Kaasa kolleeg eTwinningusse!


Avaldaja:Madli Leikop22. August 2017

Seekordses eTwinningu suvekoolis said osalejad kohe alguses projektijuht Elo Allemannilt toreda ülesande: iga osaleja leiab suvekoolist endale viis uut eTwinningu sõpra. Ülesande täitmine oli ilmselt lihtne, sest koos olid eTwinningu asjatundjad.

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. Eesti koolid, õpetajad ja õpilased osalevad eTwinningus väga aktiivselt. Aga projektipartnereid võiks alati rohkem olla, nii arutletigi 21.-22. augustil Pärnus toimunud suvekoolis, kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse. 

IMG_4269.JPG

eTwinningu ekspert, Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Mari Tõnisson rääkis kaasavast haridusest ja kuidas eTwinning seda toetab. „eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised,“ sõnas Mari Tõnisson. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kiire küsitlus koolitusel osalenute seas tõi kaasava haridusega välja erinevaid seoseid – see on koostöö, hoolimine, toetamine, erivajadus, märkamine, õpilased – aga kõige õigem tundus, et kaasav haridus, see ongi kool. 

Mari Tõnisson peatus pikemalt kaasamisel HEV-õpilasest lähtudes ja tõdes, et kõige suurem murekoht HEV-õpilaste kaasamisel õppetöösse oleme meie ise oma eelarvamuste ja vahel kitsa silmavaatega, aga ka spetsialistide nappus ja õpetajate professionaalne ettevalmistus. 

Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, et kuulmis- ja nägemispuudega laste koolina tegid nad eTwinningus alguses koostööd üksnes erikoolidega, kartes, et ehk ei jõua nad tavakoolidega projektis sammu pidada. Aga juba aastaid ei karda nad enam midagi, eTwinningus teeb töö kergeks veebipõhisus ja võimalus ülesandeid oma oskustest lähtuvalt lahendada, keegi ei pea üle oma varju hüppama. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Ingrid Maadvere ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja, eTwinningu ekspert Laine Aluoja rääkisid (ja meenutasid) multiprojekte mentoritega. Seda ikka koos projektide algatajatega. 

IMG_4270.JPG

eTwinningu mentorid on õpetajad, kellel on juba projektitöö kogemus ning nad on valmis abistama selles ka teisi. Sel kevadel algatasid mentorid terve hulga multiprojekte, kus said ja saavad osaleda kõik õpetajad. Mõned projektid on lõppenud, mõned veel kestavad, mõned alles saavad hoo sisse.  Multiprojektide eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 

Loe eTwinningu multiprojektide kohta lähemalt Koolielu artiklist Veel parimatest eTwinningus ja eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides.

Seejärel arutleti  koos, missugune on hea eTwinningu projekt, ning kiirkorras käidi välja mitu ideed, kuidas kaasata projekti näiteks kohalikku omavalitsust, kohalikke firmasid, lapsevanemaid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, miks mitte ka kõrgkoole. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Meeri Sild selgitas, kuidas koolist võib saada eTwinningu kool ja miks see hea on. „eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna. Et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond,“ selgitas Meeri Sild. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat – loetles ettekandja „eTwinningu kooli“ plusse. Ta andis ka ülevaate, kuidas märgist taotleda. Loe „eTwinningu kooli“ kohta lähemalt siit.

IMG_4268.JPG

Esimese päeva lõpetuseks õpiti veel, kui oluline on kommunikatsioon ja kuidas oma toredaid eTwinningu projekte kolleegidele (ja avalikkusele laiemalt) tutvustada. Seda töötuba juhendas HITSA kommunikatsioonijuht Laura Vetik. Praktilise tööna valmisid rühmades eTwinningut tutvustavad videod, igaüks konkreetsele sihtrühmale, ja teise koolituspäeva alustuseks vaadati tehtut koos. Veel räägiti videokonverentsist grupitöös ning sellest, kuidas organiseerida online grupitööd. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

 

 


 

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet