Erasmus+ toetatud rahvusvaheline projekt algas 1. septembril 2016 eesmärgiga lõimida programmeerimine erinevatesse ainetundidesse ja jagada sel teemal koolide parimaid praktikaid. Projektis osalevad üks kool Poolast (Middle School number 3 under the name of  the European Union in Sieradz) üks Soomest (Marttilan koulu), üks Hispaaniast (IES Hermanos D'Elhuyar) ja üks Eestist (Martna Põhikool).  Projekt lõppeb 1. augustil 2018. 

See üsna pikk aeg sisaldab nii programmeerimist ainetundides õpilastele ja õpetajatele kui ka külaskäike partnerkoolidesse. Äsja oligi võõrustaja rollis Martna Põhikool: 14.-20. maini oli Eestis külas kokku 19 õpilast ja 7 õpetajat Poolast, Hispaaniast ja Soomest. Projekti põhitegevused sellel õppimisüritusel olid seotud bioloogia ja geograafiaga, aga külalistele jõuti näidata ka Eesti elu-olu ja IKT kasutamist meie koolides. 

Matemaatika-, arvuti- ja robootikaõpetaja Kairi Mustjatse on projekti eestvedaja Martna koolis. Tema sõnul innustas neid projektis osalema kooli viimaste aastate edulugu: programmeerimine. „Siiani toimus see huviringides ja kahe õpetaja eestvedamisel. Soovisime programmeerimist lõimida ainetundidesse, et viia see kõikide õpilasteni ja enamiku õpetajateni. Projektini jõudsime läbi eTwinningu partnerite otsingu. Projekti idee oli Poola õpetajal Aneta Leskiewiczil nii huvitavalt välja toodud, et otsustasin talle kirjutada, sest ta otsis partnerit just Eestist. Saingi jaatava vastuse, hiljem koostasime projekti kirjelduse ja eesmärgid juba koos. Põhiline töö on muidugi Aneta tehtud,“ ütles Mustjatse. 

Projekt kestab kaks aastat, selle jooksul toimub neli paaripäevast kohtumist õpetajatele kogemuste vahetamiseks, projekti töökäigu monitooringuks jne. Õpilastele toimub neli rahvusvahelist nädalast kohtumist, igas koolis üks. Lõpptulemusena valmivad õpetajatel tunnikavad, kokku 140, kus matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, bioloogia on lõimitud programmeerimisega. Õpilastel valmivad mängud, esitlused, testid jms. Tunnid tuleb tegelikult ka läbi viia: kõigepealt oma koolis, hiljem õpilaste kokkusaamisel ehk rahvusvahelisel õppimisüritusel.

Külalistele näitas Martna koolipere kõigepealt meie kaunist Tallinna vanalinna.

15. mai oli täis robootikat. ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets viis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses läbi kolm õpituba, kus külalistele tutvustati hariduslikke roboteid: Blue-Bot, Bee-Bot, Edison ning Ozobot. Seejärel käidi Gustav Adolfi Gümnaasiumis Makey-Makye´isid katsetamas. Töötoa viis läbi klassiõpetaja Maria Malozjomov.

16. mai hommikul jõudsid külalised Martnasse. Neid võttis vastu koolipere täies koosseisus. Hispaania õpilased viisid läbi kaks tundi, kus õpetasid, kuidas Scratchi abil bioloogiat õppida. Õhtupoolikul toimus lustlik ja tegevusterohke tutvumisõhtu-piknik. 

17. mail õpiti Haapsalus Innovatsioonikeskuses Innokas LegoWeDo 2.0 komplektide abil konna, kiili, pärdikut jt tegelasi ehitama ja neid programmeerima. Katsetati ka füüsika õppimise komplekte. 

18. mail olid koolis tunnid programmeerimistarkvaraga Tynker. Õpilased pidid programmeerima tutvustused või mängud/testid oma riigi kümne linna kohta. Töötati sellise innuga, et vahetundi minekut oli mitu korda vaja meelde tuletada.

19. mai oli viimane Läänemaa päev. Hommikul anti veel mõned tunnid ja lihviti oma programme. Projekti koordinaatorid õppisid Poola õpetaja Aneta juhendamisel kasutama veebilehekülgede loomise rakendust Joomla. Tallinnas külastati veel IT-firmat Datel ja 20. mail käidi enne kojusõitu vaatamas HITSA ProgeTiigri õpilasvõistluse „Mängumaraton“ finaali.

Koolielu vestleski külalistega „Mängumaratoni“ ajal. Kuidas on projektis „Programmeeri oma tulevikku“ osalemine õppimist mõjutanud, miks on kasulik Erasmus+ projektis "Programme your future" osaleda?

Aneta Leśkiewicz, Poola, arvuti- ja füüsikaõpetaja, projekti algataja: See projekt on programmeerimise õpetamisest ja õppimisest algkoolist keskkoolini. Osaleme selles projektis, sest Poolas tuleb järgmisel aastal õppekava muutus, programmeerimine tuleb õppekavva juba algkoolis. Praegu õpetatakse baasasju põhikoolis. Projekt aitab meil õppida programmeerimiseks vajalikke erinevaid tööriistu, samuti programmeerimiskeeli. 

Michał Sitarek, Poola, ajalooõpetaja: Mulle meeldib ajalugu väga, aga see õppeaine võib vahel ka igav olla. Sidudes ajalugu ja programmeerimist, saab aine huvitavamaks muuta. 

Miika Huhtinen, Soome, algkooliõpetaja: Soomes on arvutid õppetöös kasutusel juba aastaid. Aga programmeerimine lisandub Soome koolide õppekavadesse alles tänavu augustist, nii et praegu on väga hea aeg alustada õpingutega ja see projekt sobib suurepäraselt. Olen algkooliõpetaja, õpetan pea kõiki aineid. Mulle on see ühtaegu nii väljakutse kui võimalus anda tundi teistmoodi. On motiveeriv ka õpilastele, programmeerides peavad nad probleemidele iseseisvalt lahendused leidma, õpetaja ei näita ette, et nüüd teeme nii. Õpetajana olen ma juhendaja, ma ainult viitan, kust võiks lahendust otsida. 

Rosa Guadalupe Rodriguez, Hispaania, tehnoloogiaõpetaja: Oluline on teada nii õpilastel kui õpetajatel, et tehnoloogiat tuleb õppida, IKT-teadmisi vajavad tulevikus nii mehed kui naised. 

"Mängumaratonil" nähtuga jäid külalised väga rahule ja tõdesid, et selliseid võistluseid nende kodumaal veel ei toimu. Aga kui programmeerimist juba rohkemad õpilased oskavad, siis midagi sarnast tahaksid nad korraldada küll. 

Fotod: Kairi Mustjatse. 

Samal teemal:

• Üks päev mängude maratonil
• Martna Põhikoolis oli Progeöö
• Meeril on üks väike robot...