jonas Nahkor. „Hästi lihtne versioon oleks olnud, et saadame palli üles ja paneme kaamera külge. Aga praegu on meil raadiosidega õhupall, mis saadab igasuguseid huvitavaid andmeid Maa peale ja me saame katseid ka teha väikese pardaarvuti käskluste kaudu. Ehk meil on teadusprojekt, kus osaleb kaheksa 7. kuni 9. klassi õpilast.“

Ettevalmistustööd kestsid ligi pool aastat, ja kõik oli õpilaste endi korraldada: nii teaduslik pool, programmeerimise, ehitamise-konstrueerimise ja katsetuste pool kui sündmuse enda korraldamine ehk PR-pool. Baaspakett sai lühidalt järgmine: suur heeliumit täis latekspall, mis tõusis üles. Pallil oli küljes kaamera, sest visuaalne pool on õpilaste teadusprojektis oluline. Kaamerale oli lisatud GPS-moodul, et see hiljem ka üles leida (leidmisega oli tükk tegu, nagu hiljem selgus). Lisaks olid pallile juurde pandud pardaarvuti ja sinna külge temperatuuri- ja õhurõhuandurid, et oleks aru saada, mis pardal toimub. Palliga oli kaasa pandud üks säraküünal, mis oli plaanitud väga hõredas õhus, atmosfääri piiril süüdata, aga see kahjuks ebaõnnestus. 

29594706_591472554539417_4268106479249111940_n.jpg

Võib öelda, et 29. märtsil toimus Väätsal väike teadusfestival, sest õhupalli saatsid taevasse GPS moodulite testimiseks ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased, kelle tegemisi Väätsa õpilased kosmoseprogrammi jooksul ka verem jälginud olid, ning lisaks pakuti huvilistele-kohaletulnuile mitmekesist (teadus)tegevust. 

Väätsa Põhikooli 9. klassi õpilane Kelly Rihe oli teadusprojekti meeskonnas kommunikatsioonijuht. Tema sõnul olid nii meeskonna kui pealtvaatajate emotsioonid 29. märtsil kogu päeva igati positiivsed. „Ilm oli super. Taevas oli nii selge, et palli võis visuaalselt lendamas näha isegi mitmekümne kilomeetri kõrgusel. Just seetõttu tulid ka pildid ja videod väga vinged, päikselised. Pilved ei katnud midagi, kilomeetrite kõrguselt oli näha isegi Võrtsjärve. Mis nii hästi ei läinud oli kindlasti see, et kuna jaama õhtu jooksul üles et leitud, jäi ära ka õhtune start ja kosmosekino. Samuti ei õnnestunud meil kahjuks stratosfääris säraküünalt süüdata.“

Kellyt üllatas, et rahvast oli palju kohale tulnud ja kõik olid väga aktiivsed. Huvilised said osa võtta SPARK Makerlabi ja Merkuuri mobiilsetest puidu ja metalli töötubadest ning kuulata/vaadata ka erinevaid esinejaid. 

„Meeskond on saavutatu üle väga uhke. Viis kuud sepitsusi sai lõpuks teoks. Mis sest, et jaamaga ei läinud kõik päris plaanipäraselt, tohutult hea tunne valdab meid kõiki ikka. Kui näed, kuidas meie enda pall lendab stratosfääri avastama, siis süda läheb ikka soojaks küll. Saadud andmed on meeletult kasulikud uue stardi planeerimisel. Töötamegi hetkel sellega, et saadud informatsiooni toel uus lend plaanipäraselt läheks,“ selgitas Kelly Rihe. 

Kelly sõnas, et ta ise sai kosmoseprogrammist ja kommunikatsioonijuhi tööst väga palju uusi kogemusi ja julgust juurde. „Algul tundusid intervjuud ja kõned tähtsamate inimestega väga hirmuäratavad ja proovisin nendest pigem hoiduda. Kommunikatsioonijuhina pole see aga võimalik ning iga kõne, intervjuu, suhtlus meediaga, isegi Facebooki postitus, millega ma tegelesin, süstis minusse iga korraga aina rohkem enesekindlust ja julgust, kogemust. Kõige keerulisem tegur, millega võitlesin, oli ilmselt aeg. Et kõigega hästi toime tulla, sai suhtlusega tegeletud isegi koolis vahetundide ajal. Aga see kõik oli seda väärt!“ sõnas Kelly. Võib arvata, et selle mõttega on nõus kogu kosmoseprogrammi meeskond. 

29695515_591969367823069_5839285456289227205_n.jpg

Fotod on võetud Väätsa kooli kosmoseprogrammi FB-lehelt meeskonna loal. Piltidel on hetked õhupallilt tehtud videost 29. märtsil toimunud lennu ajal. 

Samal teemal: