Kahel festivalipäeval toimub kokku kaheksa teadusteemalist arutelu.

„Teadus on kõikjal meie ümber, kuid just seetõttu võib ta jääda paljuski märkamata. Teadusala aruteludes võtame aga teaduse ja inimelu põimingud mitme kandi pealt teravalt fookusse," ütles teadusala juht, Eesti Teadusajakirjanike Seltsi esimees Priit Ennet. 

„Meil ja koostööpartneritel on väga hea meel, et ka väiksemas mahus Arvamusfestivalil on teadusalal täita tähtis roll. Viirusest tingitud üleilmne kriis on selgelt näidanud, et inimkonna ees seisvad väljakutsed võivad olla ootamatud ja palju suuremad, kui me seda siiani iga päev tajunud oleme. Usun, et nüüd mõistab palju rohkem inimesi teadlaste töö vajalikkust ja loodab teaduse abil lahendusi leida – see omakorda suurendab huvi teaduse vastu,“ lausus Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Aruteludes saavad sõna teadlased, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud, ettevõtjad jt. 

Vallitorni kõrval asuva teadusala valmistasid ette Eesti Teadusagentuur, Eesti Teadusajakirjanike Selts, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli teaduskool koos partneritega Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. 

Vaata teadusalal toimuva kohta jooksvat infot Facebookis “Arvamusfestival 2020: Teadusala“.

Teadusala kava leiab Arvamusfestivali veebilehelt märksõna „Teadus“ alt. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Photo by Bill Oxford on Unsplash

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil digikultuurist ja digitarkusest
• Arvamusfestivali digikultuurialal ei saa mööda koroonaviiruse pandeemia mõjust

Lähiajal ootab teda ees ridamisi kohtumisi haridustöötajatega, saamaks ülevaadet sellest, mis on süsteemis hästi ja mis vajab muutmist.

Uue ameti juhiks saanud Ulla Ilisson on senine erasektori tippjuht, kes on töötanud põhiliselt finantssektoris turunduse ning digitaalsete teenuste kasutuselevõtu juhtimisega.

Loe lähemalt Õpetajate Lehest! 

Kaupmehed ja käsitöölised Eestist, Lätist ja Leedust pakuvad laada külastajatele istikuid, suveaia kingitusi, maiustusi, lihatooteid, suveniire ja tööstustooteid. Ainult laadalt võib leida ainulaadseid käsitööesemeid ning suhelda meistritega. 

Laada haripunktiks on pedaalautode võidusõit "Street Pedal Race". Sellel osalevad eelnevalt registreerunud võistkonnad. 

Hea tuju kogu päevaks loovad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased, kes korraldavad mitmesuguseid  meelelahutuspaiku. MTÜ "Ayuda" korraldab ratsutamist ja kontakt-loomaaeda. Narva Laste Loomemaja viib läbi patside punumise meistriklassi ja personaalnäituse loomemaja õpilaste fotodest. Samuti näitavad lapsed särtsakaid tantse. Püsimatud lapsed saavad oma energiat kulutada batuutidel ja karussellidel. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse toitlustusjuht Urmas Murumäe korraldab koos õpilastega meistriklassi „Chill Grill and Fire“. Tulge ja veenduge ise, et parimad grillmeistrid õppivad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses.

Kohapeal on võimalik tutvuda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppimisvõimalusteste ja suvise vastuvõtuga ning vestelda keskuse õpetajate ja õpilastega. Kuna üleminek eestikeelsele õppele on juba käes, tutvustab oma keeleõppe programme eesti keele maja.

Allikas ja foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikool hakkab õpetama kultuurigiide

„Praktika on väljaõppe üks osa, kus koolis antud teoreetilised teadmised proovitakse päriselus järgi. Konkursi eesmärk on tunnustada ja tõsta esile neid, kes jäävad praktika ajal oma pealehakkamisega tööandjatele silma. Tänaseks on mitmed konkursi varasemate aastate võitjad tööl samas organisatsioonis ja juhendavad ise uusi praktikane,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. „Edukas praktika on selline, kus tööandja juhendab ja aitab, ent ka praktikant ise mõtleb avatult kaasa,“ lisas Entson. „Julgustan kõiki organisatsioone praktikavõimalusi pakkuma, praktikante märkama ja neid konkursile esitama,“ sõnas ta. 

Tööandjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1. september  2019 – 31. august 2020). Iga tööandja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati, igas kategoorias ühe. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 30. september 2020.

Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel asuv ankeet. Eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. Võitjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetihääletusega valitakse ka publiku lemmik. Ankeete oodatakse meiliaadressile employers@employers.ee ning võitjad kuulutatakse välja oktoobris 2020.

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Eelmisel aastal esitati konkursile 45 kandidaati.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Kutsume üles tunnustama täiskasvanud õppijaid
• Algab parimate praktikakohtade konkurss

Haridus- ja Noorteameti (HARNO) noortevaldkonna korraldamise osakonna juhataja Kaire Soometsa sõnul on kevadine isolatsioonielu tõstatanud vaimse tervise mured teravamalt kui kunagi varem. “Äkiline sotsiaalne äralõigatus ning ebavõrdsed tingimused kasvõi distantsilt õppetöö sooritamiseks on vaid mõned märksõnad, millega noored ühtäkki toime tulema pidid ning mis ka noorte vaimse tervise mured nagu ärevus ja üksildus noorsootöötajate jaoks enam päevakorda tõid,” tõdeb Soomets.

Vaimsest tervisest rääkimine ei ole Eesti avalikus ruumis kuigi pika ajalooga, mistõttu käib teemaga kaasas nii teadmatus kui ka teatav tabu. Selleks on Haridus- ja Noorteamet ühendanud jõu 11 organisatsiooniga, kes kõik ühel või teisel moel noorte vaimse tervise toetamises olulist rolli omavad. Suuremahulise koostöö eesmärk on anda vaimse tervise teemadele laiem kõlapind. “Soovime kõiki, nii noori kui ka lapsevanemaid, noorsootöötajaid, õpetajaid julgustada kõnelema vaimsest tervisest, sest ainult nii murrab see välja tabu staatusest ning abi jõuab selle vajajateni,” on Kaire Soomets kindel.

Vaimsest tervisest tasub julgemalt rääkida

Et vaimse tervise muresid on raske füüsiliselt näha ja tihti veel keerulisem neist kõnelda, tõdeb ka ühe partneri, Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. “MTÜ Peaasjad on täna aktiivselt koolitamas kogukonnaliikmeid ja spetsialiste, kes oskaksid anda vaimse tervise esmaabi. Enim esitatud küsimus vast ongi täna, et kuidas üldse näha midagi, mis ei ole niisama kergesti nähtav? Kõige olulisem on julgeda teemast rääkida – ainult nii saab vaimset tervist puudutav parimas mõttes igapäevaseks, mis aitab ka abivajajaid enam märgata,” on Oidermaa veendunud.

Erinevate osapoolte panuses on veendunud ka Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu piirkonnavanem Karin Uibo, kelle sõnul pingutavad teiste hulgas noorsoopolitseinikud koostöös noorsootöötajate ja koolidega Eesti eri nurkades igapäevaselt selle nimel, et noor inimene ei satuks seadusega pahuksisse. “Selle ajendiks on tihtipeale paraku lähedaste toetuse puudumine, tõrjutus ja teised mured, mis ohustavad esimesena just noore vaimset tervist. Füüsilise tervise ohtudeni jõutakse tihti palju hiljem,” tõdeb Uibo.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre sõnul on vaimsest tervisest rääkides noortel ka väga praktilisi küsimusi. “Kelle poole ma pöördun, kui mind miski vaevab? Või mida teha, kui märkan sõbra muret, aga füüsiliselt ei ole justkui midagi katki?” toob Purre välja levinumad neist.

Lasteabi telefon ootab kõnesid ööpäevaringselt

Lapsi ja noori puudutavate murede korral on ööpäevaringselt abiks Lasteabi telefon 116 111. “Lasteabi on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Helistama ootame kõiki Eestimaa inimesi sõltumata vanusest ja keelest – nii tähelepanelikke täiskasvanuid kui ka hädas lapsi ja noori, kahelda ei maksa,” julgustab Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse juhataja Kiira Gornischeff.

Ka hädaabinumber on õige valik. “Kui keegi vajab abi siin ja praegu, tasub nagu iga teisegi erakorralise murega helistada julgelt hädaabi numbril 112, kus asjatundlikud päästekorraldajad juba aidata oskavad,” julgustab Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Et teema meedia veergudele pidama ei jääks, kutsub Haridus- ja Noorteameti noorteinfoportaal Teeviit noori jagama oma vaimse tervise lugu sotsiaalmeedias. Oodatud on nii vahvad näpunäited, kuidas argiste tegevuste kaudu oma vaimset tervist turgutada, kuid ka lood mõne vaimse tervise murega toime tulemisest. “Meil kõigil on oma lihtne viis puhkamiseks - kes loeb, kes spordib, jalutab lemmikloomaga. Teadvustagem nende väikeste tegevuste rolli igapäevastressi maandamisel ja seeläbi vaimse tervise toetamisel. Jagagem oma lugusid – kunagi ei tea, kel mõnest lihtsast näpunäitest suur tugi võib olla,” on Kaire Soomets veendunud.

Teemapostitusi teevad lähinädala jooksul ka kõik partnerorganisatsioonid. Lugusid ühendavad teemaviited #vaimnetervis #hoianennast ja #jagaomalugu. Noorteportaal Teeviit kogub lugusid oktoobrikuuni. Kampaania materjalid leiab lisatud lingilt.

Noortepäeva raames on Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel jõud ühendanud 12 organisatsiooni.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Bewakoof.com Official on Unsplash

Samal teemal:

• Tegelikkuses tõestatud: koos on kergem
• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

Näiteks arutelus "Tiigri turgutamine. Kuidas õpetada lastele digitaalset loovust?" tuuakse välja, et eriolukord ja e-õpe tõid kõigisse koolilastega kodudesse omal nahal tunnetatud teadmise, et digitaalne õpe ei ole hobi, luksus või alternatiiv, vaid tuleviku hariduse lahutamatu ja keskne osa. Kuidas aga õpetatakse Eesti koolides digitaalset loovust, kui üldse? Arutelu juhib Martin Aadamsoo, digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht.

Või näiteks arutelus "Kelleks Sa tahad saada? Kandideerida esimesele töökohale Marsil?" otsitakse vastust küsimusele, millised on tänaste noorte TOP 10 kõige eelistatumat ametit. Teiselt poolt vastavad tööandjad, millised on nende vajadused 10 aasta pärast, mida silmas pidades tänased noored võiksid oma suuna valida? Millised on uued töökohad ja tuleviku töö? Kas erinevad põlvkonnad näevad seda erinevalt. Kuidas meie tänane haridussüsteem muutusi tööturul toetab? Kui noor tahab saada tulevikus professionaalseks e-sportlaseks, kas vanem peaks tema valikut toetama või on tegemist mängusõltuvuse õigustamisega? Arutelu juhib Eva K. Ponomarjov (Telia tööandja brändi ja mitmekesisuse juht), Osalejad: Karl Anton (Telia Head of Baltic TV Content & Product), Piret Luts (Nortal värbamistiimi juht), Laura-Liis Järvela (Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane), Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht ning haridusidufirma Clanbeat partner). 

Vaata Arvamusfestivali kava täpsemalt siit.

Allikas: Arvamusfestivali koduleht. Foto:Photo by Jaime Lopes on Unsplash

Samal teemal:

• Raigo Neudorf: milliseid võimalusi ja ohte loob üha enam digitaliseeruv maailm?
• Margus Pedaste ja Äli Leijen: milliseid õpetajaid vajab uus Eesti kool?

Osalema on oodatud kõik, kelles tekitavad küsimusi haridustehnoloogia ja õpetamise arengusuunad koroonaviirusest mõjutatud maailmas: lapsevanemad, õpetajad, õppejõud, teadlased, poliitikud, tehnoloogiaettevõtjad jt. 

Konverentsil arutletakse kogemuste üle, mis on saadud Tartu Ülikooli ja Riia Tehnikaülikooli kahe osaliselt veebiõppena korraldatud magistriõppekavaga. Nende näidete põhjal räägitakse veebipõhise õppe disainimisest, selle kitsaskohtadest ja võimalustest ning tasakaalu leidmisest e-õppe ja kontaktõppe vahel. Sõna võtavad asjaomase õppekava läbinud õppijad, kes on ise olnud korraga kahes rollis: haridustehnoloogia arendajad ja rakendajad oma töökohal ning uue tehnoloogia kasutajad üliõpilastena. Selline kaheplaaniline vaade andis koroonaviiruse puhangu ajal kogemusi, mis on väärt konverentsil jagamist. 

Põhiettekande teeb tunnustatud haridustehnoloogia ekspert, Utrechti Ülikooli professor Bert Slof. Üldhariduskooli vaatenurki vahendavad Tallinna Rahvusvahelise Kooli, Tartu Rahvusvahelise Kooli ja Rocca al Mare Kooli esindajad. Samuti on esinejate seas Riia Tehnikaülikooli teadlased ja õpetajad, kes jagavad meie naaberriigi kogemusi. 

„COVID-19 pandeemia on maailmas tekitanud palju segadust. Õpetajad ja õpilased pidid kaasa minema kiirete ja suurte muutustega. Meie konverents, mis tõukub kahe osaliselt e-õppe vormis korraldatud magistrikava kogemusest, pakub võimalust rääkida sellest, mis on tehtud, ja jagada ideid, kuidas koroonaviirusest mõjutatud maailmas hariduseluga edasi minna,“ ütles konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur ja magistriõppekava programmijuht Emanuele Bardone. 

Konverents toimub Zoomi keskkonnas ja on tasuta. Registreerunutele saadetakse osalemiseks vajalikud juhised ja ettekanded salvestatakse. Konverentsi töökeel on inglise keel. 

Registreerimine on juba alanud. Lisateave on kodulehel https://edutech.mii.lv/?p=5978. 

Konverents on osa Erasmus+ projektist „MA in Educational Technology: A New Online Blended Learning Program for New Member States“. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Photo by Marvin Meyer on Unsplash

Samal teemal:

• Sajad uurivad praktikud kogunevad Tartusse haridusteaduslikule konverentsile
• Tippkonverentsil tõstetakse esile tarkvaratehnika tähtsus digiajastul

Vaatluse all on nii Eestis kui ka maailmas, enne ning pärast pandeemiat toimunu ja toimuv. Oma ala tipud võtavad luubi alla muu hulgas Eesti muusika käekäigu rahvusvahelistel digiplatvormidel, digiraamatute ning -muuseumide arengud, autoriõiguste potentsiaali, voogedastuse rõõmud, e-õppe raskused ning nähtuse nimega nägemuspädevus. 

„Meeldib see meile või ei, aga tänavune aasta on pandeemia tõttu muutunud igas mõttes digikultuuriaastaks. Arvamusfestivalil vaidleme selle üle, kas meie kultuur on digipöördeks valmis, kuidas karantiinis hakkama saime ja mis järeldusi teeme tulevikuks,“ sõnas digikultuuri teema-aasta 2020 projektijuht Martin Aadamsoo.

Digiplatvormid ja Eesti

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks? Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul, hakkavad vaagima Eesti muusikatööstuse võtmetegijad.

Sarnased väljakutsed on ees ka Eesti teletootjail. Netflixist on saanud üks maailma suurimaid audiovisuaalse sisu tootjaid. Eesti silmapaaride ees ei käi enam võitlus kodumaiste telekanalite, vaid eestikeelsete saadete ja filmide ning rahvusvahelise sisutulva vahel. Voogedastuskanali Jupiter loojad räägivad, kuidas on neil õnnestunud sellele vastu seista ja millised on edasised plaanid.

Nägemispädevus

Teise teemana on arutelude fookuses nägemuspädevuse ehk pildilise kirjaoskuse arengud. Tänapäeval liigub suur osa infost visuaalsel kujul: fotode, videote, graafikute, aga ka süvavõltsingute ehk deep fake’ide, monteeritud võltsingute ja muus sarnases vormis. Kui kaugel oleme Eestis üldise pildilise kirjaoskuse arendamisega? Teoreetilist arutelu aitab empiiriliste andmetega täiendada Telia, kes tutvustab Balti- ja Põhjamaades läbi viidud laste ja noorte digitaalsete oskuste ning kogemuste võrdlevate uuringute tulemusi.

Haridus ja loometiiger

Haridusteemadel tuleb juttu Eesti ja Soome edukate haridussüsteemide hakkama saamisest koroona-aegse sundusliku e-õppe ajal. Lisaks sellestki, kuidas korraldada digitaalset loovusõpet nõnda, et järeltulevad põlved suudaks digiseadmetega luua originaalset sisu.

Autoriõigused ja EL

Hiljuti rohkelt tähelepanu saanud GDPR-i valguses on digikultuurialal koht ka autoriõiguste temaatikal. Mida enam läheb kultuur (raamatud, muusika, kunst, teater jms) digitaalsesse formaati, seda keerulisemaks autoriõiguse küsimus muutub. Sellel teemal arutlevad Justiitsministeeriumi, Eesti Autorite Ühingu ja Wikimedia Eesti esindajad, autorite vaadet avab tuntud muusik Maarja Nuut.

