Tänavuse projektikonkursi raames rahastatakse näiteks mitmeid õpilaste teadusüritusi, mida korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Elva Gümnaasium, Palade Loodushariduskeskus ning Pirita Majandusgümnaasium.

Veel näiteid rahastatavatest projektidest: 

·         Tartu Ülikooli muuseum korraldab õpilaste astrolaada, kus õpilased tutvustavad oma astrolooga-teemalisi avastusi. Astrolaadale eelneb üle-eestiline kavandikonkurss ning kavandi elluviimine Makerlabis.  Astrolaat aitab õpilastel tutvuda teadusliku protsessiga alates uurimisprobleemi püstitamisest kuni lõppanalüüsini läbi enda loodud kavandite, nende praktilise katsetamise ning põhjustagajärg seoste loomise.

·         Infotehnoloogia populariseerimiseks saavad toetust MTÜ Häkkerikoda, mis arendab USB seadet ja õppematerjale internetiturvalisuse ja riistvara programmeerimise õpetamiseks ning Tallinna Tehnikaülikool, kus populariseeritakse asjade internetti blogis ja videos. 

·         Tallinna Ülikool jätkab projektikonkursi toel minutiloengute sarja „Teadlane teab?“. Lühiloengutes vastavad Tallinna Ülikooli teadlased lühidalt inimestele huvi pakkuvatele küsimustele. Projekti eesmärk on tuua killuke teadust inimeste igapäevaellu, üritada selgitada meie ümber toimuvat ja vastata teadmistepõhiselt ootamatult esile kerkinud küsimustele.

·         Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste ideest on saanud alguse putukahotelli projekt, kus rajatakse koolide ja lasteaedade juurde putukahotelle, et anda õpilastele võimalus putukate elu-oluga tutvuda ning näha mitmekesisust, mis meid ümbritseb ka linnakeskkonnas. Bioloogiaõpetaja, toidutehnoloogi ja putukateadlase abiga koostavad õpilased algklasside lastele põneva koolitusprogrammi, mis lisaks putukate eluolu tutvustamisel näitavad ka nende potentsiaali loomse valguallikana.

Kõigi rahastatavate projektide nimekiri. Projektide lühitutvustusi saab lugeda portaalist miks.ee.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis
• Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018

Kohtumine toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse lastealal.

Projektis “Mis uudist, raamatukogu?” korraldatakse kohtumisi laste- ja noorteraamatute autoritega, kes tutvustavad raamatukokku jõudnud uudisteoseid. Projekti eesmärk on tutvustada ja populariseerida uuemat eesti kirjandust.

Lisainformatsioon eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteenindusest telefonil 6803 0914 või e-posti aadressil laste@tln.lib.ee.

Sarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Tartusse kokku sõitvad teadlased, poliitikud ja Euroopa Komisjoni esindajad keskenduvad teiste tõsiste teemade kõrval sel korral põllumajanduse digitulevikule.

Kuuendat korda peetava konverentsi ambitsioon on olla omas Kirde-Euroopa regioonis sillaks ida-lääne suunal poliitikafoorumina põllumajanduse ja maaelu valdkonnas. Konverentsi vormi eripära on sektori kolme põhiagendi – teaduse, poliitika ja ettevõtluse – ühine arutelu ning tuginemine valdkonna peamistele rahvusvahelistele organisatsioonidele. 

Keskpunktis on sel korral põllumajanduse toodetud digiandmed, nende kasutamise õigused ja kohustused. „Digiandmed tekivad nii põlluharimises, loomakasvatuses kui toidutootmises,“ loetles põllumajandusfoorumi peakorraldaja Elis Vollmer. Andmed puudutavad mullastikku, väetiskasutust, taimekaitsevahendite kasutust, saagikust, loomade tervist ja jõudlust, tooraine päritolu, lisa-ainete kasutamist, säilivust jm. Oluline on küsimus, kellele need suured andmehulgad kuuluvad. „Kas põllumehele või tehnoloogiafirmale? Lisaks pole selged ka andmete kasutamise õigused. Kellele võib andmeid avaldada ja kes võib andmeid kasutada? Kas keegi peaks kellelegi andmete eest maksma?“ arutles Vollmer.

Eraldi sessioon keskendub teisele olulisele teemale kaasaegses toidutootmises – antibiootikumide näilisele vajadusele loomakasvatuses ning nende mõjule loomade heaolule. Antibiootikumide liigkasutamine inimmeditsiinis on viinud resistentsete antibiootikumide tekkeni. Vollmeri sõnul avalduvad tulemused küll peamiselt inimeste meditsiinis, ent resistentsete viirustüvede tekitajaks peetakse ka loomakasvatust ja seal kasutatavaid antibiootikume. Kuigi regulatsioonid nii Euroopa Liidus kui ka riiklikul tasemel püüavad ravimite kasutamist vähendada, on nende tarvitamine intensiivses loomakasvatuses endiselt tõusmas.

Esimese päeva lõpetab prof Thierry Kesteloot provotseeriva ettekandega toidutootmise kriitiliste osade koondumisest suurkorporatsioonide kätte. Esitus otsib vastust küsimusele, kuidas võib võimu muutus mõjutada toidutootmise tulevikku ning julgeolekut. 

„Rahvusvaheline konverents Agroforum on koht, kus saab end teiste riikidega võrrelda, oma kogemusi jagada ja teistelt õppida. Loodan, et Eesti rakenduste vastu on huvi ka laiemalt ja võiksime lisaks põllumajandustoodangule müüa ka oma teadmisi ning kogemusi digitaliseerimisest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Foorumile on kutsutud Läänemere äärsete riikide, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Venemaa, ning Euroopa Liidu idapartnerluses osalevate riikide, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia, esindajad. Avaettekanded peavad FAO ja Euroopa Komisjon. 

Agroforum Mare Balticum toimub 17.–19. aprillil Tartus, Eesti Maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas. Konverentsi keeled on inglise ja vene keel. Rohkem infot, sh ettekanded ja videoülekande leiab konverentsi kodulehelt http://agroforum.emu.ee/en/agroforum/background-materials/

Foorumit korraldavad Eesti Maaülikool ja maaeluministeerium koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Idapartnerluskeskuse ja Tartu linnaga.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt

„Põhiliseks sihtrühmaks on põhikooli lõpetavad noored, kes tahavad õppima tulla kutsekeskhariduse õppekavadele,“ rääkis ametikooli referent Anne Rand. „Teistes koolides on sellist vastuvõttu ka varem tehtud. Meil on see esmakordne.“

Kevadine vastuvõtt kestab kaks nädalat. Üldhariduskoolide koolivaheaja nädalal 23.–27. aprillini on ametikoolis kohapeal ka Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustajad, aidates eriala valikul neid, kes pole oma otsuses kindlad.

Vastuvõtuvestlused ja -katsed viiakse läbi 2.–3. maini. Seejärel saavad õppida soovijad teada, kas neil on septembriks õppekoht ametikoolis olemas. 

„Noortelt, kes lõpetavad alles põhikooli ja kellel pole veel lõputunnistust, ootame koos sisseastumisavaldusega põhikooli hinnetelehe väljavõtet, mida saab välja printida eKooli või muu nende põhikoolis kasutatava e-päeviku keskkonnast,“ rääkis Rand. Lõputunnistus tuleb sellisel juhul tuua ametikooli 10. augustiks.

Ametikooli kutsevalikus on tänavu kaheksa kutsekeskhariduse eriala, kus omandatakse korraga nii amet kui ka keskharidus. Haridusliku erivajadusega õppijatel on võimalus õppima asuda kinnisvarahooldaja erialale. Tsükli- ja õhtuõppes on 15 eriala, mis on suunatud uusi oskusi omandada soovivatele täiskasvanutele, kes saavad seda teha töö- ja pereelu kõrvalt.

Sisseastumisavaldusi saab esitada ametikooli veebilehel ametikool.ee või tööpäeviti kell 8-17 koolis koha peal. Koha peal saab teha ka dokumendifoto. Lisaks tuleb tuua haridust tõendav dokument. Alla 18-aastastel õppidasoovijatelt ootab ametikool ka vanema nõusolekut ning arstitõendit.

Kevadise vastuvõtuga täidetakse kuni pooled õppekohtadest. Ametikooli suvine vastuvõtt samadele erialadele algab 4. juunil. Suvise vastuvõtu tulemused selguvad pärast sisseastumisvestlusi ja -katseid 23. augustil.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis kuulutati välja parimad õpilasfirmad

Keemiaolümpiaadil võistles 20 koolinoort Eestist, Lätist ja Leedust nii teoreetiliste kui ka praktiliste ülesannete lahendamises. Õpilased pidid lahendama näiteks tõsielul põhineva ülesande, kuidas teise maailmasõja ajal kaks Nobeli medalit keemilise trikiga ära peideti. Praktilises voorus määrasid noored naatriumhüpokloriti kontsentratsiooni tiitrimise teel ja seejärel sünteesisid nailoni lähteühendi tsükloheksanooni. Laboriülesande eest sai Hanna-Riia Allas maksimumpunktid.

"Meil on väga hea meel, et olümpiaadi võitis Hanna-Riia, kes õpib alles 10. klassis!" rõõmustas Eesti võistkonna mentor Lona-Liisa Pruks. "Viimati võitis võistluse tütarlaps 1997. aastal, kui esikoha sai eestlanna Olga Tšubrik. Eelmine Eestist pärit võitja oli Gleb Široki 2010. aastal. Tänan meie õpilasi juhendanud õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot tehtud töö eest," lisas Pruks.

Balti keemiaolümpiaadil osalenud õpilastest moodustati võistkond rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks, mis on 19.–29. juulil Tšehhis ja Slovakkias. Eestit esindavad Hanna-Riia Allas Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Siim Kaukver Tallinna Reaalkoolist, Juri Volodin ja Nikita Žoglo Tallinna Õismäe Vene Lütseumist.

Olümpiaadi korraldas Riia Tehnikaülikooli materjaliteaduse ja rakenduskeemia teaduskond. Võistlust toetasid JSC OlainFarm, Biosan, Bapeks ja Bauskas alus.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tel 5904 4909
lona.pruks@gmail.com

„Emakeelse koolihariduse kõrval on tähtsad ka rahvusvahelised õppekavad püsimaks üleilmastuvas maailmas konkurentsivõimelised. Eesti on uhke oma ühtluskooli ja ülemaailmselt tunnustatud hea koolihariduse üle. Täna algaval kohtumisel saame kindlasti väärtuslikku tagasisidet oma eesistumise ajal tehtud algatusele ning ühiselt kokku leppida otsustes, mis toetavad Euroopa Koolide edasist arengut,“ ütles minister Mailis Reps.

Eesti Euroopa Koolide kuratooriumi eesistumise fookuses on olnud digitaalse õppevara kvaliteet ja selle kättesaadavus nii õpilastele kui ka õpetajatele, samuti digipädevuse kui üldpädevuse arendamine õppeainete üleselt ning digiseadmete eesmärgistatud integreerimine õppetöösse. Lisaks sellele pööratakse tähelepanu ka koolide juhtimisstruktuuride ümberkorraldamisele ning akrediteerimisele. Selleks et pedagoogiline areng oleks järjepidev, on jätkatud eelmiste eesistujate tegevusi ning töögruppide kohtumisi.

Eesti on  Euroopa Koolide kuratooriumi eesistuja eelmise aasta augustist. Eelmise eesistujariik oli Saksamaa, järgmine on Kreeka. Eesti on olnud osa Euroopa Koolide võrgustikust alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal ning 2013. aastal avati akrediteeritud Euroopa Kool Tallinnas.

Taustainfo

Euroopa Koolid võimaldavad ühtset haridust Euroopa Liidus. Koole juhitakse liikmesriikide valitsuste vahelise lepingu - Euroopa Koolide konventsiooni - alusel. 

Euroopa Koolide aluspõhimõtteks on emakeelse õppe võimaldamine ning eesmärgiks on anda Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja liikmesriikide alaliste esinduste diplomaatide lastele haridust alates eelkoolist kuni kõrgkooli astumiseni. 

Süsteemi kuulub 13 nn I tüübi kooli, mis asuvad kuues liikmesriigis: Belgias (5), Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Luksemburgis (2) ja Saksamaal. Lisaks I tüübi Euroopa Koolidele tegutsevad süsteemis alates 2005. aastast ka akrediteeritud Euroopa Koolid ja neid on praegu samuti 13. 

2017/2018. õppeaastal õppis I tüübi Euroopa Koolides ligikaudu 27 000 õpilast, sh 253 eesti õpilast. Euroopa Koolides töötab 15 eesti õpetajat ja/või koolijuhti. 

2016. aasta sügisel avati Brüsseli IV Euroopa Koolis eesti sektsioon, mis esimest korda annab Eestist pärit perede lastele Brüsselis elamise ajal võimaluse omandada põhiharidus eesti keeles. Varem õppisid Eesti päritolu õpilased inglise, prantsuse või saksa keeles ja said emakeele õpet vaid ühe ainetunni päevas. 
Euroopa koolide tutvustus. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Estee Janssens. 

Samal teemal:

• Eesti koolides algab PISA 2018 uuring
• Tallinnas uuritakse Eesti võimalusi Euroopa uues teadusrahastuse programmis

Märtsi keskel toimunud matemaatikavõistlusel Känguru pani oma nutikust proovile 23 241 õpilast 392 koolist üle Eesti. Osalejaid oli seekord poole tuhande võrra rohkem kui eelmisel aastal, ligi pooled osalejad olid algkoolide õpilased.

Võistlusel osalevad 1.–12. klasside õpilased kuues vanuserühmas. Neljas vanuserühmas said võitjad maksimumtulemuse, kahes vanuserühmas oli võitjatel vaid paar ebatäpsust. Kõige enam punkte kogusid pre-ekolieri vanuserühmas Kaur Pärt Tartu Katoliku Hariduskeskusest, ekolieridest Jasper Vähk Vanalinna Hariduskolleegiumist, benjaminidest Ardi Raag Tallinna Reaalkoolist ja Triin Erala Tallinna Saksa gümnaasiumist, kadettidest Oliver Tennisberg Miina Härma gümnaasiumist ja Karl Erich Sooaru Tallinna Reaalkoolist, juunioridest Artur Avameri Hugo Treffneri gümnaasiumist ja student Toomas Tennisberg Hugo Treffneri gümnaasiumist.

"Rõõm õigesti lahendatud ülesannetest, uued teadmised ja tulemuse väärtustamine innustab igal aastal rohkem õpilasi Kängurul osalema," lausus Tartu Ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt. "Tallinna Reaalkoolis ja Gustav Adolfi gümnaasiumis lahendas ülesandeid lausa ligi 600 õpilast. Suur tänu õpetajatele ja koolidele, kes teevad võimalikuks ühise ülesannete lahendamise!" tänas Vilt.

Iga vanuserühma parimatele on auhinnad AS Vunderilt. Ülesanded, õiged vastused ja tulemused on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli veebilehel.

Känguru on maailma populaarseim matemaatikavõistlus, mida korraldatakse enam kui 75 riigis ja millest võtab osa üle kuue miljoni õpilase. Ülesanded valmivad riikide koostöös, nende lahendamine nõuab kiirust ja nutikust.

Eestis korraldavad võistlust Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Matemaatika Selts.

Lisainfo:
Raili Vilt
Tartu Ülikooli teaduskooli matemaatika metoodik
Tel 737 5521
raili.vilt@ut.ee

Teie abituuriumiaeg on eriline – kuulub see ju Eesti Vabariigi sajandasse juubeliaastasse, kus senisest hoolikamalt on vaadatud nii meie riigi kujunemislukku, tänapäeva kui ka tulevikuvõimalustesse. Praeguses ühtaegu huvitavas ja heitlikus maailmas on vaja osata mõista ja mõtestada seda, mis meil on pärandina eelkäijatelt, aga ka seda, mida on vaja uuendada või koguni mida uut on tarvis luua, et tulla toime ettenägematute olukordadega.

Olete õppinud füüsikat kui muusikat, keeli ja matemaatikat, kuid kool ei saa kunagi kaasa anda retseptiraamatut, kus ja kuidas kogutud teadmisi kasutada. Tarku otsuseid tuleb teil endil teha kriitiliselt ja argumenteeritult mõeldes. Kõige esimene otsus tuleb teha juba jaanipäevaks – mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist. Ma ei saa jätta ütlemata, et te olete kadestamisväärselt põnevas eluetapis. Kõik on ees ja kõik on võimalik. Kes läheb kutsekooli, kes rakenduskõrgkooli, kes ülikooli, kes tööle. Häid valikuid edasiseks on mitmeid.  Kuigi vahel on vaja ka ümber otsustada, on kõige tähtsam inimese elus olla väärikas ja kõlbeline ühiskonnaliige ja hea kaaslane.  

Soovin, et te oma tänasel eesti keele eksamil näitaksite parimat eksamiülesannete mõistmist ning kaunist eesti keele kasutust. Eestis elab palju erinevaid rahvusi ja kõigile pole eesti keel emakeeleks, kuid meie riigikeelena ühendab ta meid kõiki ja aitab mõista meie ühiseid püüdlusi riigina ja ühiskonnana.

Soovin teile edu Ivar Ivaski sõnadega:

Ma elan kindlalt omas keeles,
kus iga sõna on mu sünnikoht.
On ängistusi minu meeles,
kuid ainult keeles hajub nende oht.

Olge tublid! Hoian teile kõigile pöialt!

Taust

Tänavu on riigieksamitele registreerunud ligi 10 000 eksaminandi. 
Riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6772 eksaminandi. 
Teisipäeval, 17. aprillil toimub eesti keele teise keelena eksam. 
Reedel, 4. mail toimub inglise keele riigieksam. 
Riigieksamite perioodi lõpetab 25. mail matemaatika riigieksam. 
Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse 20. juuniks infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. 
Riigieksameid korraldab Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas sihtasutus Innove. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Mullu detsembrist tänavu märtsini kestnud talgute jooksul keeletoimetasid 40 talgulist 735 Vikipeedia artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustas Tartu Hansa Rotary Klubi kokku 2000 euroga. Auhinna väärilisteks keeletoimetajateks osutusid lisaks Merily Šmidtile veel Hanna Pook (600 eurot) ja Mariin Pantelejev (400 eurot). Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin.

Tartu Ülikoolis 2. kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Merily Šmidt toimetas talgutel kokku 140 artiklit. „Korrektoritööga olen varem kokku puutunud, aga enne talguid ei teadnud ma, et Vikipeedias keeletoimetada saab,“ rääkis ta. „Mul on väga hea meel, et Vikipeedias õigekeelsusele tähelepanu pööratakse.”

Talgute eesmärk oli keeletoimetaja tööd väärtustada ja Vikipeedia artikleid keeleliselt parandada. “Keeletoimetamistalgutel võisid oma oskusi kinnistada professionaalid ja kätt proovida algajad – võidutsesid just viimased, sest esimene ja teine koht läksid Tartu Ülikooli tudengitele,“ rääkis keeletoimetamistalgute žürii esimees Ann Siiman. „Talgutest tõusis otsene kasu ka Vikipeediale, kus tänu osalejatele kahanes jõudsalt keeletoimetamist ootavate artiklite arv.”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Maarja Valk ja Marju Randlane Eesti Keeletoimetajate Liidust, Ann Siiman ja Sirli Zupping Tartu Ülikoolist, Annika Hussar Tallinna Ülikoolist ning Sven-Erik Soosaar MTÜ Wikimedia Eesti esindajana.

Talguid korraldasid Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Talgud on osa eestikeelse Vikipeedia edendamise projektist Miljon+, mille eesmärk on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Vikipeedia artiklikonkursiga arendatakse eesti õiguskeelt

Teise koha sai Denis Melnitšuk Tartu Annelinna gümnaasiumist ja kolmandat-neljandat kohta jagasid Carmen Akkermann Tartu Miina Härma gümnaasiumist ja Hendri Tammik Tartu Tamme gümnaasiumist.

Ühtekokku osales 28 õpilast 11 koolist. Seekord oli olümpiaad pühendatud Soome ja Eesti 100. sünnipäevale. Olümpiaadil tuli proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus, lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis-, tekstimõistmis- ja maatundmisülesandeid. Ülesanded olid teemal "Koulunkäynti Suomessa" ja "Virossa. Suomi ja Viro – 100-vuotiaat mallioppilaat!".

Pärast ülesannete lahendamist osalesid nii õpilased kui õpetajad Tartu Ülikooli rahvusvahelise soome keele rühma tudengite juhendamisel töötoas "Suomi kansainvälisenä kielenä opiskelijoiden Tartossa".

Võistluspäev tipnes auhindade jagamisega Soome Instituudi Tartu osakonnas, kus olümpiaadil osalenuid tervitasid Soome saatkonna esindaja Hannele Valkeeniemi, Tartu Ülikooli teaduskooli direktori kohusetäitja Marek Järvik ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik. Igale osalejale tegi kingituse olümpiaadi pikaajaline sponsor Fazer Eesti AS. Olümpiaadi võitja sai auhinnaks Linnanmäki lõbustuspargi piletid, neljale esimesele kinkis Viking Line Eesti reisi Soome.

Olümpiaadi korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koostöös Tartu ja Tallinna ülikoolide ja Soome Instituudiga. Toetasid Linnanmäki, Viking Line, Fazer Eesti AS, Panda, Sanoma ja A-lehdet.

Lisainfo:
Margit Kuusk
Tartu Ülikool
margit.kuusk@ut.ee
tel 5561 369