Neljandat korda aset leidnud füüsikaviktoriinil osales 1272 õpilast põhi-, kutse- ja õhtukoolidest, kõige kaugem osavõtja oli Brüsseli II Euroopa Koolist. Aktiivsemad koolid olid Tartu Mart Reiniku Kool 126 osalejaga, Võru Gümnaasium 109 osalejaga ja Elva Gümnaasium 100 osalejaga.

Noorema astme üldvõitja ja parim 9. klasside arvestuses oli Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist. Vanema astme üldvõitja ja parim 11. klasside arvestuses oli Toomas Tennisberg Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Parima tulemuse 8. klasside arvestuses sai Robin Aleks Kavald Tartu Veeriku Koolist, 10. klasside arvestuses Leonid Zinatullin Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja 12. klasside arvestuses Kristina Koch samast koolist.

"Spektri ülesannete lahendamiseks ei piisanud päheõpitud faktidest, vaid tuli süveneda ja mõista kirjeldatud olukorda," selgitas viktoriini korraldaja Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse õppedisainer Ly Sõõrd. "Kõige raskemaks osutus optikaülesanne eseme näivast kujutisest ja kõige lihtsamaks ülesanne kaalude näitudest. Maksimumpunkte ei saanud seekord keegi: parim tulemus oli 37 õigesti lahendatud ülesannet 40st."

Viktoriini iga klassi kümne parima tulemused on avalikustatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel http://teaduskool.ut.ee/spekter. Osalejad saavad oma punktisummat vaadata Füüsika e-õpiku keskkonnast http://opik.fyysika.ee. Mõlemal lehel on üleval ka viktoriiniküsimused, mida õpetajad saavad kasutada koolitöös.

Viktoriini korraldas Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse ja Eesti Füüsika Seltsiga, rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Ly Sõõrd
Füüsikaviktoriini Spekter korraldaja
Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse õppedisainer
ly.soord@ut.ee
Tel 528 548

Kõrghariduskorralduse põhialused ja tasuta õpe säilivad, eelnõus seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused.

Minister Mailis Repsi sõnul vähendatakse seadusega ülereguleerimist ning lisaks üliõpilaste õigustele ja kohustustele tuuakse selgemalt välja ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. “Uus kõrgharidusseadus ei too kaasa muutusi rahastamise põhimõtetes ning tasuta kõrgharidus säilib,” ütles minister Reps. „Tahame tugevdada sidet ülikoolide ja ühiskonna vahel, lisaks õpetamisele on ülikoolide ülesanne ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus, täienduskoolitus jm.“

Uue kõrgharidusseaduse väljatöötamise eesmärk on korrastada ja lihtsustada 1990. aastatest pärit regulatsiooni, samas toob eelnõu kaasa mitmeid sisulisi muudatusi.

Üks kavandatavatest muudatustest on see, et rakenduskõrghariduse lõpetajale antakse bakalaureusekraad, mis annab selge sõnumi, et lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul. Praegu saab lõpetaja rakenduskõrghariduse diplomi.

Eelnõuga lihtsustatakse ühisõppekavade regulatsiooni, et teha kergemaks koostöö alustamine nii Eesti kõrgkoolidel omavahel kui ka välisriigi kõrgkoolidega.

Kõrghariduse kvaliteedi hindamisel säilib institutsionaalne akrediteerimine, aga õppekavagruppide hindamine on kavas asendada temaatiliste hindamistega, mis keskenduvad probleemsetele valdkondadele.

Seadustes vähendatakse õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade nimetuste arvu ning võetakse kasutusele akadeemilise töötaja mõiste. Samuti sätestatakse tenuuri mõiste. Kõrgkoolid ja teadusasutused saavad suurema vabaduse kujundada akadeemilistele töötajatele sobiv ja valdkonna eripärasid arvestav karjäärimudel, mis motiveeriks ka noori valima teadlase elukutset.

Teadusasutuste baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele. Seni on suur osa teaduse rahastamisest olnud projektipõhine, stabiilne tegevustoetus võimaldab asutustel seada pikemaid arengueesmärke.

Uus kõrgharidusseadus luuakse praeguse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse asemele ning sellesse lisatakse erakõrgkoole puudutavad sätted, mis on praegu erakooliseaduses. Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist, kus nähakse ette ka ülikooliväliste liikmete kaasamine juhtimisse, et saavutada ülikoolide tihedam seotus ühiskonnaga. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel uuendatakse ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust.

