Teadushuvi väärib võimalust


Avaldaja:Madli Leikop26. November 2017

Möödunud nädalal olid Tallinnas koos teadushuvihariduse juhendajad, asjatundjad ja sõbrad: toimus konverents „Anname teadushuvile võimaluse II“. Konverentsi korraldas Eesti Teadusagentuur, päeva lõpus tunnustati parimaid teaduse populariseerijaid.

Et teadushuviharidus vajab eraldi tähelepanu, sai konverentsi ettekannetest kinnitust. Viimastel aastatel on lastele ja noortele loodus-, teadus- ning tehnoloogiaringe küll juurde tekkinud, eriti robootikaringe, aga võrreldes muu huvitegevusega on neid siiski vähe. Üks põhjus on kindlasti juhendajate puudus, teine see, et LTT-valdkonna (loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia) huviringides on praktilised ja loomingulised tegevused, mis nõuavad rohkem kalleid vahendeid. 

23755731_2438563269493485_5190987331908132787_n.jpg

Konverentsi ettekanded keskendusid huvihariduse mitmekesisusele, kvaliteedile ja koostööle. Räägiti sellest, kuidas on riigipoolne täiendav toetus huviharidusele (tänavu 6 miljonit eurot, järgmine aasta 15 miljonit eurot) kohalikes omavalitsustes kasutust leidnud. Lisatoetuse tingimus oli, et omavalitsused peavad pakkuma huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia; rõhk eriti viimasel kolmel. Kohalikud omavalitsused pidid esitama Eesti Noorsootöö Keskusele 1. septembriks kava, kuidas toetust kasutatakse. Samas ei ole kerge uusi ringe alustada, eriti kui noortel ei ole harjumust teadushuvihariduses kaasa lüüa. 

23659409_2438508216165657_1748741741660579892_n.jpg

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk tegi ülevaate, missugused on olnud arengud teadushuvihariduses võrreldes eelmise samateemalise konverentsiga aastal 2013. Miks teadusagentuur tegeleb teadushuviharidusega? Vastus on lihtne – et teadlastel oleks järelkasvu. „2013 valmis uuring, mis ütles selgelt, et teadushuvi tekitavaid tegevusi on Eestis palju, aga sealt edasi huvi süvendavaid tegevusi vähe. Seda näitas ka üldhariduskoolide teadushuviringide monitooring. Esimest korda kasutasime  terminit teadushuviharidus 2014. aastal,“ rääkis Terje Tuisk. Vahemikus 2013 –2017  algatati palju tegevusi, mis valdkonna arengule kaasa aitavad. 2014 valmisid Haridus- ja Teadusministeeriumil mitmed strateegiad aastani 2020, kus on kirjas ka teadushuvihariduse arendamise olulisus. Eesti Teadusagentuuri juures alustas 2015 teaduse populariseerimise programm TeaMe+. Eesti Noorsootöö Keskus alustas noorsotöö valdkonna arendamist omavalitsuste koostöös, mis aitab suurendada huvitegevuse kättesaadavust. 2016. aastal moodustati Eesti Teadushuvihariduse Liit. Valminud on uus portaal http://huviring.ee, kuhu saab ise lisada infot tegutsevate LTT-ringide kohta, otsida ringijuhte, leida lapsele sobiv LTT-valdkonna huviring. 2016 valmis HTMi tellimusel uuring huvihariduse ja huvitegevuse pakkujatest, mitmekesisusest ja kättesaadavusest. Samas tõdes Terje Tuisk, et huvihariduse uuringute puhul on andmeid on keeruline võrrelda, sest erinevate institutsioonide kohta on kogutud erinevaid andmeid. Piltlikult öeldes on ühes kohas kokku loetud ringijuhendajate arv, teises tegutsevate ringide arv, kolmandas osalevate õpilaste arv.  „Üldist ühest ülevaadet selle kohta, mis toimub huvihariduses ja huvitegevuses, ei ole. Pole ka piisavat infot, milline on LTT-valdkonna ringijuhtide koolitusvajadus,“ ütles Terje Tuisk. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnas, et Eestis on praegu 283 000 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat, aga ainult pooled neist osalevad huvitegevuses. „Nii huviharidus kui huvitegevus on noorsootöö. Huviharidus on rohkem reglementeeritud, see tähendab huvikooli ja õppekavu. Huvitegevus on valdavalt see, mis toimub kooliringides, noortekeskustes jm, siin on reeglistikku vähem. Noore jaoks pole vahet, kus ta huviringis käib: võimalusi peab olema nii palju ja nii mitmekesiseid, et noor oma tõelise tugevuse, oma ande üles leiaks,“ sõnas Reelika Ojakivi avaettekandes. Ta tõdes, et kuigi huvikoole on palju juurde tulnud (78% tegutsevatest huvikoolidest on erahuvikoolid), on LTT-suunitlusega huvikoole stabiilselt vähe. 2015. aastal oli kõigist huvikoolide õppekavadest 6,4% seotud LTT-ainetega. Nendel õppekavadel õpib vaid 3% huvikoolide õpilastest. Üldhariduskoolides on LTT-huviringe siiski rohkem kui huvikoolides, ja need omakorda jagunevad 59% tehnika ja tehnoloogiaga tegelevad ringid, 17% matemaatika-, mõttemängude- ja loogikaringid ning 24% loodusringid (Eesti Teadusagentuuri kaardistus 2015). 

23795494_2438563676160111_8277354323453439389_n.jpg

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse direktor Janika Ruusmaa küsis oma ettekandes kuulajatelt, kas loodusringi õpetaja on Eesti haridusmaastikul ohustatud liik ja kust üldse tulevad loodusringide juhendajad. „Liigi ellujäämiseks on vaja elupaika (looduskeskused, looduskoolid), ressursse (rõõmsad lapsed, raha ja loodus), järeltulijaid. Kust tuleb uus põlvkond loodusringi õpetajaid?“ püstitas Janika Ruusmaaloodus huvihariduse probleemid loodusteaduse vaatevinklist. Ja vastas ise naljaga pooleks, et areneb metamorfoosi teel ehk peamiselt on abiks täienduskoolitus. „Ülikoolist tulevad õpetajad ja spetsialistid, tuleks leida võimalusi, et tudengid saaksid ka ringijuhendaja (loodusringi juhendaja) koolitust,“ sõnas ta. 

Lubada huvihariduse õpetajatel osaleda üldhariduse õpetajatele mõeldud koolitustel, rahastada praktilise looduse tundmise koolitusi, ülikoolidel lisada lisada õppekavasse huviringide juhendajate moodulid – need oli mõned lahendused, mis esineja välja pakkus. 

Päeva lõpetas Eesti teaduse populariseerimise riiklike auhindade üleandmise tseremoonia. 

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

DSC_6622.JPG

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia biotehnoloogiat tutvustav projekt „Rändav bioklass“ ja professor Ants Kurg.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil autasustati peapreemiaga Eesti rahvusringhäälingu teadusuudiste saadet ”Novaator” ja kollektiivi juhti teadusajakirjanikku Marju Himma-Kadakat.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõna abil said peapreemia laste  teaduse ja tehnika lugemiku „Füübits“ väljaandmise eest autorid Mare Müürsepp ja Heli Lukner.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt

Fotod: Eesti Teadusagentuur, Sven Tupits.

Samal teemal: