Konkursil osalemiseks tuleb saata äriidee kirjeldus ühel A4-l ning 1-minutiline tutvustav videoklipp e-posti aadressile brightminds@ttu.ee hiljemalt 1. märtsiks 2018. Žürii valib välja 20 parimat ideed, mida meeskonnad tutvustavad finaalüritusel TTÜ Mektorys 28. märtsil. Konkursi auhinnafond õpilastele ja õpetajatele on 10 000 eurot.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele iduettevõtlust tutvustav Bright Minds 2017/18 koolitusprogramm toimub seekord neljas maakonnas, kuid lõppvõistlusele on oodatud äriideed üle Eesti. Seega saavad osaleda ka need meeskonnad, kes koolitustel ei ole kaasa löönud, ent on oma ideed iseseisvalt arendanud.

Bright Mindsi korraldatakse koos koostöös Swedbankiga juba kolmandat hooaega. Žürii esimehe ja Swedbanki korporatiivpanganduse juhi Tauno Vanaselja sõnul annab koolinoorte äriideede konkurss ettevõtluseks vajalikke oskusi, teadmisi, kogemusi ja kontakte, mida ei ole võimalik saada koolitunnist. „Bright Mindsi programmis osalemine loob esimese riskivaba ettevõtluskogemuse – arusaamise, kuidas meeskond tööle panna, eesmärke püstitada ning idee ellu viia. Ebaõnnestuda ei ole võimalik, sest katsetades erinevaid variante saab teada, millised lahendused ei tööta,“ kinnitab Vanaselja. Tema sõnul vajab Eesti hädasti tuleviku ettevõtjaid, kellel on uusi ideid, pealehakkamist ning suur soov teha asju teisiti.

TTÜ Mektory uusettevõtluse talituse projektijuhi Gerli Selge sõnul aitab Bright Mindsi koolitusprogramm näha õpilastel seoseid oma õppeainete, tehnoloogia ja hobide vahel ning julgustab neid oma äriideid ellu viima. Lisatuge pakuvad kindlasti ka ettevõtluskogemusega mentorid, kes noori nõustavad. Konkurssi toetavad Tallinna Ettevõtlusamet, Euroopa Sotsiaalfond, Lux Express ja Veebimajutus.ee. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale

„Ressurss, see on elekter, soojus, transport, toit, jäätmed, riided, vesi, paber ja aeg. Lase oma mõtetel vabalt ja piirideta lennata ning paku välja, kuidas neid säästa," innustab KIKi arendusjuht Madis Kareda kõiki 18-30- aastaseid noori olenemata haridusest ja elukohast konkursil osalema. „Esitatav idee ei pea olema detailideni viimistletud, vaid me aitame konkursi käigus selle reaalsuseks muuta," selgitab Kareda. 

Möödunud hooaegadel Negavati konkursil osalenud Kadi Sagor (Poko), Tarmo Mölder (Rohelabor, Karbiketrajad) ja Joosep Henrik Sild (SmartVent) kinnitavad, et Negavatt andis otsese väljundi nende ideele ning pakkus võimaluse professionaalsete mentorite abil oma mõtet testida ja ellu viia. Samuti sai kambakesi midagi lahedat keskkonna heaks ära teha. Rohkem finalistide mõtteid leiab Negavati Facebooki lehelt videoklippidest. 

Pärast ideede esitamise tähtaega (25. veebruar) valitakse laekunud projektide hulgast välja 15 parimat. Edasipääsenuid ootab 17.-18. märtsil ees seminar, kus ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seitse nutikamat ja läbimõeldumat projekti pääsevad Negavati superfinaali 31. mail. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ja Facebooki lehelt. Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.  

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.

Allikas: KIKi pressiteade. 

Samal teemal:

• Negavatt kingib Eestile nutikaid ressursisäästu ideid
• Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid

Kirivööde näitusele üles seatud vööd on valminud Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate vööde näitel kunstide keskuse sügissemestri kursusel „Kirivöö valmistamine“, mida juhendas rahvarõivameister ja kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrant Piia Rand.

