Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehe arvamusveebis. 

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Loe arvamuslugu täismahus Postimehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Väike kokkuvõte Code Weekist 

Kakssada aasta tagasi kiitis Kristjan Jaak Peterson eesti keele ilu ja õhkas keele elujõu järele. 

/…/ kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida? /…/

Veidi rohkem kui sada aastat tagasi palus Anna Haava, et saksad lubaksid eesti keele köögist söögisaali. 

Köögis seisab — ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi —
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi! /…/

Mullu ilmunud luulekogus kirjutas Kristiina Ehin:

Otsides sõnu
omakeelseid sõnu
siin Euroopa ääremaal
kus moodsam oleks armastada võõras keeles
targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool
suuremas keeles
Eesti keele küüru nüpeldab inglise keele kupjapiits /…/

Meie kaunikõlalise emakeele hoidmise, arendamise ja kaitsmisega tegelevad iga päev paljud inimesed. Tänagem tänasel emakeelepäeval eesti keele õpetajaid. Tunnustagem haridusasutusi, kus õpetatakse ja õpitakse eesti keeles. Tunnustagem keelekorraldajaid, kes hoiavad keelekasutajaid õigel kursil ja annavad vajadusel nõu; terminolooge, kes aitavad kaasa sellele, et ka tippteadusest oleks võimalik rääkida eesti keeles; keeletehnolooge, kes mõtlevad välja ja loovad rakendusi, mis aitavad keelel elujõulisena püsida ja inimeste elu lihtsustada. Kiitkem kirjanikke, kes kirjutavad eesti keeles ja eesti keelest. Tunnustagem lapsevanemaid, kes ka välismaal elades leiavad võimalusi oma lastele eesti keelt õpetada.

Eesti keele kestlikkusele ja arengule peame kõik kaasa aitama, kui tahame olla rahvas maailma kultuurivaramus. Emakeele elujõud on meie endi kätes.

 Head emakeelepäeva!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Foto: Unsplash, Ben White.

„Vürtsikilu ja kama on õpilastele juba teada, aga mitmed toidud ja koostisosad on ka üllatuseks,“ rääkis võistluse peakorraldaja Ülle Tamsalu. „Tänavu osaleb meil juba kaks Leedu kooli. Kui lätlastele on vürtsikilu tuttav, siis leedukatele mitte. Pidin neile pilte saatma, et nad saaks aru, mis see on ja oskaks oma võistlejaid ette valmistada. Meile endale on välisvõistlustel käies tavaline, et tuleb kasutada seni tundmatuid toiduaineid või ka töövahendeid.“

Võistlusel osalevad õpilased loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse, kes peavad valmistama pearoa, magustoidu ja üllatustoidu. „Välisvõistlejaid on meil juba nii palju, et pea kõik kolmandate kursuste võistkonnad tulevad rahvusvahelised. Esimest korda on välisvõistlejad ka teise kursuse võistlusel,“ ütles Tamsalu. „Õpilastele on sellises tiimis töötamine väga hea kogemus.“

Kokku osalevad võistlusel 12 kooli õpilased Eestist, Lätist ja Leedust. „Aastatega on üritus väga populaarseks saanud. Kõik tahavad Saaremaale tulla,“ tõdes Tamsalu. „Kahjuks pidime tänavu hiljemaks jäänud registreerujatele ka ära ütlema, sest me ei mahuta võistlust muidu kahe päeva sisse ära.“

Kohtunikeks on peakokad Tallinnast ja Kuressaarest. Peakohtunik on Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu (Estonia Resort Hotel & Spa restoran NOOT). 

Tamsalu rääkis, et ametikoolil on traditsiooniks, et kooli Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel esindanud kokk saab osaleda kohtunikuna teise kursuse võistlusel. „Tänavu on kohtunikuks Erika Eding, kes tõi sügisel Belgias korraldatud AEHT võistlustelt koolile kõigi aegade esimese kuldmedali,“ rääkis ta.

„Kokakunst Kuressaares“ sai alguse 2010. aastal eesmärgiga pakkuda õpingutega samas faasis olevatele eakaaslastele kokavõistluse kogemust ja motivatsiooni oma erialal tippu jõudmiseks.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Suur osa ametikooli tänavustest tasuta koolitustest on uued
• Ametikool osaleb liitreaalsuse arendamise projektis

Esimest korda toimuva konverentsi idee on analüüsida loodusturismi tänast olukorda ja tulevikuvõimalusi. Lisaks tuua kokku valdkonna esindajad erinevatelt tasanditelt, et üheskoos läbi mõelda tee loodushoiu ja turismi instituudi loomisest, millest täitub tänavu kaheksakümmend aastat. „Kiiresti linnastuvas maailmas on Eesti looduslikud ökosüsteemid väärtus, mille jätkusuutlik kasutus kasvavas turisminduses toob leiva lauale ka paljudele meie järeltulevatele põlvedele,“ rääkis maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhtivprofessor Tiiu Kull.

Maaülikooli loodusturismi lektor Marika Kose sõnul on valdkonna suurim murekoht loodusressursi mõistlik ja jätkusuutlik kasutamine. „Loodusturism ei ole ainult väikestes rühmades varahommikul linde vaatlevad välismaalased – looduses puhkab ja ammutab energiat kogu Eesti elanikkond. Inimestele loodusalaste teadmiste andmine, turismi ja rekreatsiooni koormus loodusele, viimasest arusaamine ja selle parandamine on samuti probleemid, millega tegeleda. Maaülikool vajab loodusturismi teaduslike uuringute planeerimiseks kvaliteetset sisendit kõigilt selles sektoris tegutsevatelt tegijatelt,“ selgitas ta. 

Seetõttu otsitaksegi konverentsil vastust küsimustele, kuidas eristuda tulevikus vastutustundliku, keskkonnahoidliku ja senisest teadlikuma turismi eestvedajana; kui suur on meie võimalus saavutada konkurentsivõime turismitoodete ja -teenuste arendamise tagajärjel, et toimiks väärtusahelapõhine biomajandus.

Konverentsi videoülekannet on võimalik jälgida http://video.emu.ee/.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on arutelu kõrghariduse rahastamise üle eluliselt vajalik. „Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Hakkame peatselt ette valmistama ülikoolidega sõlmitavaid uusi halduslepinguid järgnevaks kolmeks aastaks ja seega on aeg rahastamise teema kõrgkoolidega uuesti põhjalikult läbi arutada. Peame oluliseks ka heal tasemel õppejõudude järelkasvu tagamist ja selleks tuleb muuta õppejõudude palgad konkurentsivõimeliseks. Eesti kõrgharidus vajab riigilt lisaraha.“

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et avatud aruteludeks Eesti kõrghariduse võimaluste ja valikute üle on viimane aeg, sest käärid ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel on kiiresti kasvanud. „Teema puudutab otseselt ka üldharidust. Pole õige noori julgustada õpetajaks õppima, kui ka õpetajate õpetajad ülikoolis oma töö eest väärilist tasu ei saa,“ lausus Land.

Avatud koosolekul osalevad lisaks rektoritele esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, ettevõtjad ning üliõpilaste ja teiste ministeeriumide esindajad.

Minister Mailis Reps annab ülevaate Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest. Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Ettevõtja vaadet kõrghariduse tulevikule avab Chemi-Pharm ASi juhataja, TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman ja Helena Veldre. Muutustest õppimises ja õpetamises teeb ettekande professor Mati Heidmets.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon, milles osalevad Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Ruth Oltjer, Mati Heidmets ja üliõpilaste esindaja.

Veebiülekanne on jälgitav SIIN. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Uuring: Eestis on tudengite töötamine õpitava erialaga tihedamalt seotud kui mujal Euroopas
• Minister Mailis Reps: kõrgharidus vajab riigilt lisaraha, mitte tudengitelt õppemaksu

Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul peab esitatavate projektide eesmärk olema jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni ning rakendada tõhusaid meetmeid õppes püsimiseks. „Kindlasti on vaja õppimisest erinevatel põhjustel eemale jäänuid motiveerida ja toetada, et innustada neid õpinguid jätkama. Selleks võib pakkuda õppimisoskust arendavaid kursusi, sh ka e-õpet, nõustamist ja individuaalset juhendamist. Vajadusel saab korraldada ka lastehoiuteenust. Õppeasutustel on võimalus planeerida tegevused, mis lähtuvad piirkonna eripäradest ning arvestavad ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi,“ toob Parve välja ning julgustab koole taotlusi esitama. „Eelmisest samateemalisest voorust said toetust 16 projekti üle Eesti, mis käivitusid vägagi edukalt ning täiskasvanute huvi õppimise juurde naasta oli suur,“ rõõmustab Parve. 

„Keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse“ taotlusvoorust on oodatud toetust taotlema mittestatsionaarses õppevormis põhi- ja/või keskharidust pakkuvad õppeasutused, kus on vähemalt kolmel viimasel õppeaastal korraldatud mittestatsionaarset õpet, millest on osa võtnud vähemalt 75 õppurit, või riigigümnaasium, milles toimub mittestatsionaarne õpe. Taotluse saavad esitada ka mitu kooli koos.

Vooru kogumaht on 4,5 miljonit eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust kuni 250 000 eurot. 

Taotlusvoor on avatud 11. maini 2018 kl 17.00 ning seda viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Huvilistele korraldab Innove taotlemist tutvustava infopäeva 27. märtsil Tallinnas. 

Täpsem teave ja infopäevale registreerimine:
www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/tasemeope

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga
• 19 projekti hakkavad koolide ettevõtlusõpet praktilisemaks ja mitmekülgsemaks muutma
• Eesti elanike keeleoskuse parandamiseks käivitub 16 uut projekti

Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi spetsialistid, lähtus valiku tegemisel, et idee oleks teostatav, innovaatiline ja ressursse säästev. Nädalavahetusel toimunud rahvahääletusel osalenud viis projekti valis hindamiskomisjon välja samade kriteeriumite alusel. Rahvahääletusel anti kokku 2071 häält. 

Negavati konkursi 15 parimat:

·         3cular – arendavad välja puidujääkidest printimismaterjali ning selle kasutamist võimaldava ekstruuderi.

·         Atlas – töötavad välja tarkvara, mis aitab klientide tarbimisharjumustele tuginedes poodidel ette ennustada ja minimaliseerida kaupade ära viskamisega seonduvaid kulusid. 

·         Circup (rahvahääletuse lemmik) – töötavad välja tehnoloogia, mis muudab isikliku kuuma joogi topsi kasutamise tanklates ja kohvipoodides mugavaks.

·         Edible – loovad ühekordseks kasutuseks mõeldud söödavad ja biolagunevad toidutarvikud.

·         E-Balansave – töötavad välja tehnilise lahenduse, mis reguleerib reaalajas tarbija elektrienergia kasutamist liinipinge- ja hinnapõhiselt.  

·         Energiasäästu klaasikiled – arendavad välja kiled klaasidele, mis aitavad kontrollida ruumi temperatuuri ja valgust kardinaid kasutamata. 

·         Expurk (rahvahääletuse lemmik) – koguvad kokku erinevad alumiiniumpurgid, mida taara tagastustes vastu ei võeta. Seejärel sulatavad purgid, valavad sulamassi vormidesse ning valmistavad sellest jalgrattaid, selle raame või varuosasid.

·         FlowTime - loovad rusikasuuruse seadeldise, mis kinnitub mugavalt dušivooliku külge ja annab signaaliga märku, kui vesi on jooksnud teatud aja.  

·         Kokkupandav tops – teevad keskkonnasõbralikust materjalist kokkuvolditava kuuma joogi topsi, mida on mugav kaasa võtta, kuna mahub jope taskusse või kotti.

·         Miss Food – loovad rakenduse, mis salvestab suuremate poekettide kliendikaardi omanike toidukaupade ostud, et tarbija saaks ülevaate ostetud toodete kasutamisvõimalustest toidutegemisel.   

·         Powerfun – loovad keskkonnateadlikkust tõstva lauamängu koolilastele.  

·         Rattasõit popiks – paigaldavad koolidesse tervislikuks vaba aja veetmiseks spetsiaalsed rattapukid, millega sõitmisel kuvatakse ekraanile läbitud distants. Väntamisel kogutud energia salvestatakse akudesse.    

·         Roheline energia kõigile – loovad rakenduse, mille abil saab enesehindamise, strateegilise planeerimise ja elektrienergia varasema tarbimise andmete kaudu näha tegelike ressursside kulu ja seetõttu oma tegevusi paremini planeerida.  

·         Elektrikulumõõtur „Kulu“ – soovivad tõsta avalikkuse teadlikkust elektriseadmete tarbimisest lihtsasti kasutatava energiakulu mõõturi abil. 

·         Söö oma karbist – algatavad teavituskampaania, mille käigus kutsuvad üles kõiki eestlasi kasutama toidu ostmiseks oma pakendit. Lisaks kaasavad kampaaniasse restoranid, kes pakuvad soodustust oma toidukarbiga toidu ostmisel kaasa. 

Täpsemalt saab projektidega tutvuda Negavati kodulehel. 

Edasipääsenuid ootab juba tuleval nädalavahetusel, 17.-18. märtsil ees Paunküla Heaolukeskuses seminar, kus ideed koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel on kõikidel meeskondadel veel kaks nädalat oma projektide kallal töötada. 

6.-7. aprillil tutvustatakse taas oma ideid hindamiskomisjonile, kes siis valib välja seitse Negavati konkursi finalisti. Pärast finalistide selgumist on edasipääsenutel viimane võimalus oma projekte testida ja veelgi arendada. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti astuvad üles 31. mail Tallinnas toimuval Negavati superfinaalil, kus selguvadki parimatest parimad. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavati konkursile laekus sel hooajal 55 ideed. Idee puhul võis tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse või tõsta teadlikkust. Viiendal juubelihooajal ootas Negavatt ressursisäästlikke ideid kõikidelt 18-30-aastastelt noortelt.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick de Partee.

Samal teemal:

• Negavatt kingib Eestile 55 nutikat keskkonnasäästlikku ideed

Tallinna Reaalkooli gümnasistide kunstinäitus Kullo Lastegalerii II korrusel.

Kullo Lastegaleriis on alates 5. märtsist üleval erinevates tehnikates valminud teosed alustades suureformaadiliste maalide, savist büstide ja stencil-tehnikas portreedega ning lõpetades vabas tehnikas valminud "Surmatantsu" interpretatsioonide ja Wiiralti loomingust inspireeritud graafiliste lehtedega.

Välja on pandud 12. klasside õpilaste teosed, mis on valminud selle õppeaasta jooksul vaba loomingu kursuse raames.

Vaba loomingu kursuse õpilased: 
Keity Härm, Johanna-Stina Idla, Katariina Idla, Johanna Juhanson, Maria Keridon, Ella Kivilo, Eliise Koitla, Anette Kuuseorg, Lenne Grettel Leitmaa, Margaret Makk, Karl Erik Märtson, Liisi Lota Pals, Rebecca Peets, Mia Peterson, Helena Tõnisma ja Johann Ortin Õun.

Tallinna Laagna Gümnaasiumi hiina kunsti aineliste tööde näitus Kullo Lastegalerii Hallis keldris.

Tallinna Laagna Gümnaasiumi 10. klassi õpilaste hiina kunsti aineliste tööde näitus Kullo galeriis.
Tööd on valminud gümnaasiumi valikaine kursusel, mida juhendas kunstiõpetaja Eve Ader.
Tallinna Laagna Gümnaasiumis on juba kaheksa aastat olnud võimalik gümnaasiumi valikaine raames tegeleda hiina maalikunsti algteadmistega. Kursus on mõeldud 10.-11. klassi õpilastele.
Kursuse raames tehakse põgusalt tutvust keeruka kunstimaailmaga, kus pintsel on hinge pikendus. Lühikese ajaga on jõutud proovida kalligraafiat, maalitud bambust, kirsioksi ja loodusmotiive.
Hiinas peetakse maalikunsti ja kalligraafiat vaimseks loominguks. Maalitakse tussiga, ilma alusjooniseta. Tehnika vajab ülimat täpsust, kuna ühtegi parandust ei saa teha. Hiina maalikunst on pikaajaline protsess, mis tahab tõsist harjutamist ning keskendumist. Samas mõjub see kunstiliik teraapiliselt ja toob rahu.
Varem on töid eksponeeritud kooli näitustel ja Kullo galeriis (2016).

Lisaks saab vaadata Tallinna Tondiraba huvikooli laste loomingu näitust Kullo Lastegalerii Valges keldris.

Allikas: Kullo Lastegalerii info. 

Õpiku on välja andnud Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus ja see on kättesaadav ka digitaalselt.

„Statistika“ õpik on valminud riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ toetusel. Eelmise aasta parima õpiku valisid välja programmi ekspertkomisjonid ja juhtkomitee.

Ekspertkomisjoni hinnangul on mahukas „Statistika“ õpikus hulgaliselt praktilisi ülesandeid ja elulisi näiteid ning õpik on laialdaselt kasutatav.

Programmi juhtkomitee esimees ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et õpiku keelekasutus on hea ja ühtlane ning terminikasutus tänapäevane.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“. 
2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist. 
2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger. 
2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“. 
2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“. 
2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“. 
2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikooli raamatukogu sai rariteetsed teosed
• TÜ semiootika osakonnas antakse välja esimene eestikeelne semiootika õpik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et uus toetussüsteem on positiivne mitte ainult seetõttu, et paljud seni eemale jäänud noored saavad nüüd huviharidusest ja -tegevusest osa, vaid ka sellepärast, et on pannud vallad ja linnad mõtlema, kuidas korraldada ühte avalikku hüve – mida huviharidus ja -tegevus ju on, tehes tihedamat koostööd nii omavalitsuse sees kui omavalitsuste vahel. „Paljud vallad on saanud esimese koostöökogemuse just noortega tegelemisel,“ ütles Reps. „Liitunud valdade hea koostöö annab juba esimesi häid tulemusi ja toob sel aastal osalusrõõmu ligi 92 000 noorele.“

Riigi lisatoetuse kasutamiseks pidi vald või linn esitama Eesti Noorsootöö Keskusele üksi või koos teiste valdade ja linnadega kava, millega kaardistati huvihariduse ja -tegevuse hetkeseis, kitsaskohad ning planeeriti edasisi tegevusi nende lahendamiseks. Kokku esitati 163 kava, millest 10% olid mitme omavalitsuse ühised tegevuskavad.

Kavades toodi välja rohkem kui 1800 tegevust, mille elluviimiseks planeerivad omavalitsuse kasutada täiendavat riigipoolset toetust. Kõige enam tegevusi on seotud kultuuri valdkonnaga (29%), millele järgneb sport (24%). Loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna tegevused moodustavad 12%. Kavandatavatest tegevustest 26% on valdkondade ülesed.

Toetust plaanitakse kasutada nii transpordikuludeks kui uute juhendajate töölevõtmiseks ja seniste juhendajate täiendavaks tasustamiseks seoses suureneva töökoormusega.

Riik käivitas noorte huvihariduse- ja tegevuse täiendava toetussüsteemi 2017. aastal, siis oli toetussumma 6 miljonit eurot, sel aastal on 15 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda senisest mitmekesisemaid võimalusi kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades.

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust