Akadeemilist testi saab teha suuremates linnades üle Eesti. Selle sooritamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

„Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi 966 inimest ja 190 neist said suvele vastu minna teadmisega, et Tartu ülikool ootab neid õppima. Need, kelle tulemus jäi alla 65 punkti, kandideerisid ülikoolikohale riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel suvel. See põhimõte kehtib ka tänavu,“ rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Meie käest uuritakse tihti, kuidas akadeemiliseks testiks valmistuda. Eraldi õppida selleks ei saa, kuid me soovitame lahendada proovitesti, mis on kuni 23. märtsini kättesaadav ülikooli kodulehel. See annab võimaluse tutvuda tüüpülesannetega ja nii peaks kulgema 24. märtsil testi tegemine sujuvamalt.“

Akadeemilise testi saab teha ühe korra aastas. See võimalus on neil, kellel on õigus astuda Tartu ülikooli sel aastal, st abiturientidel ja varem keskhariduse omandanud inimestel. Nooremaid gümnasiste ootab ülikool testi tegema gümnaasiumi lõpuaastal, seni saavad nad kätt harjutada proovitestil.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testiga ei kontrollita mitte gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile üliõpilaskandidaadi valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning leida loogilisi seoseid. Testi saab teha eesti või vene keeles ja selleks on aega kolm tundi. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil ja need kehtivad Tartu ülikooli kandideerimisel 2018. aastal.

Erandina on neil, kes kandideerivad tänavu Tartu ülikooli psühholoogia või hambaarstiteaduse õppekavadele, võimalik akadeemilist testi teha ka 4. juulil. Nendel õppekavadel on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam.

Akadeemilisele testile registreerumine, viide proovitestile ja lisainfo on kättesaadavad Tartu ülikooli kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Õppeinfosüsteem Tahvel kutse- ja kõrgkoolidele
• Tartu Ülikoolis alustab käesoleval sügisel õpinguid ligi 4000 üliõpilast

„Eesti haridus on maailmas üks paremaid ning selle taga on meie professionaalne õpetajaskond. Varasemate TALIS uuringute tulemused on näidanud, et Eesti õpetajad on avatud muudatustele ja valmis õppima kogu oma karjääri jooksul. Töötame selle nimel, et toetada õpetajate professionaalset arengut parimal võimalikul viisil ning luua neile tööks soodne keskkond,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Käesoleva uuringu tulemused aitavad meil saada tagasisidet tehtud tööle ning suunata tulevikusihte parimal võimalikul viisil. Rahvusvaheline võrdlus annab hea võimaluse õppida teiste sarnaste riikide praktikatest,“ tõi minister Reps välja uuringu olulisuse.

TALIS (Teaching and Learning International Survey) on rahvusvaheline OECD uuring, mis keskendub informatsiooni kogumisele õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. Selles osalevad õpetajad, kes töötavad põhikooli 7.-9. klassides. Küsimustikega uuritakse õpetajate professionaalse arengu toetamise võimaluste asjakohasust, enesetõhusust ja tööga rahulolu, õpetamispraktikaid ja õpetamisega seotud uskumusi, töö tagasisidestamist ja tunnustamist, õpikeskkonda ja suhteid, praktikaid ja tööalaseid hoiakuid ning nende seoseid koolijuhtimisega.

Sihtasutus Innove TALISe koordinaator Ülle Übius kutsub üles kõiki uuringu valimisse kuuluvaid õpetajaid ja direktoreid kindlasti osalema. „See annab võimaluse rääkida kaasa olulistes küsimustes nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil, kus huvi meie haridussüsteemi vastu on järjest kasvamas,“ ütles Übius.

Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene taoline uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. Teine uuring oli 2013. aastal ning sellest võttis osa 34 riiki. Eesti osales mõlemas uuringus. Täna alanud kolmandasse uuringusse on aga kaasatud juba 48 riiki üle maailma.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2019. aasta juunis.

TALIS 2018 uuring viiakse läbi ESF programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames.

Lühikokkuvõte uuringust. Täpsem teave Innove või OECD veebides. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti üldhariduskoolides toimub rahuloluküsitlus
• TAI toetusel ilmus tundeoskuste raamat noortele

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul kogunes mullusest enam kui kaks korda suurem spordistipendiumi fond liblikaga kampaaniamärgist kandvate Alma 150-grammiste kohupiimarkeemide müügitulult.

„Aitäh kõigile eestimalastele, kes ostsid Alma liblikatega kohupiimakreeme, tänu millele kasvas tänavune spordifond mullusega võrreldes rohkem kui kahekordseks. Selle ühiselt kogutud rahasumma abil saime toetada kõiki lapsi, kes oma spordiharrastustega tegelemiseks rahalist abi vajasid, ning rohkemgi veel. Tänu Alma Liblikaefekti kampaaniale rekonstrueeritakse Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse palliplats, mida laagrisuve veetvad lapsed saavad kasutada nii võistlusteks kui ka peoõhtute korraldamiseks,“ sõnas Krista Kalbin.

Tema sõnul tasub Valio Alma Liblikaefekti fondist laste trennitasusid ning aitab rekonstrueerida palliplatsi. „Kõige enam laekus avaldusi, et tegeleda judo ja ujumisega, aga populaarsed olid ka korvpall, tantsimine, suusatamine ja muud spordialad,“ sõnas ta.

Lastekaitse Liidu projektijuhi Helen Saarniku sõnul aitab kampaania abil kogutud raha väga mitmeid vähekindlustatud peredest pärit lapsi. “Liikumine on lisaks loomulikule vajadusele ka oluline osa lapse heaolust. Kahjuks on paljudel peredel keeruline võimaldada oma lastele spordikoolis või trennis käimist. Lastekaitse Liit on tänulik headele inimestele, kes on märganud abivajajaid ja toetanud enim abi vajavaid lapsi.” sõnas Saarnik.

Alma Liblikaefekti heategevuskampaania sai alguse aastal 2016 ning kampaaniaperioodi jooksul panustas iga Alma 150-grammise liblikaga kohupiimakreemi ostja sporditoetuste fondi, kuhu kogunes 2017. aastal ühtekokku 20 237 eurot. Sporditoetustele said taotlused esitada vähekindlustatud peredest pärit laste vanemad ja hooldajad.

Allikas: Lastekaitse Liit, Valio

Samal teemal:

• Koolispordifoorum 2017: kuidas Eesti koolinoored liikuma saada?
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust

Eestimaine kirjandus on teadagi kordades pikem, suurem ja põnevam kui ühe sajandi sisse mahub, ulatudes minevikus üle rahvaluule ja -laulude aastatuhandete mäletamatusse hämarusse ning tulevikus loodetavasti vähemalt sama kaugele. Sellises ajaplaanis vaadelduna tähistab ja tähendab sada aastat omariiklusaega ühtainsat ning sealjuures lausa käsil olevat hetke. Inimelu mõõtkavas aga mahub viimase saja aasta sisse mitu põlvkonda, kirjutamis- ja kõnelemisviisi ning vägagi kirev ja käänukas ajalooperiood. 

Sellest ajavahemikust püüabki näitus ühe võimaliku ülevaate anda, kirjanduse, keele ja muutliku mõtteilma, aga ka raamatute kui füüsiliste objektide kaudu. Eriti tänases päevas, mil teabe edastamiseks (aga ka meele koondamiseks ja lahutamiseks) on mõõtmatult enam viise ja vahendeid kui paberraamat, pakub vana vorm rohkesti äratundmisrõõmu ning meenutab, et mõnelgi juhul annab vorm sisule mõndagi juurde. Elamus ja kogemus ühest või teisest teosest moodustub mitme mõjuri koostöös ning klassikaline raamat kui selline on pikki sajandeid suutnud neid omadusi kätkeda. 

Saja aasta sisse mahuvad (jätkem siinkohal kõrvale iseseisvuse sünd ja taassünd, sõjad, okupatsioonid ja muu ajalooliselt esmatähtis ning eeskätt suure (maailma)poliitikaga seonduv) eesti keele muutumine maailma tasemel kõrgkirjanduskeeleks, pöördelised muutused väljenduslaadis, kirjutajaskonna ning kirjutatud/avaldatud materjali hulga plahvatuslik kasv uue aastasaja alguskümnenditel. Näitusel kajastatu on aeg, mille vältel oli tõsisemal huvilisel veel võimalik kogu eestikeelsest kirjanduspildist ülevaadet omada ning vähegi väärtuslik üllitatu läbi lugeda. Oleme just ületamas piiri, mil see enam puht füüsiliselt võimalik ei ole. Kas tähendab see astumist „suurte“ kirjanduste sekka ka mahult? Mine võta kinni. Kindel on vaid see, et inimkonna eestikeelse osa jaoks on siinsel näitusel esile toodu näol tegemist olulise ja seni veel elavas mälus püsiva peatükiga meie olemise loos – püsiväärtustega.

Raamatud pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ja kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Näitus on avatud 2. märtsist 22. juunini Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis, 3. korruse trepigaleriis ja 6. korruse galeriis.

Ekskursioonid näitusele toimuvad 14. märtsil kell 14.15, 21. aprillil kell 16 ja 9. mail kell 17. Kirjanike vestlusõhtud Milleri salongis toimuvad 22. märtsil kell 17, 12. aprillil kell 17 ja 24. mail kell 17. Ekskursioonidele ja vestlusõhtutele tuleb eelnevalt registreerida saates meili aadressil expo@nlib.ee.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Avatakse Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarsaal
• Eesti Rahvusraamatukogus on pikem laenutusperiood

Märtsis ootab Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumi peamajas kõiki eksperimendihuvilisi suisa viiel laupäeval kell 11. Esimene eksperimendihommik 3.03 räägib kevadest; 10.03 saame rohkem teada tuuleenergiast; 17.03 avastame komeete; 24.03 rändame tulevikku ja arutame, milline võiks maailm olla 20 aasta pärast; 31.03 uudistame sipelgaid, nende eluviise ja meisterdame sipelgamaja! Loe lisa siit. 

Tartu Ülikooli kunstimuuseum kutsub 8. märtsil kell 16.30 kõiki osa saama publikuprogrammist.  Koos giidiga on võimalik uudistada põnevat muumiakambrit ning saada teada, milline oli egiptlaste surmakultuur, uskumused ja mõttemaailm u 3500 aastat tagasi. Oodatud on nii suured kui väikesed huvilised! Loe lisa siit.
Lisaks: kunstimuuseumi kassas on nüüd müügil vahvad muumiakambriga seotud tooted, mille seast leiab toreda meene nii väike kui suur! 

Tartu tähetornis toimub märtsis kaks astronoomialoengut. 6.03 kell 18.15 räägib geofüüsik Piia Post teemal "Läänetuuled ventileerivad Läänemerd". 20.03 aga viib ajaloodoktor Janet Laidla meid oma loenguga "Seiklusi Lõunaristi all" avastama astronoomiat Uus Meremaal. 
Lisaks: selge ilma korral toimuvad märtsis vaatlusõhtud kolmapäeviti kell 20-22. 
Lisainfo: tahetorn.ee
 
Tähetorn kutsub astronoomiateemaliste huviringide juhendajaid 23.-24.03 tasuta koolitusele! Loe lisa ja registreeri end siin! 

Allikas ja foto: TÜ muuseumi pressiteade. 
 
 

Innove elukestva õppe keskuse juhataja Maarja Parve sõnul rahastatakse selle tegevuse raames projekte, mis aitavad kutseõppeasutustes, üldhariduskoolides ja koolieelsetes lasteasutustes kaasa uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomisele. „Tegemist on sellel teemal juba viienda vooruga ning kogemus varasemate projektidega näitab, et haridusasutustel on palju põnevaid mõtteid organisatsiooni arendamiseks ja õppija paremaks toetamiseks. Ootame ka sel korral koolide ja lasteaedade terviklikke plaane, mis aitaks kaasa meie õpetajate ja õpilaste võimete parimal viisil ellurakendamisele," toob Parve välja.

Taotlusi on oodatud Innovesse esitama haridusasutused, kuid olema peab haridusasutuse pidaja kirjalik nõusolek. Käesoleva taotlusvooru eelarve on kokku 100 000 eurot, millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus kuni 85% ja riiklik kaasfinantseering 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 10 000 eurot.

Taotlusi saab esitada kuni 29. märtsini 2018 kl 17.00 struktuuritoetuse keskkonnas E-toetus.

Infotund taotlejatele toimub 12. märtsil kl 13 Innoves (Lõõtsa 4, Tallinn).

Taotlusvooru viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Loo ja fotod saatis Koolielule Martna Põhikooli õpetaja, Erasmus+ projekti “Programmeeri oma tulevikku” koordinaator Kaire Mustjatse. 

Esimene ja kõige mahukam sündmus oli mini-Robotex “Martna - meie kodukoht 100 aasta pärast”

Kooli 1.-6. klassi õpilased olid jaotatud üheksasse segavõistkonda. Kapteniteks olid 5.-6. klassi õpilased. Lapsed lasid oma fantaasial lennata ja kujutasid ette, milline on meie kodukoht 100 aasta pärast.

Nelja nädala vältel tehtud töid esitleti 22. veebruaril žüriile ja 23. veebruaril kooli õpetajatele ning vanematele õpilastele. Žürii hinnangul olid kõik võistkonnad teinud palju tööd ja parimate väljaselgitamine polnud kerge. I koht anti üsna üksmeelselt ja piisava eduga Kristiina Kimsto (6. klass)  juhitud võistkonnale. Võistkonnas olid veel Ave-Liisa Aasmäe (4. kl), Oskar Otsus (2. kl) ja Maribel Maranik (1. kl). Sellele võistkonnale andsid juhendajad Järvi Kimst ja Kairi Mustjatse välja ka eripreemia kohusetundlikkuse, aktiivsuse, töökuse, sõbralikkuse ja suurepärase omavahelise koostöö eest. II-III koha vahe oli napp. II koha sai Kristofer Katteli (6. klass) meeskonna töö. Võistkonnas olid veel Maarja Maranik 4. klassist ja 2. klassi poisid Janari Sillamaa ja Kalle Vaher. III koht Kaspar Kantsi (5. klass) võistkonnale koosseisus Kalju Vaher ning Mia Madleen Urm 1. klassist ja Kristo Tikerpuu 3. klassist.

Võidutöös kasutati robotitena Ozobotte ja Lego WeDo-sid. Ehitusmaterjalina hulgaliselt erinevaid legosid. Töö idee: on toimunud suur kliimasoojenemine ning puud, põõsad on troopilised ning loomadki vastavad.

Üritusest valmis ka väike videokokkuvõte, mida saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=YYqBr8BhS5Y

Animeeritud plakatite konkurss "EV 100"

15. jaanuarist 15. veebruarini toimus animeeritud plakatite konkurss 4.- 8. klassi õpilastele. Programmeerida tuli plakat, millel oleks kujutatud Eesti sümboolikat, taustaks valitud vastavasisuline pilt ja taustamuusikana kõlaks laul või muusikapala Eesti autoreilt ja esitajailt. Programmeerimiseks kasutati keskkonda Tynker.

23. veebruaril tehti kokkuvõtteid plakatikonkursi EV100 tulemustest. Töid hindas žürii koosseisus Martna kooli direktor Tiit Aedmäe, õpetaja Anu Voll, Lääne-Nigula valla haridusnõunik Kaie Talving, Martna osavalla vanem Janno Randmaa ja HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn. Oma lemmikut valis ka rahvas.

Žürii ja rahva arvamused parima osas langesid kokku, võitis Kristjan Kimsto 8. klassist. Ka teine koht langes kokku, Sonia Kurberg 5. klassist. Žürii andis teise koha punktid ka Kaarel Kantsile 8. klassist. Rahva arvates oli kolmanda koha vääriline Anni Raagmaa.

Kristjan Kimsto võidutöö

Sonia Kurbergi II koha töö

Nutiviktoriin “EV 100”

Veebruarikuu igal neljapäeval toimus koolis nutiviktoriin, kus küsimused puudutasid Eesti ajalugu, kirjandust, kunsti; kõigil kordadel  25 küsimust. Küsimuste koostamisel arvestati sellega, et kõigil õpilastel, nii noorematel kui ka vanematel, oleks võimalik kogeda teadmisrõõmu. Küsimustele vastamiseks kasutasid õpilased oma telefone või kooli tahvelarvuteid. Keskkonnad, mida kasutati olid Quizizz, Quiznetic ja Kahoot. Küsimused koostas ja viktoriini valmistas ette õpetaja Järvi Kimst.

Õpilased olid loositud 13 võistkonda, mille kapteneiks 7.-9. klassi õpilased. Nii said nooremad õppida vanematelt koolikaaslastelt erinevates äppides küsimustele vastamist. Heade tulemuste saavutamiseks oli muidugi suur roll ka omavahelisel suhtlemisel ja koostööl.

I koha sai võistkond koosseisus Mattias Kerge (9. kl), Karl Suur 6. klassist, Karl Rasmus Jõemaa 3. klassist ja Kätli Männi 1. klassist. II koht :Kaarel Kants (8. kl), võistkonnas veel Kaspar Kants ja Marko Pukk 5. klassist ning Kristo Tikerpuu 3. klassist. III koht: Kaisa Rämman (8.kl) ning Kadriin Lillelaid 7. klassist, Kristin Danilov 5.k lassist ja Oskar Otsus 2. klassist.

23. veebruaril jagatud auhindade laua katmisele andsid oma panuse lisaks meie oma koolile ja Erasmus+ programmile ka HITSA ProgeTiiger ja Lääne-Nigula vallavalitsus.

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast

19. kuni 23. veebruarino toimus Erasmus+ projekti «Lifeboats full of hopes» raames Portugalis Braga linna koolis Argumento de Escolas de Maximinos eri riikide õpilaste ja õpetajate kokkusaamised, et süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemidest. Kohtumisel osales üks-kaks õpilast koos õpetajatega partnerkoolidest Hollandist, Poolast, Kreekast, Küproselt, Eestist ja võõrustajariigist Portugalist. Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist osales 8.a klassi õpilane Mark Kruglov, teda saatsid õpetajad Aleksandra Dubjagina ja Merle Pähn.  

Kohtumise eesmärgiks oli süvendada õpilaste teadmisi pagulastega seotud probleemidest, panna neid kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja järeldusi tegema, muutma nende stereotüüpe. 

Eesmärgi saavutamiseks toimus ajurünnak pagulastega seotud väidete põhjal. Külalis- ja vastuvõtja riigi õpilased jaotati kahte rühma ning loosiga määrati, kas nad argumenteerivad esitatud väite poolt või vastu. Mängus oli 20 erinevat väidet, mis oli kokku pandud iga riigi kodutööna esitatud argumentidest. Peale väite esitamist oli õpilastel aega kolm minutut ajurünnakuks, et panna kirja oma poolt- või vastuväited.
Õpilased jäädvustasid grupitöö tulemusena kooli müürile projekti logo.

Portugali pagulasprobleemidest käis tutvustamas PAR- (Refugee Support Platform) esindaja, kes rääkis oma keskuse tööst ja toetusest pagulastele.

Õpilaste omavaheliseks paremaks tutvumiseks korraldati neile draamamäng, kus nad etendasid skulptuure etteantud teemal. Mäng maandas õpilastel kohtumisega seotud pinged ning pani nad mugavustsoonist välja astuma.

Õpetajatel oli töine arutelu projekti teemadel. Arutati, mis on senimaani tehtud, jaotati ülesanded edasisteks tegevusteks ning pandi paika järgmise kohtumise ettevalmistuskava Hollandi jaoks. Tutvuti seal toimuva simulatsioonimänguga pagulaste teemal “Passages”. Samuti täpsustati kohtumise aeg Poolas.

Vastvõttev riik oli teinud kohtumiseks põhjaliku ettevalmistuse. Õpilastele ja õpetajatele oli ette valmistatud huvitav kultuuriprogramm Portugali ajalooga tutvumiseks (muuseum World of Discoveries, Braga ja Porto linna ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused), erinevate kooliastmete õpilaste õppetegevus ning HEV- ja sisserännanud õpilaste integratsioon koolis.

Kohtumine oli töine ja huvitav.

Projekti rahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Autor: Merle Pähn, Mustamäe Humanitaargümnaasium

Samal teemal:

• Eestlaste osalemine Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammides on kasvanud 61%
• Eesti konsulteerib Euroopa riike noorte ühiskondliku osaluse teemadel

Tänased gümnaasiumilõpetajad tundsid aktiivset huvi lävendipõhise vastuvõtu, erialade ja erialaainete vastu, samuti soovisid nad teada, milliseid stipendiume ja välismaiseid praktikakohti pakutakse ning milline töökoht neid pärast lõpetamist ees ootab. 

Abituriendid tundsid huvi kõikide tehnikaülikooli inseneri-, IT, majandus- ja loodusteaduskonnas, Eesti Mereakadeemias ja Tartu kolledžis õpetatavate erialade vastu.

Palju tähelepanu jagus just tehnikaülikooli tugevuseks peetavatele IT õppekavadele, mille praegustel ja tulevastel tudengitel on oluline roll tehnikaülikooli digialgatuses TalTechDigital. Algatuse eesmärk on viia ülikool digirevolutsiooni esiritta kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogilisi võimalusi oma igapäevase tegevuse – õppimise, õpetamise ja uurimistöö – paremaks korraldamiseks. 

Üks osa TalTechDigitali algatusest on ka avatud uste päeval demonstreeritud tehnikaülikooli teadlaste ja tudengite loodav iseauto. Samuti huvitas gümnasiste ülikooli laborid, raamatukogu, ühiselamud, sportimisvõimalused. Suurenenud on noorte huvi keskkonnaga seotud erialade vastu.

Pilku püüdsid ka üliõpilaste enda tehtud seadmed – näiteks võileivamasin, generaatoriga õnneratas, robotkäsi ning joogiautomaat.

Järgmise sammu tehnikaülikooli sisseastumisel saab teha märtsikuus, kui 11 esimese astme erialale saab teha sisseastumiskatseid. Katsetele saab registreeruda 9. märtsil kella 16-ni TTÜ veebis. See on Eestis esmakordne võimalus teha tavapäraselt suvel toimuvaid eriala sisseastumiskatseid talvel ning selle eesmärgiks on anda edukale sisseastujale kindlustunne sissesaamise osas juba enne suve. Kokku saab sel aastal valida 34 bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppe eriala vahel. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel

„Soovime, et konkursile saaksid oma ideid esitada ka need, kel peomeeleolus see ununes või lihtsalt polnud võimalik. Samuti ka need, kel pidupäevade käigus koos sõprade ja lähedastega peolaua taga maailma asju arutades mõni hea idee, kuidas säästlikumalt elada ja toimetada, tekkis,“ selgitab konkursi pikendamise põhjuseid Negavati projektijuht Kadi Mitt. „Loodame, et nii jõuavad kõik head ideed meieni ja saame need aidata kuni 10 000 euroga ellu viia,“ täiendab Mitt. 

Pärast ideede esitamise tähtaega (28. veebruar) valitakse laekunud projektide hulgast välja viisteist parimat. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad Negavati superfinaali 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse. 

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud enam kui 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,3 miljardi euroga.

Allikas: KIKi pressiteade.