Avaüritusele kogunes rohkem kui 300 inimest seitsmest Eesti maakonnast, konkursi auhinnafond on 10 000 eurot.

Igal aastal pakutakse tasuta koolitusprogrammi Eesti erinevate maakondade noortele. Tänavu toimub programm Põlva-, Rapla-, Harju- ja Pärnumaal, kuid koolitustele on oodatud noored ka teistest piirkondadest.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor Maria Alajõgi julgustab noori üle Eesti tulema koolituspäevadele. Bright Mindsi üheks eesmärgiks on võimaldada programmis osalemist kõikidele õpilastele. Seetõttu valitakse ka igal aastal erinevad maakonnad, mille keskustesse koolitusprogramm viiakse. „Kõige olulisem on see esimene samm. Alusta, ole järjekindel ja edasi ole lihtsalt julge, ära kahtle endas.“

Konkursi žürii esimehe, Swedbanki korporatiivpanganduse juhi Tauno Vanaselja sõnul on varasemad Bright Mindsi konkursid näidanud Eesti noorte suurt nutikust ja huvi ettevõtluse vastu. „Üks asi on unistada ja mõelda, kuidas midagi teha võiks, hoopis teine asi on midagi reaalselt ära teha. Bright Mindsis saavad noored mentorite käe all oma ideid arendada ja katsetada,“ ütles Vanaselja ja lisas, et mitmed kahe varasema hooaja paremad on oma ideedega edasi tegelemas.

Läänemaa ühisgümnaasiumi geograafia- ja majandusainete õpetaja Imbi Raudkivi sõnul on programm toetanud nende kooli ettevõtluse kursusi ja seda eelkõige praktilises osas. Lisaks juhendavad ja suunavad noori mentorid, kes on oma tee leidnud, nende lood ja kogemused, edu ja ka ebaedu, on parimad õpetajad, julgustab Raudkivi kõiki õpetajaid ja juhendajaid programmis kaasa lööma.

Bright Minds on TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal algatatud koolinoorte äriideede konkurss. Selle keskmes on 4-kuuline koolitusprogramm, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele räägitakse ideede genereerimisest ja meeskonna kokkupanemisest, tootearendusest ja turust ning turundusest ja müügist. Kogenud mentorite käe all saavad noored oma ideid katsetada, lihvida ja ka ellu viia. Finaalis 2018. aasta märtsis selguvad kolmanda hooaja parimad meeskonnad ja ka õpetajad.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Algas koolinoorte äriideede konkursi uus hooaeg
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu

Olgu selleks sugu, vanus, etniline päritolu, erivajadus, majanduslik ebavõrdsus või geograafiline asukoht – need kõik võivad olla diskrimineerimise põhjuseks. Seepärast on oluline pakkude neile, kes meie haridussüsteemis on nõrgemal positsioonil, nii vahendeid kui ka võimalusi, et võimalikult edukalt ühiskonnas hakkama saada.

Oktoobri lõpus Maltal toimunud eTwinningu konverentsil „Turning Inclusion into Action“ uuritigi, kuidas eTwinningu abil tõsta koolide teadlikkust ja võimekust saada hakkama kultuuriliste ja hariduslike erinevustega ning geograafiliste piirangutega. Konverentsi töötoad keskendusid kaasamise erinevatele aspektidele ning pakkusid vahendeid ja ideid, kuidas oma koolis ja oma klassiruumis sellega paremini hakkama saada.

Konverentsil osalenud Eesti õpetajad.

Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool:
Õpitoa „Inclusive Education Within eTwinning: Vision, Theory and Concepts“ viis läbi Türgi õpetaja, IT koolitaja ja eTwinningu koordinaator Adil Tugyan.

Väga aktiivse ja praktilise õpitoa ajal pandi õpetajatest pungil täis ruum kaasa mõtlema, omavahel arutlema ja IKT-vahendite abil arvamust avaldama järgmistes küsimustes:

• mis on kaasamine?
• kes vajavad kaasamist?
• kes ma olen kaasajana?
• milline olin ma kaasajana minevikus?
• milline ma tahaksin kaasajana olla?
• mis mind kaasamise juures takistab?

Lisaks infotehnoloogilistele vahenditele kasutas koolitaja töölehti (The River of Life - et märkida oma areng kaasajana; I am… - et kaardistada end kui kaasajat; Problem Solving Circle - et välja tuua kaasamise probleemsed kohad) ja emotsioonikaarte, et saada auditooriumilt tagasisidet.

Õpitoa põhiväärtus minu jaoks seisnes selles, et kõik koolitaja poolt kasutatud võtted ja vahendid on suurepäraselt kasutatavad kaasava õppetöö läbiviimisel.
 

Salle Nurmeta, Kabala Lasteaed-Põhikool:
Osalesin neljas töötoas ja enim inspireeris „Developing Intercultural Competence in the classroom“. Töötoa läbiviija oli inglise keele õpetaja Diego Rojas, kes töötab eTwinningu riiklikus tugiteenistuses Hispaanias. Oma õpetajakarjääri jooksul on ta kokku puutunud erinevatest rahvustest ja erineva taustaga õpilastega ning omab suurt kogemust hariduslike erivajadustega laste õpetamisel.

Väga tugevalt oli esindatud sõnum: Kaasamisega kaasneb muutumine ja see on lõppematu õppimise ja kasvava kaasatuse protsess. See on eesmärk, mille poole pürgida, aga täielikult kohale ei pruugita jõuda, oluline on see, et protsess on alanud. Muutuvas ühiskonnas on kultuuri ja kultuuride vahelise pädevuse kujundamine ka võõrkeeleõpetuse oluline osa.

Alustuseks palus Diego ette astuda vasakukäelistel inimestel ja meenutada, kuidas nad ennast koolis tundsid. Mida vanem oli kõneleja, seda traumeerivamad olid kogemused. Täna me teame, kuidas töötab vasakukäeliste inimeste aju ja õpetajad saavad neid teadmisi õpetamisel rakendada. Vasakukäeliste eripäradega arvestatakse tööõpetuses, õpetajad ei hurjuta vasakukäelist õpilast halva käekirja pärast ning kokkuvõttes on neil kergem koolieluga kohaneda ja saavutada paremaid õpitulemusi. Võõraste kultuuridega on samuti, mida rohkem on meil teadmisi, seda lihtsam on teistsuguseid tavasid ja käitumisviise mõista ning aktsepteerida.

Seejärel moodustati rühmad ja mängiti etteantud teemadel läbi eTwinningu projekti ettevalmistamise etapid. Ühes grupis laabus töö niivõrd hästi, et jõuti selle aja jooksul päris koostööprojekti alguseni. Diego Rojase soovitus oli, et projekti läbi viies erinevate projektiteemade tutvustamise ja võrdlemise kõrval otsitaks võimalusi luua koos midagi uut, olgu selleks siis kalender, ajakiri vms.

Proovi ka oma klassiga:
Praktilise meetodi näite toon hoopis Bulgaaria õpetaja Tsvetelena Taralova töötoast „How to use eTwinning in our language classroom?“

Alustada võiks põgenike kriisi kajastava ajaleheartikli lugemisega või video vaatamisega. Sissejuhatuseks saab teksti/video analüüsis aktiveerida õpilaste eelteadmisi näiteks mõistekaardi koostamisega. Edasi toimub kollektiivne loovkirjutamine. Enne kirjutama asumist peaks õpilastele tutvustama hindamismudelit, mugav on selleks kasutada http://www.rcampus.com/.

Moodustatakse grupid, gruppide loomiseks saab kasutada http://http://flipquiz.me/grouper. Õpetaja on eelnevalt loonud esitluse Google Slides keskkonnas. Ühel slaidil on nelja põgeniku (soovitavalt erinevast soost ja erinevas vanuses) pildid. Grupid valivad nende hulgast tegelaskuju, kelle lugu kirjutama asutakse. Ühiskirjutamisel võiks katsetada ka http://meetingwords.com/ keskkonda. Lõpuks hääletatakse parima loo poolt, hääletamisel on üks võimalus kasutada http://www.tricider.com/. Parimatele väikesed auhinnad.
 

Merike Sepp, Järveküla Kool:
Töötoas “Inclusive eTwinning” esines ettekandega Itaalia algkooli õpetaja Marina Scepanti, kes tõi välja erinevad probleemid, millega Itaalias praegu silmitsi seistakse (nt õpiraskused, õpiraskuste selgitamine, perede kaasamine erivajadusega lapse õpetamisel, välisriikide õpilased, rändekriis ja sellega seonduvad probleemid koolides).

Klassid on muutumas järjest suuremaks ja laste arv klassides kasvab. Kuid oluline on igale lapsele tema arengust lähtuvalt eesmärgid sõnastada, sellesse on vaja kaasata ka lapsevanemaid. Suur väärtus on  õpioskuste kujundamisel, lisaks on vaja määrata, kas õpilane on auditiivne, kognitiivne või visuaalne õppija. Sellest lähtuvalt on vaja valida õiged meetodid.

Töötoas tõstatati ka küsimus, kas kõik see, mis koolide dokumentides on kirjas seoses kaasava hariduse rakendumisega, ka tegelikult realiseerub. Sageli on see lihtsalt paber, tegelik koolielu on midagi muud, sest mitmed valdkonnad vajavad uusi ressursse, mida hetkel ei ole.

Lahendusena toodi välja erinevad võimalused, kuidas eTwinning aitaks kaasata kõiki lapsi klassikollektiivis ning tutvustati projekte, mille käigus on kaasatud väga erineva tausta ja tasemega õpilased erinevates riikides. 

Ideed kaasamiseks:

Sobilikud vahendid tundides kasutamiseks:

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool:
Töötoa „Tablets for inclusion and differentation“ viis läbi Wouter Hustinx Belgiast, Hasselti Ülikoolist. Wouter on Hasselti Ülikoolis vastutav IKT arengute eest. Viimastel aastatel on tema uurimusobjektiks olnud tahvelarvutite kasutamine õppetöös. Tema koordineerimisel on ülikoolis hetkel käsil Erasmus+ programmi projekt TABLIO, mille eesmärgiks on luua tahvelarvuteis ja nutitelefonides töötavaid õpiobjekte, mille abil kaasata õppetundi efektiivsemalt erinevate õpistiilidega õpilasi. Orienteeritud on just põhikooli ealistele õpilastele.

Töötoas keskendutigi projekti tutvustusele, toodi ohtralt näiteid projekti käigus loodud erinevate õpiobjektide kohta. Enamik toodud näidetest ja õpiobjektidest olid küll suunatud keele – nii ema- kui ka võõrkeele – õppimisele, kuid seal oli siiski ka paar näidet, mis mind kui matemaatikaõpetajat inspireerisid. Käsitleti erinevaid õpiraskusi ning seda, kuidas tahvelarvutitega töötvad äpid õpilasi aitavad.

Töötoas osalejad pandi aktiivselt kaasa mõtlema olukordade üle, kus tunnis ei ole olnud mitte kõik õpilased üheselt haaratud, kas siis erinevate eelnevate teadmiste või hoopis isikuomaduste pärast. Tuli meenutada ja paarilisega jagada antud olukorra kirjeldus ja kuidas selle lahendasid ning kas ka tahvelarvuti oli üks võimalikest vahendeist.
 

Laine Aluoja, Türi Põhikool:
Töötoa „Sustainable Development Goals for inclusion“ viis läbi Marvic Refalo, kes töötab Malta keskkonnahariduse programmi FEE (Foundation of Environmental Education) öko-koolide koordinaatorina.

Töötoa esimeses osas tutvustas Marvic Refalo rahvusvahelist öko-koolide programmi “Eco-School”. Programmis osaleb 49 000 kooli 64 maalt ning see on mõeldud lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumi õpilastele. Projekti tegevuste kaudu õpitakse märkama erinevate tegevuste mõju keskkonnale, osalema ühistegevuses, arutlema säästva majandamise võimaluste üle nii koolis, kodus kui kogu oma ümbruskonnas, mõistma seost kohaliku ja globaalse vahel. Tähtsal kohal on oma tegevusest teavitamine kohalike ajalehtede, kooli seinalehe ja muude infokanalite kaudu.

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I Seitsmest sammust koosnev strateegia

1. Keskkonna töörühma moodustamine
2. Keskkonna ülevaatuse tegemine
3. Tegevuskava koostamine
4. Monitooring ja hindamine
5. Tegevuste sidumine õppekavaga
6. Teavitamine ja kaasamine
7. Keskkonna põhimõtete väljatöötamine ja järgimine
   
   II Projekti teemad: elurikkus ja loodus; kliimamuutused; energia; globaalne kodakondsus; tervis ja heaolu; meri ja rannik; prügi; kooliõu; transport; jäätmed; vesi

III Rohelise lipu taotlemine kui selle kriteeriumid on täidetud. Osa kriteeriume on FEE poolt, osa töötab iga maa ise välja.

Töötoa teises osas toimus töö rühmades, kus liikmed arutasid, kuidas saaks öko-koolide programmi metoodikat rakendada eTwinningu projektis ja kuidas kaasata kooli juhtkonda, lapsevanemaid, kohalikku omavalitsust ja kogukonda.

HEA TEADA! Eestis juhib öko-koolide programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja programmi nimetatakse “Roheline kool”.
 

Hevelin Kärp, Pärnu Kutsehariduskeskus:
Töötuba „Coding with eTwinning“ oli väga põnev ja selle viis läbi Poola esindaja Malgorzata Knap. Esineja ettekanne oli täis kirge ja armastust eTwinningu vastu.

Esineja jagas ka meiega oma mõtteid ja ideid, kuidas teha huvitavat, head projekti, mis oleks ka lõbus. Üks hea projekt peaks pakatama ideedest ning tuleks n-ö kastist välja vaadata. Tuleks küsida ka õpilastelt, millest nad mõtlevad või millega sisustavad oma vaba aega, see aitab neid paremini kaasata.  

Knap selgitas, kuidas tema kodeerimise (coding) juurde jõudis. Kuna tema õpilastele see koolis ei meeldinud, tegi ta selle huvitavaks just läbi eTwinningu. Töötoas näidati meile ka põnevat ja inspireerivat filmi inimestest, kes on enda jaoks koodid ja kodeerimise avastanud.

Knap pakkus välja  paar väga head mängu, kus saab arvutuslikku mõtlemist arendada. Kõikidest nendest saavad õpilased oma versioonid luua. See paneb lapsed kaasa mõtlema ja töötama ning oma loovust näitama.  

• Scratch (40 keeles)
• Solar system
• KODU
• LIGHTBOT
• http://catrobat.org

Kodeerimist on võimalik teha ka ilma arvudeta, Knapi lemmikud on algoritmid:

• Magic JINN
• CS Unplugget
• CodyRoby

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvahelised veebikoolitused novembris
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles konverentsi avades, et ettevõtlusõpe ja õpilasfirmade programm on Eesti koolides endale kindla koha leidnud. “Ettevõtlusõpet pakub oma õpilastele üha enam koole ja õppurite kasvav huvi teeb rõõmu. “Ministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmis oleme seadnud sihiks luua ettevõtlusõppe läbimise võimaluse kõigile õppuritele nii üldhariduskoolides, kutsekoolides kui kõrgkoolides,” ütles minister Reps. “Igast inimesest ei pea saama ega saagi ettevõtjat, kuid ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi.”

Aasta ettevõtliku kooli tiitli pälvis kokku 15 õppeasutust 15 riigist. Euroopa ettevõtlusõppe projekti eestvedaja Junior Achievement Euroopa tunnustab ettevõtlikke koole kolmandat aastat. Parimate väljaselgitamisel võetakse arvesse erinevaid aspekte, näiteks ettevõtjate ja kogukonna kaasatust, õpetajate ettevalmistust, kooli strateegiat ettevõtlusõppe edendamisel jne.

Eesti ettevõtlikumaks kooliks valitud Tallinna 21. Kool on pakkunud ettevõtlusõpet Junior Achievementi programmide järgi alates 1998. aastast. Selle aja jooksul on tegutsenud koolis üle 80 õpilasfirma. Kool on ettevõtlusõpet süstmaatiliselt arendanud, praegu osalevad ettevõtlusõppes rohkem kui pooled gümnasistid ning õppe läbiviimisse on kaasatud arvukalt ettevõtjaid, mentoreid ja lapsevanemaid.

Konverentsil tutvustati ka Euroopa ettevõtlusõppe projekti ICEE käigus läbiviidud uuringut. Rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et ettevõtlusõpe on ülioluline, kuid noorte teadmisele ja valikutele mõju avaldamiseks on vaja, et õpilased tegeleksid sellega vähemalt sada tundi. Uuring viidi läbi viies riigis, Eestist osalesid Tallinna 21. Kool, Võru Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Ettevõtlusõppe konverents toimub Tallinnas 16.-17. novembril Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise egiidi all ning selle korraldab Junior Achievement Eesti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsil osaleb rohkem kui sada valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, ametnikku ja ettevõtjat erinevatest Euroopa riikidest.

Aasta ettevõtliku kooli auhinna võtsid vastu Tallinna 21. Kooli vilistlane Ander Hindremäe (vasakult), arendusjuht Juta Hirv, direktor Meelis Kond, ettevõtlusõpetaja ja JA Eesti direktor Epp Vodja ja 5. klasside ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu

Taustainfo

• Euroopa ettevõtlusõppe projekt algas 2015. aastal ning sellesse on kaasatud viis riiki - Eesti, Soome, Itaalia, Läti ja Belgia, lisaks teadusinstituudid Norrast, Taanist ja Horvaatiast. Projekti juhib Junior Achievement Euroopa ning seda rahastatakse Erasmus+ programmist.
• Eestis on Junior Achievementi eestvedamisel arendantud ettevõtlusõpet ja õpilasfirmasid 25 aastat.
• 2015. aastal algatas Haridus- ja Teadusministeerium ettevõtlusõppe programmi, et edendada ettevõtlusõpet süsteemselt kõikidel haridustasemetel. Lähem info: ettevõtlusõpe.ee.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku "Ettevõtlikkusest ettevõtluseni" õpilase töövihik
• Esita kandidaat aasta parima ettevõtluse õpetaja, ettevõtliku õppuri, ettevõtlusõppe edendaja või mentori tiitlile

Konkursi korraldanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tõstsid esile neli tööd, millest kaks kuulus Tallinna Tehnikaülikooli, üks Tallinna Ülikooli ning üks Eesti Maaülikooli tudengile.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstutest töödest pälvisid tunnustuse Lea Teeääre "Kahaneva rahvastikuga tootmispiirkonna sotsiaalne resilentsus: Kunda linna stsenaariumplaneering" ja Mari-Liis Leinuse "Tööstusjäätmetest ehitusliku täitematerjali saamine koos CO2 sidumisega".

Eesti Maaülikooli töödest tõsteti esile Ave Konso „Rakvere linna lähiümbruses aastail 2005-2013 kehtestatud elamuarenduse detailplaneeringute kaardistamine ja analüüs“ ning

Tallinna Ülikoolist Külli Hallik-Vilu bakalaureusetöö "Draamaõpetuse kasutamine õppekasvatustöös ja teatrielamuste mitmekesisus Lääne-Virumaa lasteaedades".

„Igal aastal valmib Eestis sadu uurimistöid, teiste hulgas ka Lääne-Virumaa kohta. Tihti ei jõua nende tulemused aga ülikooli seinte vahelt välja,“ selgitas kolledži direktor Silver Pramann konkursi peamist mõtet. „Tudengite teadustööde tulemusi saaks aga kasutada ühiskonna, konkreetse konkursi puhul meie regiooni hüvanguks.“

Kahele seni peetud konkursile on kokku laekunud 16 üliõpilastööd.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Üle-eestiliselt peetava töövarjupäeva raames on ka tänavu ligi sajale Tartumaa 11.-12. klassi noorele organiseerinud varjutamisvõimalused Tartumaa Rajaleidja keskus. Noorte jaoks oli valikus üle 90 erineva ameti kõigilt elualadelt – mitmekülgsest nimekirjast võis leida jäätisemeistri, möödunud aastate populaarseima valiku psühholoogi, bioinformaatiku, apteekri, lennujuhi, ajakirjaniku, tarkvara analüütiku, fotograafi, vanglatöötaja jpt.

„Enim soovijaid oli loomaarsti ja telereporteri töövarjuks, aga populaarsed olid ka juristi ning Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuses  sõja- ja katastroofimeditsiini spetsialisti varjutamise võimalus,“ loetleb Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts sel aastal menukamateks osutunud ameteid. „Kuna paratamatult on kohtade arv piiratud, siis huvilistele pakuti ka alternatiive minna näiteks Eesti Maaülikooli veterinaariatudengite varjuks või tutvuda sedapuhku mõne teise ametiga,“ räägib Melts ning kinnitab, et noortel on igakülgsed võimalused neid huvitavate ametitega tutvumiseks.

Aastast aastasse on noortelt kogutud tagasisidet ning paljud neist on leidnud, et töövarjupäev ei peaks olema vaid gümnaasiuminoorte võimalus, vaid kõikidele klassidele lausa kohustuslik. „On nii noori, kes töövarjutamise käigus saavad kinnitust, et see ongi see õige eriala, millega oma tulevik soovitakse siduda, kui ka noori, kes pärast töövarjutamist mõistavad, et seni unistusena tundunud elukutse ei pruugigi talle meeldida või sobida,“ selgitab Heidi-Maarja Melts noorte erinevaid kogemusi. Siis aga ongi sobiv aeg ja võimalus otsust muuta, oma sihte ja suundumusi täpsustada ning uusi teid ja maid enda jaoks kaardistada – just seepärast peavad ka noored töövarjupäeva vajalikuks.

Rohkem infot töövarjupäeva kohta leiab ürituse Facebooki lehelt või SA Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Esimest korda toimuvast põhikoolinoorte töövarjupäevast võtab osa üle 200 õpilase
• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet

Konverentsil uurime järgmisi küsimus:  millised on kohalike omavalitsuste võimalused huvihariduse mitmekesistamiseks?; kust tulevad innustavad huviringide juhendajad?; millised on huvihariduse ja üldhariduse koostöövõimalused?

Riiklik lisarahastus huviharidusele ja -tegevusele on laiendanud kohalike omavalitsuste võimalusi teadushuvihariduse pakkumisel. Lisatoetuste üheks oluliseks prioriteediks on huvihariduse mitmekesisuse tagamine, seal hulgas võimaluste pakkumine loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas. Konverentsil teeme kokkuvõtte viimastel aastatel toimunud olulistest arengutest, sellest, millised varasemad probleemid on nende läbi lahenduse leidnud ja räägime tuleviku perspektiividest ning väljakutsetest, mis täna valdkonna arengu ees seisavad.

Konverentsi lõpus antakse üle 2017. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Täpsem info, registreerimisvorm ning konverentsi programm

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust
• Euroopa noorte teadlaste tippkonkurss toimub esmakordselt Eestis

Kantsler Tea Varrak märkis, et ühiskonnas toimuvad kiired muutused ja teisalt üha suurenev ootus, et haridus vastaks veelgi enam ühiskonna vajadustele, on pannud riikide haridussüsteemid ja õppeasutused surve alla. „Et selles võidujooksus peale jääda, tuleb olla maksimaalselt paindlik ning innovaatiline õppe korraldamisel, samal ajal säilitades haridussüsteemi seniseid tugevusi,“ sõnas Varrak. „Selleks on vaja tihedat koostööd õppeasutuste ja teadusasutuste ning ettevõtlussektori vahel nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.“

Konverentsil arutatakse muutuva õpikäsitluse erinevaid aspekte ning kuidas Erasmus+ programm saaks paremini toetada haridusuuenduste rakendamist erinevates maades.

Haridusuuendustele Eestis paneb aluse Eesti elukestva õppe strateegia 2020, mis seab eesmärgiks luua kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul. Selle juurde kuulub õpikäsituse muutumine – kooli kohanemine teisenenud ühiskonna ja töömaailma ootustega ning tehnoloogiliste arengutega. Eestis on loodud kaks kompetentsikeskust – Tallinnas ja Tartus, et toetada muutusi üldhariduses. Samuti on oluline pöörata tähelepanu koolielu nn pehmematele aspektidele, nagu õpilaste subjektiivne heaolu, vanemate kaasamine jms.

Konverentsil on tähelepanu all ka digiteemad ja noorte parem ettevalmistamine eluks digiajastul.

Eesti õpilastele on juurdepääs internetile iseenesestmõistetav, 50% õpilastest alustavad interneti kasutamist 7-9-aastaselt. Seega tuleks digioskuste arendamisega alustada juba lasteaias – tekitada lastes huvi ja uudishimu ning varustada tööriistade ja oskustega. 2015. aasta PISA testi andmetel eelistab Eesti poistest IKT-alast elukutset 14,7% (OECD keskmine 4,7) ja tüdrukutest 1,2% (OECD keskmine 0,4%).

Rahvusvaheline konverents „Erasmus+, koostöö ja innovatsioon“ toimub 16.-17. novembril Pariisis ning seda korraldab Prantsusmaa Erasmus+ agentuur Education & Formation ning partnerid on Eesti sihtasutus Archimedes ja Hispaania agentuur SEPIE.

Taustainfo

• Tänavu tähistatakse 30 aasta möödumist Erasmuse programmi sünnist. Aastate jooksul on osalenud programmis enam kui 9 miljonit inimest.
• Algsest üliõpilaste mobiilsusprogrammist on saanud Euroopa ja rahvusvahelise õpirände ja koostöö platvorm, mis ühendab erineva taustaga inimesi. Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020.
• Eestis rakendab Erasmus+ programmi riikliku agentuurina sihtasutus Archimedes.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Euroopa Komisjoni hinnangul on Eestil hästi toimiv koolisüsteem
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima

Viljandimaa Rajaleidja keskuse juht Reet Nigol meenutab eelmise aasta noortekonverentsi kui inspireerivat sündmust, mille järel tuli noortelt tagasiside, et nad said indu suurelt unistamiseks ja seatud eesmärkide ja soovide nimel pingutamiseks. „Kiiduväärne on õpilaste suur huvi nii konverentsi kui seal käsitletud teemade osas,“ sõnab Nigol, kes näeb ühe olulise edutegurina ka ürituse noorelt-noorele kontseptsiooni. „Järelikult on meie maakonda sellist konverentsi vaja ning selle korraldamine koostöös Viljandi Noorte Tugilaga võiks muutuda traditsiooniks.“

Noortekonverentsi teemad on valitud selliselt, et igaüks leiaks endale midagi huvipakkuvat ja inspireerivat, mis aitaks tal edaspidi oma valikuvõimalusi teadlikumalt analüüsida. Teemadest kõnelevad aga noored või noorsooga lähedalt seotud ametiinimesed, sest konverentsi idee on luua õpilastele ühine aruteluruum, kus nii inspireerida kui ka inspireeruda – näiteks teineteisega oma karjääri kujundamise kogemusi või küsimusi jagades.

Päeva alustab Viljandi Gümnaasiumi abiturient Erko Sild, kes räägib isiklikest väljakutsetest ning kuidas neid ületada. Tartu ülikooli ajakirjandustudeng Maarja Evert heidab valgust läbipõlemise teemadele. Ettevõtja, pikaaegne noorsootöö ja noorte ettevõtluse toetaja Kait Lukka räägib noorte ettevõtlusest ja idufirma võimalustest.  Üles astuvad ka 2016. aasta Eesti parim noorblogija Mariel Pähkel, kes paotab ust blogipidamise maailma, ning endine õpetaja, näitlejast maailmarändur Siim Maaten, kes mõtiskleb oma teekonna kujunemise üle. Lõppakordi annab Viljandimaalt pärit näitleja ja juuksur Lauri Pedaja, kes kõneleb kutseharidusest, unistamisest ja sihikindlusest.