Kursusel osales kaheksa eri õppekavade tudengit, kelle kõigi jaoks oli tegu uue tehnikaga. Esmalt tutvusid kursuslased vöödega ERMis rahvarõivanäitusel ning Eesti muuseumide veebiväravas. Igaüks uuris oma päritolu järgi ühe Eesti kihelkonna vöösid ning valis nende seast endale sobiva.

Vana anatoomikumi kahel korrusel üles seatud Elo-Mai Mikelsaare ja Maarja Nõmmiku maalinäitus „Ikka veel inimene“ esitab ammendamatuid küsimusi inimeseks olemisest. Kunstnikud ise kirjeldavad oma näitust järgnevate mõtetega: „On paradoksaalne, et kuigi inimene on meie ainus olemise vorm, pole inimlikkus midagi iseenesestmõistetavat. Valdab otsustamatus üliinimlikkuse ja ülima loomulikkuse vahel. Osa meie mõistusest allub loomalikule ja kontrollimatule loomusele, osa püüab ürgsetele tungidele vastu hakata ning mõttes mõlgub igiliikuv küsimus: mida õigupoolest kujutab endast ülim inimlikkus?".

Kirivööde näituse avamine kunstide keskuse galeriis vanas anatoomikumis (Lossi 38) toimub 14. veebruaril kell 16.30. Näitus jääb avatuks 19. märtsini. Maalinäituse avamine toimub samal päeval kell 17, näitus jääb vanasse anatoomikumi märtsi lõpuni. Mõlemad näitused on avatud tööpäeviti kl 9 – 17.

Fotodel: kirivööde näitusel olev Diana Sokurova kootud Vaivara vöö. Algne vöö on kogutud luuletaja Marie Heibergi poolt 1914. aastal Vaivara kihelkonnast Päite külast.

Näituse „Ikka veel Inimene“ maalid: Maarja Nõmmiku „Rahu“ ja Elo-Mai Mikelsaare „Ta ei näe üldse, kui ta ei näe iseennast. Kujund 1.7”.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Näitus "Mängime sajaga!" on unikaalne ülevaade mänguasjadest, millega Eestis elanud tüdrukud ja poisid on viimase saja aasta jooksul mänginud. Välja on pandud nii nukke, autosid, kiikhobuseid kui ka osavusmänguasju. 

Mänguasjamuuseumi direktori Triin Vaaro sõnutsi on selle näituse kõige tähtsam ülesanne tuua kokku erinevad põlvkonnad. "Vanavanem ja lapselaps saavad võrrelda oma mänguasju ning rääkida teineteisele oma lugusid – mõned neist lugudest on pärit rohkem kui poolesaja aasta tagant ning mõned sündinud alles paari päeva eest. Võrdselt olulised on aga mõlemad," kinnitab Vaaro. 

Nii mõnigi näitusele valitud ese on selline, mida mänguasjamuuseumis enne eksponeeritud ei ole. Nii on võimalik imetleda näiteks haruldasi kuulimänge 1920. aastatest ja ainulaadset Eestis valmistatud pedaalidega vineerautot 1953. aastast. Mänguasjamuuseumile omaselt saab näitusel muidugi ka mängida. Nii suured kui ka väikesed võivad oma vaimu valmis panna selleks, et tuppa on sattunud liivakast, salapärane onn ja autode rallirada.

Näitus "Mängime sajaga!" jääb avatuks 10. veebruarini 2019.

Allikas: mänguasjamuuseumi info. 

Samal teemal:

• Tartu Mänguasjamuuseum sai kingiks haruldase mänguasjakogu
• Tartu Mänguasjamuuseumis toimuvad töötoad Hullu Teadlasega!

Küünlakuu päike soojendab juba mõnusasti, hommikuti on sängist natuke kergem tõusta ja õhtud kasvatavad valgust aina juurde. Lisaks Eesti sünnipäevale tähistame veebruaris ka sõbrapäeva. Samuti on just alguse saanud hiina kalendri uus looma-aastaring. Sedapuhku ongi siis mõnus kuulata, mis tarkuseteri sõprusest ja armastusest on pajatada eesti rahvajuttudel. Juttudele sillutab teed Ursula Zimmermann.

Seejärel saab meisterdada papist ratastel koera ja kutsu-järjehoidjat, keda võib kaunistada igasugu mustritega, miks mitte ka rahvuslike ornamentidega. Edevamad kutsud võivad end ehtida sini-must-valge lipsuga. Oodatud on pered 4- kuni 13-aastaste lastega. Hind: 3 eurot üksikosaleja / 6 eurot perepilet. 

www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Allikas: muuseumi info. 

0Selle aasta 20. augustini kestva konkursiga soovitakse kasvatada õigusteemaliste artiklite hulka eestikeelses Vikipeedias ja muuta õigusmõistete selgitused hõlpsamini kättesaadavaks. „Emakeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks väga oluline ülesanne,” rõhutas TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks. “Lisaks aga annab vikiartikli kirjutamine tudengitele väärt kogemuse, millest võib sügavama huvi ja pühendumuse korral jõuda näiteks pikema käsitluseni õigusajakirja Juridica veergudel.”

„Meil on väga hea meel, et inglise keele pealetungi ajal on rahvusülikool võtnud vedada Miljon+ projekti. Seadusetegu ja kohtupidamine käivad Eestis ikka eesti keeles ja omakeelse õigusterminoloogia vaba kättesaadavus veebientsüklopeedias on väga tähtis,” selgitas konkursi olulisust Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. 

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson täiendas: „Juriidilised terminid vajavad senisest selgemat ja üheselt mõistetavamat lahtikirjutust. Igapäevases praktikas näevad notarid, kui sageli jäävad õiguslikud terminid inimestele arusaamatuks ning ka sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu oleme oma töös eriti põhjalikud selliste terminite selgitamisel. Mugavam ligipääs korrektsele terminoloogiale ja selgitustele annaks inimestele võimaluse langetada informeeritud otsuseid ning vältida eksitusi.“

Parimate vikiartiklite kirjutajaid premeeritakse 1600-eurosest preemiafondist rahaliste auhindadega, mille panevad välja Eesti Advokatuur ja Notarite Koda. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad esindajad Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Notarite Kojast, Eesti Advokatuurist ja Tartu Ülikooli sihtasutusest. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit. 

Vikipeedia konkurss „Eesti õigus“ on üks etapp Tartu Ülikooli laiemast projektist Miljon+, mille eesmärk on katta eestikeelses Vikipeedias kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Miljon+ on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Vikipeedia keeletalgud premeerivad vabatahtlikke auhinnarahaga
• Ülikooli ja notarite koostöö täiendab Vikipeediat

Just sel põhjusel oli projekti CO-LAB eesmärk uurida, millised koostööl põhinevad õpetamis- ja õppimisviisid toimivad kuue Euroopa riigi (Austria, Belgia, Eesti, Iirimaa, Poola ja Portugali) praktikas.

Projekt CO-LAB lõppes äsja ning nüüd koguti kokku ja avaldati soovitused, et aidata levitada seda 21. sajandi pedagoogilist lähenemist. Projekti soovitustes kirjeldatakse hariduspoliitika, õpetajakoolituse, kooli ja klassi tasandil vajalikke meetmeid rakendamaks ja juurutamaks koostööl põhinevat õpet ja õppimist. Vaata soovitusi siit.

Milline on kõige olulisem tegur, mida tuleks kaaluda, kui püütakse edendada koolides koostöist õpet  ja õppimist? Vastavalt CO-LAB-i tulemustele on tähtsal kohal koolide koostöökultuur, mis toetab koostööl põhinevat õpet ja õpetajate koostööd. Siin on oluline roll koolijuhtidel ja soovitatakse sisse tuua koolidevahelist koostööd ning kaasata lapsevanemaid.

Selleks, et reaalsed muutused toimuksid, peavad aga poliitikakujundajad selle küsimuse tõstatama ja  kaasama õpetajaid ja teisi sidusrühmasid koostööl põhinevas õppes ning looma lihtsasti kasutatavaid ja kättesaadavaid õppematerjale, et paremini toetada koostöist õpet. Täpsemalt saab sel teemal  lugeda partnerriikide aruannetest ja vaadata ning kuulata videote seeriast.

Tänu CO-LAB-i projektile mõistsid osalevad õpetajad, et koostöist õppimist ja õpetamist saab edendada praktika abil ning uusi teadmisi ja meetodeid õpilastega läbi proovides. Pärast CO-LAB-i MOOC-i (tasuta e-kursus, mille materjalid on nüüd vabalt kättesaadavad) läbimist vastas 40% osalenutest, et teevad nüüd rohkem koostööd teiste õpetajatega. Vaata e-kursuse materjale siit.

Koostöötegevuse hindamine oli paljudele osalejatele väljakutse, kuid edusammud tulid projekti käigus. Kuna õpetajad muutusid enesekindlamaks koostööl põhineva õppe metoodikates, siis nende lähenemisviis hindamisele muutus. Nad mõistsid, et hinnangu andmine peab hõlmama nii koostöö kui ka teadmiste mõõtmist. Vaata CO-LAB-i juhiseid koostöise õppimise hindamiseks klassiruumis! 

Co-Lab projekti Eestis koordineeris Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Tekst: Elise-Marit Kippar, Co-Lab projekti koordinaator. Foto: Unsplash, Tim Gouw.

Samal teemal:

• Kuidas teha loodus- ja reaalainete õpetamist põnevamaks ning elulisemaks

„Meil on hea meel teile teatada, et kuulute PISA 2018 valimisse,” – selline oli lühidalt kirja sisu, mille 234 Eesti kooli möödunud nädala teisipäeval haridus- ja teadusminister Mailis Repsilt said.

Koolide arv ja sellest tulenevalt ka testis osalevate õpilaste arv – 7500 – on suurem kui varasematel kordadel. Valim suurenes PISA Eesti koordinaatori, SA Innove peaspetsialisti Gunda Tire sõnul testi esmakordse adaptiivsuse pärast. Loe artiklit Õpetajate Lehest!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• PISA 2015 viimane raport: Eesti noored on Euroopa parimad probleemilahendajad
• Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestil hästi toimiv koolisüsteem
• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid.

Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 6827 ja eesti keele teise keelena riigieksamile 2110 õpilast.

Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami plaanib teha 3990 ja laia kursuse eksami 4369 eksamisooritajat.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. 

Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Eksamina läheb arvesse ka varem sooritatud rahvusvaheline keeleeksam, kui see on tehtud vähemalt B1-tasemele.

Käesoleval aastal otsustas inglise keele eksami kasuks 6487 õpilast, saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 81, vene keele võõrkeelena 316 ja prantsuse keele eksami sooritab 182 eksaminandi. 

Selle aasta riigieksamid algavad 16. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 25. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad 20. juunist eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti keele riigieksami hindamisjuhend tuleb Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada
• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. 

Kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Meie pere kala-aabits“ 
Eesti keelekorralduse suurkuju Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamine 
Klassi-Instagrami „Roostikurebased“ loomine 
Õpilaskonkurss „Kirjandusraal” 
Filoloog Ülle Leisi regulaarsed arvamuslood „Tõlkes leitud” Postimehe elektroonilises väljaandes 
Seitsme tundesõnaga T-särgid 
„Soome-eesti suursõnaraamatu” veebiversioon 
„Eesti-mari sõnaraamat” 
Eurokeele e-kogumik „Tõlkimise tahud” 
Uuring „Eesti keeleseisund“ 
Vikerraadio emakeelepäeva etteütlus 10 
Eesti Keele Instituudi keelekooli rubriik ajalehes Postimees 
Muu kodukeelega laps huvihariduses 
Kristiina Ehini luulekogu „Kohtumised” 
Selge keele konverents 2017 
Miljon eestikeelset Vikipeedia-artiklit aastaks 2020 
„Sörulase aabits” 
Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamine 
Lavastus „Siuru õhtu 100” 
Kümme aastat ametnike keelekoolitust 
Murdetekstide kogumik „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise” 
Hiiukeelne luulekogu „Ole ise” 
Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni” 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2017 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Gümnaasiumis.

Varasemad laureaadid ja auhinna statuut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta keeleteoks valiti „Eesti kohanimeraamat“
• Aasta keeletegu on e-keelenõu