Samuti hakatakse tulevikus kandma Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeid ujumise algõpetuse kohta ning enne 2004. aastat nii Eestis kui ka välismaal väljastatud lõpudokumente.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on B2-tasemel lõpueksami sooritamine kauaoodatud võimalus, mis toetab õpilaste motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist. "Nüüd on tublidel õpilastel, kelle eesti keele oskus on nõutavast kõrgem, võimalik saada koos põhikooli lõpudokumentidega ka seda kinnitav tunnistus. Julgustan õpilasi juba enne põhikooli lõpuklassi oma keeleoskust proovile panema ning keeleõppes suuremaid eesmärke seadma," sõnas Reps.

Seni on õpilastel olnud võimalik sooritada põhikoolis riiklikus õppekavas nõutav eesti keele kui teise keele lõpueksam üksnes B1-tasemel. Seega juhul, kui noor oskas eesti keelt kõrgemal tasemel ning isegi siis, kui tal oli vastav tasemetunnistus, pidi ta põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-taseme lõpueksami. Nüüd aga saavad õpilased soovi korral juba 7. või 8. klassis sooritada koos põhikooli lõpetajatega B1-taseme eksam ning 9. klassis koos gümnaasiumi lõpetajatega B2-taseme eksam. Juhul, kui B2-taseme eksamil jääb õpilasel keeletase saavutamata (ehk ta saab eksamil alla 60 punkti), saab ta põhikooli lõpetada varasemalt sooritatud B1-taseme eksami tulemusega.

Järgmisel õppeaastal on üleminekuperiood, mil õpilane saab omal initsiatiivil sooritada B2-tasemeeksami ning vastava tunnistuse koolile esitada. Sellisel juhul ei pea õpilane põhikooli lõpetamiseks sooritama B1-tasemel lõpueksamit.

Teine määruse muudatus näeb ette, et edaspidi hakatakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandma andmeid ujumise algõpetuse läbimise kohta. Põhikooli riikliku õppekava kohaselt peavad kõik õpilased, kes asusid õppima alates 2017/18 õppeaastast, omandama I kooliastme lõpuks ujumisoskuse. Tänavu lõpetasid I kooliastme esimesed uue ujumise algõpetuse programmi järgi õppinud lapsed. Muudatusega luuakse võimalus ujumisõpetuse andmeid registrisse kanda ning tulevikus saab EHISest andmeid selle kohta, mitu ujumistundi on õpilane läbinud ja mis tasemel on tema ujumisoskus.

Kolmas muudatus annab enne 2004. aastat väljastatud lõpudokumentide omanikele võimaluse taotleda nende EHISesse kandmist. Eestis väljastatud lõpudokumentide puhul lisab lõputunnistusi registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärgne ning välismaal väljastatud lõputunnistuste puhul lisab andmed EHISesse ENIC/NARIC keskus.

Allikas: HTMi pressiteade

"Õppekava võimaldab  hoida end aktiivsena, soodustab kooliskäimise ja õppimise harjumuse teket ja püsimist ning annab võimaluse avastada oma tugevused, millele toetudes oma edasist teed haridus- ja töömaailmas kujundada,“ rääkis ametikooli kutsevalikuõppe projektijuht Marju Põld, kes on pikki  aastaid töötanud karjäärinõustajana nii Saaremaal kui ka mujal Eestis.

Õpiaja pikkus on üks aasta. „Programmi käigus saavad õppijad läbi praktiliste tegevuste tutvuda erinevate erialadega. Eesmärk ei ole saavutada erialane kvalifikatsioon,“ märkis Põld.

Põhiõpingute raames õpitakse muuhulgas eesti ja inglise keelt, matemaatikat, õiguse aluseid ja karjäärikujundamise oskuseid. Valikõpingute raames saab tutvuda erinevate ametikooli erialadega (ehitusviimistlus ja üldehitus, toitlustamise valdkonna alused, kujundaja, majutus- ja iluteenindus, sõiduautotehnik, väikelaevaehitus), et leida nende hulgast omale sobivad. Õppija valib ühe eriala, millel ta sooritab praktikajuhendaja juhendamisel projektitöö ja omandab esmased praktilised oskused. Valikainete raames saab õppida ka täiendavalt loodus- või sotsiaalaineid.

Õppetöö viiakse läbi päevases õppes. Õppijatele pakutakse mitmekülgset nõustamist, koolilõuna toetust, sõidutoetust ning vajadusel ka õpilaskodu kohta.

„Mõnes teises Eesti ametikoolis on kutsevaliku õppekava aasta-paar pakutud, nüüd avaneb kodulähedane võimalus ka Saare maakonna noortele ja samuti ka täiskasvanutele tulla omandama oskuseid, kuidas teadlikumalt juhtida oma elu ja tööalast karjääri ning teha valikuid,“ rääkis Põld.

Õppekava kohta saab rohkem lugeda ametikooli veebilehelt https://ametikool.ee/et/erialad/kutsevaliku-oppekava---1a#kutsevaliku_oppekava_-_1a.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade

Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti tõusis tugevate innovaatorite rühma esmakordselt eelmisel aastal ning on nüüd hoidnud oma positsiooni. „Meie tugevate külgedena tuuakse esile innovaatiliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd teistega, kaubamärgitaotluste arvu, elukestvas õppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,“ sõnas Pihor. Eesti innovatsiooni nõrgemate külgedena paistab silma, et Eesti ettevõtted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vähe teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes.

Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Alex wong on Unsplash

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini

Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Kangilaski on uurinud alates 1960. aastatest moodsa kunsti ajalugu, sh kaitsnud väitekiri rühmitusest Les Nabis (1969), ja osanud selle nii oma ülipopulaarsete ringauditooriumi loengute kui kirjutiste kaudu muuta oluliseks kogu Eesti jaoks. Selle kõrvalt oli ta oluline kunstipoliitik, kes püüdis kaitsta kunstnike loomevabadust. Sel sajandil on ta uurinud Eesti sõjajärgset kunsti, eriti kunstielu, mida kroonib tema koostatud Eesti kunsti ajaloo VI köite I osa (2013).

Keeleteadlase, akadeemik Paul Ariste nimelist medalit antakse välja saavutuste eest humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Eelmine laureaat, akadeemik Arvo Krikmann, pälvis selle 2014 aastal. 

Teaduste Akadeemia medal anti üle Tartu Ülikooli juhtimise professorile Maaja Vadile. Silmapaistev organisatsioonikultuuri uurija prof Vadi on lahkelt ja koostööaltilt aidanud akadeemial oma eesmärke saavutada.

Akadeemia saalis esitleti ka 2020. aasta Eesti riigipreemiate raamatut. Esimest korda on ühtede kaante vahel ülevaated teadus-, kultuuri- ja spordipreemiate ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide saavutustest koos sisukate kirjeldustega riigi hariduspreemiate laureaatidest. 

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu koguneb kaks korda aastas.

Allikas ja foto: Teaduste Akadeemia pressiteade

Bakalaureuseõppesse esitasid Eesti ning välisriikide kodanikud 6013 kvalifitseeruvat avaldust, magistriõppesse 3030 ning doktoriõppesse 471. Õppimaasumise bakalaureuse- ja magistriõppes on tänaseks juba kinnitanud üle 600 sisseastuja.

Enamikul bakalaureuseõppe erialadest saavad tehnikaülikooli sisseastujad peale õppekoha pakkumist  kinnitada oma õppima asumise sais.ee-s. Õppimatuleku kinnitamise tähtaeg on 15. juuli.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll: „Hea meel on tõdeda, et huvi kõrghariduse omandamise vastu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Olenemata kõrgematest sisseastumislävenditest esitati tehnikaülikooli bakalaureuseõppesse sel aastal pea poole rohkem avaldusi kui möödunud aastal. Märkimisväärse hüppe on teinud eestlaste huvi jätkata õpinguid magistriõppes.“

Erialakatsetega bakalaureuse- ja magistriõppese sisseastujaid ootavad nüüd ees sisseastumiskatsed.

Popimateks erialadeks sel aastal on IT süsteemide arendus, ärindus, ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine bakalaureuseõppes. Magistriõppes oli enim avaldusi sellistele õppeprogrammidele nagu juhtimine ja turundus, ärirahandus ja majandusarvestus, infosüsteemide analüüs ja kavandamine.

Doktoriõppes on uute tudengite vastuvõtt kolmel perioodil aastas – suvise vastuvõtu popimad valdkonnad on keemia- ja materjalitehnoloogia, ehitus ja arhitektuur ning majandus. Doktoriõppesse kandideerijatest on 25% on naised. 

Sisseastumine jätkub Soome, Läti ja Leedu kodanikele TalTechi majandusteaduskonna I ja II astme õppeprogrammidele. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Taotlusvoorus laekus kokku kuuelt kõrgkoolilt seitse koostööprojekti taotlust, mille eelarve oli  672 466 eurot.

„Balti teaduskoostööprogrammi üks osa on EMP/Norra kõrghariduse koostööprogramm, mille taotlusvoor oli avatud keset koroonapandeemiat ning kuigi taotlusi esitati tavapärasest mõnevõrra vähem, siis võime uhked ja õnnelikud olla, et Eesti kõrgharidusasutused mõtlevad mitu sammu ette ning esitatud taotluste kvaliteet oli väga hea, toetuse saanud projektide keskmine hinne oli 88 punkti 100st,“ selgitab Sihtasutuse Archimedes vanemspetsialist Sabina Sägi.   

Taotluste teemade ring oli väga varieeruv: näiteks sotsiaalteadused, keskkonnateadlikkus, lennundus, tekstiil jne. Hindamise järgselt otsustati toetada nelja koostööprojekti. Valdavalt on tegemist kaheaastaste projektidega, mille toetussumma varieerub 95 000 eurost kuni 128 000 euroni. Kuigi tänavu oli taotlusi vähem, on toetusesaajate ring laienenud, sest esmakordselt on nende seas Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia.