Lisaks esinejatele on kohapeal võimalik tutvuda maakonna gümnaasiumite, kutsekoolide, Töötukassa Viljandimaa osakonna ja Viljandimaa Arenduskeskusega.

Rohkem infot ja täpse päevakava leiab ürituse Facebooki lehelt või Viljandimaa Rajaleidja keskuse kodulehelt. Eelmise aasta konverentsi videomeenutust näeb Youtube’st.

Allikas: SA Innove

Foto: Rajaleidja

Samal teemal:

• Viljandis toimub noortekonverents "Üheskoos teineteise kõrval"
• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 146 kandidaati

Bright Minds on neljakuuline koolitusprogramm, mis annab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele teadmisi ettevõtlusest ja startup-maailmast ning julgustab noori oma äriideid ellu viima. 

Kolmapäeval, 15. novembril kohtusid kooliõpilased Eesti idufirmade Fanvestory ja Taxify esindajatega, noori innustas Yrjö Ojasaar. Lisaks jagavasid kogemusi Bright Mindsi eelmiste hooaegade osalejad. 

Koolitusprogramm algab 27. novembril ja jätkub uuel aastal kuni 7. veebruarini.

 TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Bright Minds on ligi neli kuud kestev ettevõtluse koolitusprogramm, mis lõppeb märtsis 2018 äriideede konkursiga. Koolitused toimuvad sihtmaakondade keskustes: Tallinnas, Pärnus, Raplas ja Põlvas. Noori abistavad koolitajad ja mentorid. Eelmisel hooajal osales programmis ligi 400 koolinoort üle Eesti.

Koolinoorte äriideede konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet ja Lux Express. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu
• Äriideede konkursi Bright Mindsi finaalis 21. aprillil on võistlustules 21 parimat meeskonda

Tänavu 25. korda korraldatav Camerimage leiab aset 11.–18. novembrini Poolas.

Camerimage tudengifilmide võistlusprogramm toetab algajate filmitegijate arengut ja annab võimaluse end võistlustules proovile panna. Igal aastal saadetakse programmi filme aina rohkematest koolidest üle maailma. Võitjad valib välja tuntud filmiloojatest ja tööstuse professionaalidest koosnev rahvusvaheline žürii. Parima kinematograafia autor pälvib Laszlo Kovacsi tudengiauhinna – Kuldse Kullese. Auhinnafondis on ka 10 000 poola zlotti. 

"Säde" (2017; operaator - Péter Kollányi, režissöör - Rebeka Rummel, stsenarist - Laura Raud, helirežissöör - Aleksandra Koel, kunstnik - Freda Purik, produtsent - Johanna Maria Paulson) räägib tulekahju põhjustamise eest vanglas istunud Tristanist, kes leiab end vabadusse pääsedes olukorrast, kus kauaoodatud kohtumine õnnetuses viga saanud tütrega nõuab suuremat eneseületust, kui noor isa oodata oskas. Filmi "Säde" toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

„Pobeda“ (2017; operaator - Ermins Baltais, režissöör ja stsenarist - Vladislav Mukovnin, helirežissöör - Nikita Shishkov, kunstnik - Birgitta Silberg, produtsent - Diana Põdra) leiab aset 40. aastate lõpus. Vaatamata keelule võõraste inimestega suhelda, kohtub poiss ühel päeval uhiuue Pobedaga sõitvat meest, kes lubab õpetada teda autoga sõitma, kuid sellel lubadusel on saatuslikud tagajärjed.

Rahvusvaheline operaatoritööle keskenduv filmifestival Camerimage on üks tähtsamaid ja enim tunnutatud filmifestivale, mis keskendub kaameratööle ning selle loojatele - operaatoritele. Camerimage aitab olulisel määral kaasa operaatorite prestiiži kasvatamisele. 

Allikas: BMFi pressiteade. 

Samal teemal:

• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse
• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta