2015. aastal uuris eTwinningu pedagoogiline nõuandekogu, kuidas nihutada eTwinningu fookust individuaalselt õpetajalt meeskonna kaasamisele koolis. Nii sündis märgis „eTwinningu kool“. Tunnustuse mõte pole mitte suurendada eTwinningus osalevate koolide arvu, vaid tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. 

eTwinningu ekspert, Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild selgitas aasta tagasi eTwinningu suvekoolis, et eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna, et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat. 

2018/2019. aastaks pälvis märgise „eTwinningu kool“ 1211 kooli üle Euroopa. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Esmakordselt välja antud tiitliga tunnustati ka seitset Eesti kooli ja ühte lasteaeda: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Koolielu uuris, mis innustas neid taotlema eTwinningi märgist ja mis on nende soovitused koolidele-lasteaedadele, kes plaanivad märgist taotleda. 

Kadi Kruusmaa, Rakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja

Kui postkasti potsatas kutse osalemiseks, siis istustusime meeskonnaga maha ja vaatasime üle taotluse kriteeriumid. Leidsime, et meil on suurem osa neist täidetud. Olen koos klassiõpetaja Mare Kütiga teinud aastaid sihipärast tööd, et õpetajate digipädevuste arengut toetada. Ning kui õpetajad on tragid, kandub see edasi ka õpilastele. 2016. aasta sügisel saime HITSA tunnustuse kui digitaalselt aktiivne kool 2016, saime lausa kuldtaseme. Oleme ettevõtlike koolide võrgustike liige ning meeskonnatöö on minu kui juhi jaoks väga oluline. Ajamegi asju oma meeskonnaga koos. Nii et eTwinningu projektidega osalemine oli lihtsalt loomulik jätk. Püüan siin Tallinna tänava majas ajada uuenenud õpikäsitluse asja ning üles ehitada ettevõtlikku uuendusmeelset head kooli. Oleme klassiõpetaja Mare Kütiga eestvedajad ja tasapisi on ettevõtlike õpetajate hulk kasvanud.  Siit leiab meie eTwinningu kroonika.

Märgi taotlemiseks tuli korralikult ja süsteemselt vaadata ajas tagasi, analüüsida tehtut ning kriitilise pilguga üle vaadata kooli dokumentatsioon. Ei olnud midagi hullu, kriteeriumid olid lahti seletatud. Aega oli ka piisavalt, sest taotluste esitamise periood oli parajalt pikk. Kui esimese kokkusaamise tegime meeskonnaga, siis edasi töötasime Marega kahekesi. Päris mitu õhtut veetsime koos töölaua taga.

Kokkuvõtteks - kui minu postkasti saabub mõni konkurss, kust saaksime osa võtta, sest koolil on, mida jagada, siis alati püüme panustada. Tänaselgi päeval teeme ettevalmistusi, et osaleda Innove konkursil Hea kool 2018.

Koolidele, kes plaanivad eTwinningu märki taotlema hakata, ütlen, et ei maksa karta. Igal koolil on oma tugevused ja neid tasub teistega jagada. Mitmed õpetajad arvavad, et takistuseks jääb inglise keel. Ei jää. Osa meie õpetajatest ei valda inglise keelt üldse, aga saavad hakkama. Tuleb teha koostööd inglise keele õpetajatega. Mis saab olla veel parem keeleõpe nii õpilasele kui õpetajatajale, ikka praktiseerimine!  Kõige olulisem ongi tahe alustada, minna eTwinningu seminarile ja sealt edasi on kõik teed lahti!

Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaia Tareke direktor

Meie lasteaiale meeldib eTwinning ja me pidevalt osaleme eTwinning projektides. Tänu eTwinningule leidsime partnereid Nordplus ja Erasmus+ projektidele. Oleme esimesed meie linnas, kes said tänu eTwinningule teadmisi haridusrobotitest ja hakkasime neid kasutama ning kolleege õpetama. eTwinning toetab hästi meie lasteaia õppekava ja rikastab õppetegevusi, sest me õpime palju projektipartneritelt, teeme palju õppevahendeid. Kõigest sellest saab suurima kasu muidugi laps, kelle silmaring laieneb ja haridus täieneb.
See kõik innustas ankeeti täitma ja märki taotlema. Mitte midagi erilist taotluses ei olnud, ainult oli vaja kirja panna meie töö.

Soovitusi teistele: ei ole vaja karta pika ankeedi täitmist, kui te teete tööd, pangegi see kõik kirja. Ka mul olid alguses kahtlused, kas saame ankeedi täitmisega hakkama, aga kõik läks kenasti. Õpetajad küsisid minult, mida see tähendab, eTwinningu kool? Mina vastasin, et see on nagu ettevõtlik kool või keelekümblus kool või kusamisest vaba kool. Et kui teeme eTwinningu projekte, ja teeme seda hästi, siis me olemegi eTwinningu kool.   

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja

 eTwinningu märki innustas taotlema see, et meie kool on juba mitmeid aastaid teinud edukaid eTwinningu ja Erasmus+ projekte ning tegelenud e-turvalisusega. Mõtlesime, et kuna meil on paljud nõutud kriteeriumid täidetud, siis tasub proovida. See on ju tunnustus kogu koolile, õpetajatele, õpilastele ning kogukonnale. Kuna eTwinningu projektid kaasavad endaga alati palju osapooli, siis on see kokkuvõttes tunnustus väga paljudele inimestele.

Koolidele, kus tehakse aktiivselt eTwinningu projekte, soovitan julgelt eTwinningu märki taotleda. See ei ole raske. Küsimused, millele tuleb vastata, on lihtsad ning loogilised. Kohe saab ka tagasisidet selle kohta, mis on hästi või millele rohkem tähelepanu pöörata.

Margit Laidvee, Luunja Keskkooli õpetaja

Luunja Keskkoolis on eTwinningu projektidega tegeletud juba pikka aega ja mitmed projektid on olnud väga edukad. Märgi taotlemine koolile tundus loogilise jätkuna eelnenud tööle. Oluline oli koostöö kooli juhtkonna ja projektitöö meeskonnaga. 

Märgi taotlejatele soovitan, et kindlasti tuleks osaleda aktiivselt projektitöös, innustada oma kolleege ning näidata tulemusi ka väljaspool kooli. Samuti tuleks läbi mõelda e-turvalisuse aspekt kooli puhul, näiteks kuidas see kajastub kooli erinevates dokumentides. 

Ave Kartau, Surju Põhikooli õpetaja 

Märki innustas taotlema see, et Surju kool on eTwinninguga tegelenud juba aastast 2007 ning läbi viidud on hulgaliselt erinevaid koostööprojekte tublide õpetajate eestvedamisel. eTwinningu märgi taotlemine võimaldas tunnustada kooli tööd eTwinnimisel ning pöörata eTwinningule laialdasemat tähelepanu. 

Kindlasti ei ole eTwinningu märgi taotlemine eesmärk omaette. Tähtsam on ikka see, et oleme ellu viinud vahvaid projekte, sellega mitmekesistanud igapäevast koolielu, leidnud huvitavaid koostööpartnereid ja õppinud kasutama uusi IKT võimalusi. Nii et alustama peaks ikkagi projektidest, küll siis jõutakse ka hea tahtmise korral eTwinningu märgi taotlemiseni. 

Kairi Mustjatse, Martna Põhikooli õpetaja

Martna Põhikoolis on eTwinninguga aktiivselt tegeletud 2014. aastast, selle aja jooksul läbi viidud mitu rahvusvahelist projekti ja ka projekte Eesti koolide vahel. 2016. aastal saime Eesti eTwinngu projektikonkursil 2. koha ja 2017 olime kümne parema hulgas. Projektiga on seotud viis õpetajat, kellest kolm on aktiivsed tegijad (olgu öeldud, et meie majas on põhikohaga õpetajaid kuus). Märgist „eTwinngu kool“ taotlema ajendaski just see, et õpetajad saaksid oma aktiivselt tehtud töö eest tunnustatud. Ja muidugi on see üks võimalus, kuidas kooli esile tuua, reklaamida.

Minu soovitus: kooli dokumentatsioonis peab olema olulisel kohal e-turvalisuse teema, soovitav on korraldada internetiturvalisusega seotud üritusi. 

Samal teemal:

• Esita oma projekt eTwinningu projektivõistlusele
• eTwinning kui kultuurinähtus