Kõrgharidusseaduse eelnõu

Taustainfo

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel ja eelnõu töötati välja kogutud tagasisidele tuginedes. 

Eelnõu väljatöötamisse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. 

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Eesmärk on kaasata eesti ja vene koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi. 

NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse: http://nutiraama.weebly.com/nutiviki.html. 

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Rääma Põhikoolis lustisid nutipered
• Rääma Põhikoolis tuleb perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad 2018"

eTwinningu ja kultuuripärandi koolides esiletoomiseks kutsume kõiki õpetajaid ja õpilasi enda loovust rakendama ning taaslooma mõne vabalt valitud Euroopa kunstiteose. Loe lähemalt eTwinningu kodulehelt. 

Avafoto: Unsplash, Denise Johnsons.

Samal teemal:

• Lissabonis toimus eTwinningu kontaktseminar “Coding and Robotics”
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest
• Esita oma projekt eTwinningu projektivõistlusele
•  

Kahe päeva jooksul käis pingeline töö, kutsemeistrivõistlustel osalejad täitsid oma ülesandeid kogenud žüriiliikmete valvsate silmade all. Ühed pidid õmblema moodsa lõikega mantli, teised küpsetama hõrgu maitsega saiad, programmeerima, keevitama, kokkama – kokku võisteldi 34 kategoorias.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased osalesid 13 kategoorias ning nendest seitsmes said auhinnad.

«Mul on hea meel, et kutsehariduskeskuses omandatud teadmised ja oskused annavad noortele võimaluse näidata oma kutselist ettevalmistust ning saada noormeistri tiitel riiklikel kutsevõistlustel. Muidugi aitab sellele kaasa meie kutseõpetajate pühendumus oma tööle, nende heakskiit ja õpilaste juhendamine ning toetamine, aga ka nõudlikkus," ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib üle 2000 õpilase ja me aitame neil kirjutada nende edulugu. Mõnedel neist on see täna õnnestunud kutsemeistrivõistlustel Noor Meister 2018."

Eesti parim noor kondiiter – Jelizaveta Krasiy (õpetaja Dmitri Filippov), kolmas koht kategoorias rätsep – Daria Karpenko (õpetajad Riina Tsukanova, Irina Tšužene), teine koht kategoorias raamatupidaja – Irina Kutuzova (õpetaja Irina Malkus), kolmas koht kategoorias pagar -Jekaterina Lapina (õpetaja Dmitri Filippov), kolmas koht kategoorias mehhatroonika - Ilja Vdovin ja Kirill Korneitšuk (õpetaja Stanislav Gugnin), teine koht kategoorias veebidisainer - Magnus Kalmo (õpetaja Aleksander Pulver), kolmas koht kategoorias elektrik – Maksim Jaluzin (õpetaja Jüri Mürsep).

Õnnitleme noormeistreid!

Allikas: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Filmi tutvustus:

Korallrahud on justkui veealused vihmametsad, mis annavad eluaset miljonitele liikidele, tegutsevad ookeanides võimsate ökosüsteemidena ning aitavad ka inimkonnal ellu jääda. Bioloogilisest mitmekesisusest hoolimata ohustab koralle tappev pleegitumine, mida põhjustab kliimasoojenemise tõttu tõusnud veetemperatuur. „Korallijaht“ on haarav järg palju auhindu võitnud liustikudraamale „Jaht jääle“ ning seekord asub režissöör Jeff Orlowski koos endise reklaamifirma juhi, mehega, kes ise nimetab end „korallinohikuks“, ning tunnustatud merebioloogide ja kaamerainseneridega lummavale merereisile, et jälgida korallide massilise pleegitumise kulgu. Mitme troopilistesse ookeanidesse paigutatud veealuse kaamera abil trotsib meeskond vapralt tehnilisi raskusi, et tuua vaatajate ette ahhetama panevad kaadrid merepinna all toimuvast hävitustööst. Ühendades oskuslikult silmailu, pinget ja missioonitunnet, paljastab „Korallijaht“ valusalt meie planeeti ähvardavaid ökoloogilisi ohtusid.

Filmi treiler - https://www.youtube.com/watch?time_continue=2&v=b6fHA9R2cKI .

Dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Film linastub eestikeelsete subtiitritega kahel korral: 21. ja 23. mail kell 15:00. Filmile eelneb 10 minuti pikkune sissejuhatus. Õpetajatele valmistatakse ette õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Kooligruppide registreerimine toimub meili teel – kool@kinosoprus.ee . Pilet õpilastele 3 eurot, õpetajatele on kinokülastus tasuta.

Allikas: Kino Sõprus info. 

Üheksandat korda peetava rahvusvahelise konverentsi eesmärk on kokku tuua teadlasi, eksperte ja õppejõude kogu maailmast, et teha teaduskoostööd erinevate riikide teadlasgruppide vahel. „Jagame informatsiooni kaasaegsete biosüsteemide tehnoloogiatest ja vahetame uusimaid teadusideid,“ kirjeldas maaülikooli biomajandustehnoloogiate õppetooli professor Timo Kikas.

Kikase sõnul on Industry 4.0 kontseptsioon juba mõnda aega rakendamist leidnud, seevastu digitaliseerimine põllumajanduses on alles lapsekingades. „Kuidas optimaalsemalt kasutada põllutöömasinaid? Kuidas vähendada inimmõju tootmisele ja keskkonnale? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsime konverentsil vastust koos teadlastega 34 riigist.“

Konverents algab plenaaristungiga, kus jagavad oma teadmisi kogemustega teadlased, nagu prof Alexander Jäeger, prof Thomas Keller, prof Rimantas Venskutonis ja akadeemik, prof Enn Lust. Ettekanded puudutavad globaalses mõttes olulisi teemasid, nagu jäätmete taaskasutamine, toiduturvalisus, biorafineerimine ja taastuvenergia tulevik. 

Programmis on 185 ettekannet, mis jagunevad kümne sektsiooni vahel. Konverentsil on ettekandeid 12 alavaldkonnast, millest populaarsemateks on taastuv- ja bioenergia, täppisviljelus, toidutehnoloogia ning põllumajandustehnika. 

Konverents toimub 9.–11. mai maaülikooli tehnikainstituudis, Kreutzwaldi 56. Täpsema programmiga on võimalik tutvuda http://bse.emu.ee/. 

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tudengimess toob kokku üliõpilased ja ettevõtjad
• Eesti Maaülikooli rektor annab ametivande

Raamat on elektrooniliselt kättesaadav tasuta veebilehel veebikeskkonnas https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018 

TAI VEPA programmi projektijuhi Anita Baumbachi sõnul on raamat eeskätt mõeldud neile vanematele, kelle lapse klassis kasutatakse VEPA käitumisokuste mängu metoodikat, ent kasulikke nõuandeid ja elemente igapäevaseks eluks leiavad raamatust kõik emad-isad-vanavanemad.

VEPA on rahvusvaheliselt tõenduspõhine metoodika, mis lihtsustab õpetaja tööd ja parendab õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika mõjul vähenevad õpilaste käitumisprobleemid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning vägivaldne ja agressiivne käitumine; see-eest paranevad õpiedukus ja prosotsiaalne käitumine (st hoolimine teiste inimeste tunnetest, oma asjade jagamine, abivalmidus, lahkus jms) ning sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus, eneseregulatsioon). Nii tõuseb õpilaste kohanemisvõime ja nad oskavad erinevates olukordades paremini toime tulla.

„VEPA mõju laste heaolule on koolikeskkonnas põhjalikult uuritud ja hinnatud ning tulemused on muljetavaldavad. Kolme kuuga vähenevad käitumis- ja emotsionaalsed probleemid ning suureneb kaaslastega arvestamine ja üksteise toetamine. VEPA pikaajalisem mõju on aga laste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste areng, mis ennetavad sõltuvuste teket noorukieas,“ ütles Baumbach. „Sarnaseid tulemusi on võimalik saavutada ka kodus, toetades VEPA abil lapse igapäevaseid tegevusi ja õppimist.“

Metoodika kasutamine kodus aitab lapsel harjutada püsivust, paremini toime tulla tugevate tunnetega, arvestada rohkem pereliikmetega ja kujundada terviklikku minapilti. Nii saab lapsevanem toetada lapse positiivset arengut. VEPA vanemaraamat selgitabki, kuidas seda lihtsate võtete abil ja mänguliselt teha.

„VEPA metoodikat sobib kasutada ka siis, kui silmnähtavaid probleeme pole. Ent raamat annab nõuandeid, mida teha näiteks siis, kui lapsel on keeruline end ühelt teiselt tegevusele ümber lülitada, kui on probleeme madala enesehinnanguga või kui laps ei suuda kontrollida oma valju häält,“ tõi Baumbach näiteid.

Eestis on VEPA metoodika kasutusel alates 2014. aastast. Metoodika on Eesti oludele kohandatud ja kättesaadav nii eesti kui vene keeles kõikides Eesti maakondades. VEPA metoodikat on katsetanud üle 170 õpetajat enam kui 80 koolis. Selle aja jooksul jõudsid VEPA mänguga tutvuda enam kui 3500 õpilast.

Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolid saavad taas liituda kiusamise vähendamise programmiga KiVa
• Alustas neljas lend ennetusprogrammi VEPA õpetajaid

Zürii hinnangu tulemused:

1. HEIDI LÄTTI, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste
2. MIA LUHAMÄGI, Tartu Karlova Kool, juhendaja Siiri Tähnas
3. MARGUS KUZENKOV, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste

Auhinda väärisid:

ANTON JASKA, Tartu Mart Reiniku Kool
KETLIN KUZNETSOVA, Tartu Loodusmaja kunstiring
JOHANNA ELIISE HIIEMÄE, Tartu Tamme Gümnaasium
EMIL VIDENSKI, Tallinna 21. Kool
RALF NIILUS, Tartu Kesklinna Kool
ERLE LEMBINEN, Tartu Hansa Kool
KRISTIN HALLIST, Tartu Variku Kool
ANNE-LIISA MAASIK, Elva Gümnaasium
KEICY TULIS, Vara Põhikool 

Selle aasta paremaid töid saab näha näitusel Tartu Variku Koolis (Aianduse 4, Tartu).

Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu Variku Kooli õpetaja ja Varia Noorteklubi liige Paul Kunman.

Täname võistluse toetajaid: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, AS Samelin, AS Salvest, Kommipomm.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!
 

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht
 

Sloveenias Ljubljanas 28. aprillist 5. maini toimunud bioloogiat, keemiat ja füüsikat siduval võistlusel osales 156 õpilast 25 Euroopa riigist. Korraldajad valisid sel aastal ülesannete teemaks rahvusliku toodangu ja hinnatud traditsiooni veini. Õpilased määrasid istandustes elavaid putukaid, hindasid viinamarjades leiduvate ensüümide tööd, eraldasid taimelehtedes olevaid pigmente, uurisid erineva alkoholisisaldusega lahuste viskoossust ja veini optilisi omadusi ja kirjeldasid veini keemilisi omadusi potentsiomeetrilise tiitrimise abil.

Esikoha võitsid Tšehhi koolinoored. Üldarvestuses sai teise koha ja kuldmedalid Eesti A-võistkond koosseisus Hanna-Riia Allas Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Kaarel Kivisalu Tallinna Reaalkoolist ja Sofia Marlene Haug Gustav Adolfi Gümnaasiumist. B-võistkond koosseisus Martin Rahe ja Anna Pauliina Rumm Tallinna Reaalkoolist ja Konstantin Dukatš Narva Keeltelütseumist sai kaheksanda koha ja hõbemedalid.

"Tšehhi, Saksamaa, Ungari ja Eesti on neli riiki, kes on saanud esikohti kõigil kuueteistkümnel peetud EUSO-l. Mul on hea meel, et meie noored ka seekord nii hästi võistlesid," kiitis õpilasi Eesti võistkonna esindaja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini nooremteadur Rudolf Bichele.

Võistlusvälisel ajal külastasid osalejad Škocjani koopaid ja Ljubljana linna, tutvusid Sečovlje Salina looduspargis soola valmistamise traditsioonidega ja sisustasid aega sportlike tegevustega.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi tulemusi saab vaadata veebilehelt https://www.euso2018.si/home/.

Eesti õpilaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Mentorid olid Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini nooremteadur Rudolf Bichele, Tartu Ülikooli keemiamagister Joana Jõgela ja Tartu Ülikooli füüsikaüliõpilane Kaur Kristjuhan.

Lisainfo:
Rudolf Bichele
Eesti võistkonna esindaja
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini nooremteadur
rudolf.bichele@ut.ee