Digiraamatud

Digiraamatud on juba igapäevakasutuses, aga kuidas edasi? Digiraamatud tõotasid kõikjal maailmas autoritele ja kirjastajatele uut hingamist ning perspektiive. Kas need peaksid veel laialdasemalt (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Eestis annab sellel teemal suuremat läbimurret veel oodata. On tõsi seegi, et lugerite läbimüük Eestis väheneb. Kas eriolukorra keerises hakkas elavnema ka see turg ja kellele see kasulik on, selle üle arutavad Eesti autorid ja digiraamatute kirjastajad.

Digitaalne näitus vs. tavaline näitus

Eestlased käivad kõigist eurooplastest kõige rohkem muuseumites. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Millised muuseumide digiteenused Eesti muuseumirahvale ikkagi meeldivad? Kas eelistame tavakülastust digitaalsele? Sel teemal arutlevad muuseumijuhid ning Muinsuskaitseameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

14.–15. augustil toimuvatel aruteludel astuvad üles oma ala spetsialistid ning neid juhivad moderaatorid, kelleks on digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo, peatne Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs, TLÜ meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus ning autoriõiguste jurist ja kirjanik Silvia Urgas.

Kõik Arvamusfestivali digikultuuriala arutelud salvestatakse ja neile on võimalik kaasa elada kas kohapeal, otseülekannetena Eesti Rahvusraamatukogu Facebooki kanalil, ERR-i kultuuriportaalis või ka järelvaatamises YouTube’is.

Digikultuuriaasta teemad toovad Arvamusfestivalil publikuni Eesti Rahvusraamatukogu koos Eesti Filmi Instituudi, Muinsukaitseameti ja Eesti Rahvusringhäälinguga. Partnerid on Soome Instituut, Tallinna Ülikool, MusicEstonia jt.

Digikultuuriala ajakava: www.nlib.ee/arvamusfestival-2020

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade
 
 
 

Kolme laagripäeva sisse mahuvad näitusega “Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil ” tutvumine, Eesti Vabaõhumuuseumi külastus ja põnevad meisterdamised.

Laager toimub:17.-19. augustil, päev algab kell 10, kell 13 sööme lõunat kohvikus Basiilik ja kell 15.30 lõpetame päeva. Laagri sihtrühm on 7–11-aastased lapsed. Laagri osalustasu on 70 eurot lapse kohta.

Laagri hinnas on muuseumi ja töötoa piletid, meisterdamise materjalid ning soe lõuna koos magustoiduga kohvikus Basiilik ja suupisted.

Laagrisse oodatakse 15 arhitektuurihuvilist last.

Laagrisse registreerimine toimub kuni 14. augustini (või kuni kohti jätkub). Registreerida saab SIIN.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Sajad Narva lapsed õpivad Noored Kooli linnalaagris eesti keelt
• Linnalaager "8 ühe hoobiga" kutsub osalema

Seminar toimub 27. augustil kell 13.30-17.30 Energia avastuskeskuses Tallinnas ning on osa 27.-28. augustil toimuva Latitude59 erinevate ürituste programmist.

Koosloome pilootprogramm koostöös HITSA ja Tallinna Ülikooliga algas tänavu jaanuaris ja kestis läbi kevadise distantsõppe kuni juuni lõpuni. Lõpuseminari eesmärk on rääkida ja arutleda koosloome mudeli rakendamise mõjust haridusinnovatsioonile, kuulata programmis osalenud õpetajate ja ettevõtjate kogemusi ning tunnustada neid esmakordselt Eestis väljaantava märgisega “Koosloome kool ja ettevõte”, mis kinnitab projektis osalenud hariduslahenduste valideerimist lõppkasutajaga.

Seminaril esineb University College London (UCL) EDUCATE programmi juhi Rose Luckin. EDUCATE programm on pühendatud koosloome mudeli väljatöötamisele, lisamaks teaduspõhist tõendust ettevõtjate loodavatesse hariduslahendustesse.

Vaata seminari ajakava ning tutvu koosloomes osalenud projektidega programmi kodulehel. 

Koosloome lõpuseminaril osalemiseks tuleb registreeruda siin tähtajaga 20.august. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Antonio Janeski on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti kuulub Euroopas jätkuvalt tugevate innovaatorite sekka
• Heli Aru-Chabilan: viis sammu tulevikukooli suunas