EMP/Norra koostööprogramm toetab Tartu Ülikooli projekti, millega tehakse õppematerjale tekstiilitudengitele ning võrreldakse kohaliku lambavilla kasutamist ja tööstust Eestis ja Norras. Eesti Lennuakadeemia teeb koosöös Norra partneriga integreeritud simulatsioonipõhise õppemooduli nii bakalaureuse kui ka magistri lennundusvaldkonna tudengite jaoks. Tallinna Tehnikakõrgkooli koostööprojektiga luuakse elektrooniline töövihik Eesti ja Islandi ettevõtete piiriülestest ülesannetest. Tallinna Ülikooli projekt loob e-raamatu laste kaasamisest lastekaitsetöös. 

Euroopa Majanduspiirkonnast on partneritena kaasatud Oslo Metropolitan University, The Arctic University of Norway, University of Akureyri, University of South-Eastern Norway, Telespinn AS ning Eestist Tallinna Tehnikakõrgkool ja ettevõte Muru Minimill. 

Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprojektid tugevdavad kõrgkoolidevahelist pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning võimaldavad üliõpilaste ja õppejõudude erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas. Rohkem informatsiooni leiab sihtasutuse kodulehelt. Järgmine Euroopa Majanduspiirkonna kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor on 2021. aasta kevadel. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• IT Akadeemia toetab nelja kõrgkooli innovaatilisi projekte enam kui poole miljoni euroga
• Mess tutvustab välismaal õppimise võimalusi

Laenutusriiulile tulevad eelkõige Eestis kirjastatud audio- ja e-raamatud.  

Kõikidele Eesti inimestele mõeldud e-laenutus peab olema kättesaadav sõltumata inimese asukohast Eestis või ka maailmas. Uue süsteemi loomise asemel otsib Rahvusraamatukogu hankega parimat teenusepakkujat, kellel oleks olemas nii laenutuskeskkond ja -rakendused kui ka laenutusvalmis väljaanded.  

Hanke maht on kakssada tuhat eurot ning sellega on plaanis hankida selle aasta sügisest kuni 2022. aastani juurdepääs vähemalt kolmele tuhandele erinevale audio- ja e-raamatule. Järgmise aasta algusest on plaanis suurendada nii teoste nimetuste kui ka nende laenutuskordade arvu sõltuvalt inimeste huvist ja laenutusaktiivsusest. Teenusepakkuja on plaanis leida kuni aastani 2022. 

Üle-eestiline e-väljaannete tasuta laenutus peab tagama kvaliteetse lugemiskogemuse nii arvutist kui ka kõikidelt levinumatelt Androidipõhistelt ja Apple’i nutiseadmetelt. See peab lubama tarbida e-väljaandeid igal ajal ja kohas, sõltumata internetiühenduse olemasolust. 

Kuna teenus käivitatakse riigi toetusel, siis tuleb parima teenusepakkuja leidmiseks korraldada riigihange. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 1. september ning keskkond on plaanis teha kõikidele inimestel kättesaadavaks oktoobri keskpaigaks. 

Hankega saab lähemalt tutvuda riigihangete registris. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade
 
 
 

Andekate eesti illustraatorite aastanäitus lastekirjanduse keskuses on kujunenud toredaks traditsiooniks. Kunstnikud saavad keskuses kokku juba seitsmendat korda ning tavapäraselt kuulutab nende ühine näitus kevade algust. Sel aastal lükkus avamine pandeemia tõttu mõne kuu võrra edasi ning huvilistel on võimalik kohalikku illustratsioonikunsti nautida hoopiski kesksuvel. 

Kunstnikud eksponeerivad illustratsioone raamatutest, mis on juba poelettidel saadaval, kui ka neist, mis veel trükki pole jõudnud. Juba kogenud illustraatorite loomingu kõrval näeb ka nooremate illustraatorite töid. Teiste hulgas astuvad näitusel üles Anne Linnamägi, Ulla Saar, Regina Lukk-Toompere, Kristi Kangilaski, Kertu Sillaste, Viive Noor, Piret Mildeberg, Ülle Meister, Kadri Ilves, Gerda Märtens, Tuulike Kivestu, Anne Pikkov.

Näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud tööpäevadel kell 10–17.

Viive Noore illustratsioon "Daamid"

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse info

Samal teemal:

• Nukitsa konkursil selgusid Eesti laste lemmikkirjanik ja -illustraator

Peaaegu kõikidesse Eesti ülikoolidesse esitati sel aastal rohkem sisseastumisavaldusi kui möödunud aastal. Õppekavade suhteline populaarsus selle ajaga aga eriliselt muutuda ei jõudnud.

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost ütles, et kõige rohkem head meelt teeb avalduste arvu kasv õpetajakoolitusega seotud õppekavadele. "Meil on mitmeid õpetajakoolituse õppekavasid, kus esitatud avalduste arv on viimase viie aasta suurim," lausus Joost.

Loe artiklit pikemalt ERRi portaalist Novaator! 

Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Samal teemal:

• Kriis tõstis huvi õppimise vastu: Tallinna Ülikooli esitati rekordarv sisseastumisavaldusi
• Tartu Ülikooli esitati taas rekordarv sisseastumisavaldusi

Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.

Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.

Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on vabariigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõpe, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõpe (9,96 avaldust kohale).

Loe pikemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas
• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal