Viktoriinil (www.loodusheli.ee) esitatakse küsimusi seente mitmekesisuse, eluviisi, erinevate liikide ning nende tunnuste, samuti söödavuse ja mürgisuse kohta. Osalejad peavad tundma seeni välimuse järgi ning oskama vastata kirjanduse põhjal koostatud küsimustele.

Viktoriinil saavad osaleda 6.-12. klasside õpilased 2- kuni 3-liikmelistes võistkondades. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine veebikeskkonnas www.loodusheli.ee/ET/viktoriinid/. Registreerumine lõpeb 18. oktoobril 2017 kell 23.59. 

Seeneviktoriin toimub 19. oktoobril 2017 kella 10.00-14.00 veebikeskkonnas www.loodusheli.ee. 

Tulemusi hinnatakse kahes vanuserühmas: 6.-9. klassi ja 10.-12. klassi õpilased. Parimate seenetundjate vahel loositakse välja auhinnad.

Täpsemate osalemistingimuste ja soovitatud kirjandusega saab tutvuda http://www.natmuseum.ut.ee/et/seeneviktoriin 

Seeneviktoriini korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi info. 

Samal teemal:

• Seenenädal tõstab fookusesse seened nii Okeaaniast kui Otepäält
• Loodushariduslik ettevõtmine „Tere, kevad!“ kutsub taas

Seitsmele stendile on mahtunud üle 50 foto seemnete jagamisest, külvist, viljade kasvamisest ja koristusest, lisatud on selgitavad tekstid ja kommentaarid. Näitusel on avaldatud osalejate nimekiri ja lugeda on viie teravilja ning kolme kaunviljasordi  põhjalikud iseloomustused.  Peenrarajajate hulgas on 13 lasteaeda, 13 kooli, 7 muuseumi ning paljud pered. 

Urvaste Külade Seltsi eestvedamisel valminud näituse kujundas kunstnik Epp Margna. "100 teraviljapeenart" on kantud ka EV100 kingituste nimekirja.

Rändnäitus sobib hästi koolidele ja lasteaedadele loodusainete õpetamisel. Ühes kohas eksponeeritakse  näitust kuni nädal. Nii  jõuab see õppeaasta jooksul kõikidesse ettevõtmises osalenud lasteaedadesse ja koolidesse. Näitust on võimalik tellida ka ühepäevastele üritustele.

Kontakt: heinoprei(ät)gmail.com.

Loo saatis Koolielule algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja Heino Laiapea. 

Samal teemal:

• Külvame 100 teraviljapeenart!
• 100 teraviljapeenra seemnepakid jõuavad külvajateni

Toetust saavate ühingute tegevus peab olema seotud noortevaldkonna arengukavas määratletud pikaajaliste eesmärkidega:

noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
noorel on väiksem risk olla tõrjutud;
noorte osalus otsustes on rohkem toetatud;
noortevaldkonna toimimine on mõjusam.

Sarnaselt eelmisele aastale on ka nüüd noorteühingutel  võimalus taotleda aastatoetust üheks või kaheks kalendriaastaks. Üheks aastaks taotledes tuleb ühingul kirjeldada oma tegevuste mõju vähemalt kahe noortevaldkonna arengukava alaeesmärgi saavutamisse ja kaheks aastaks taotledes panustamist kõigi nelja alaeesmärgi saavutamisse.

Taotlustingimused on ministeeriumi kodulehel. Tingimuste ja taotluse esitamise korralduse selgitamiseks toimub 12. oktoobril noorteühingutele infopäev.

2017. aastal sai riigieelarvelist toetust 18 üleriigilist noorteühingut kogusummas ligi pool miljonit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvahelist noortepäeva tähistatakse fotokonkursiga
• Ühe minuti loeng: mida teha riskinoortega?
• Eestist saab nutika noorsootöö eestvedaja Euroopa Liidus

Konkursi esimene voor kestab kuni 20. oktoobrini, finaal toimub 15.–17. novembrini. 

Konkurss aitab arendada noorte teadmisi ja oskusi sellest, kuidas kasutada digitehnoloogiaid probleemolukordade lahendamiseks, meeskonnatöö organiseerimiseks ning loovuse arendamiseks. Rahvusvaheline keskkond annab võimaluse tutvuda uute inimestega ning saada ka rahvusvahelist võistluskogemust. Ülesannete lahendamisel peavad osalejad kasutama erinevaid arvutiprogramme.

Konkursil saab osaleda kolmes vanuserühmas: 4.–6. klasside, 7.–9. klasside ning 10.–12. klasside arvestuses. Igasse võistkonda kuulub kolm õpilast ning õpetaja või nõustaja. 

Konkursi auhinnafond on kokku 10 000 eurot. Ühes õpilastega saavad rahalise auhinna ka õpetajad!

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 13. oktoobriks täita osavõtuankeet ning 20. oktoobriks lahendada oma meeskonnaga konkursi kaugvooru ülesanded. Konkursi finaalvooru osalejad selguvad 31. oktoobriks. Finaalvooru pääseb iga riigi kuus parimat võistkonda kolmest vanuserühmast (4.-12. klasside võistkonnad). Konkursi finaal Ventspilsis toimub 15.–17.11.2017. NB! Finaalvooru pääsenud võistkondadele tagatakse majutus ja toitlustus ning hüvitatakse ka sõidukulud Ventspilsi! 

Uuri lähemalt, täida ankeet ning asu ülesandeid lahendama:

www.itchallenge.eu

www.facebook.com/ventspilsitchallenge

2016. aastal sai Lätis väga populaarseks õpilaste tehnoloogiliste oskuste loovat rakendamist edendav uus konkurss “Ventspils IT Challenge”, haarates ühtekokku 1100 osavõtjat. Sel aastal on konkursi haare veelgi laiem, kaasatud on kõik kolm Balti riiki. Konkurssi “Ventspilsi IT-väljakutse 2017” korraldab Ventspilsi munitsipaalasutus “Ventspilsi Digikeskus” koostöös Ventspilsi Kõrgkooli, Ventspilsi linna Haridusvalitsuse, Ventspilsi pedagoogide ning liikumise “Võimalik missioon” esindajatega. Konkurssi toetab ning abistab ülesannete koostamisel Ventspilsi ettevõte TestDevLab. Lisaks on koostööpartneriteks “Network of innovative informal education for youth (INPUT)” Leedust ja HITSA Eestist. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused

Seoses Eesti eeistumisega Euroopa Liidu Nõukogus toimus 21.–24. septembrini Tartus EUROPEA Internationali võrgustiku konverents "From Rural to Digital". Konverentsi ettekannete päeval arutleti AHHAA Teaduskeskuses põllu- ja maamajandusvaldkonna tulevikutööde ja -oskuste üle. Ülevaade anti valdkonna kutseharidusest, OSKA raportitest ja digilahendustest ning -võimalustest Eestis. 

Konverentsi käigus külastati Eesti Põllumajandusmuuseumi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Olustveres toimunud kohalikku hoidistemessi ja noorte rahvusvahelist künnivõistlust, Räpina Aianduskooli ning valdkonna ettevõtteid Grüne Fee, Juhani Puukool ja Figuraata OÜ. 

EUROPEA International on Euroopa riikide põllu- ja maamajandusvaldkonna kutseõppeasutusi ühendav võrgustik, mis loodi 1992. aastal. Täna kuulub võrgustikku 25 riiki ja üle 1000 kutseõppeasutuse. Eesti kuulub sellesse võrgustikku aastast 2005. Eesti esindajaks EUROPEA Internationali võrgustikus on MTÜ EUROPEA Eesti Keskus, kuhu kuuluvad Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Luua Metsanduskooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Räpina Aianduskooli töötajad. 

Konverentsi kokkuvõttev p ressiteade: https://www.eu2017.ee/et/uudised/pressiteated/pollu-ja-maamajandusvaldkonna-tulevikutootajad-peavad-olema-uuendusmeelsed

Konverentsi kodulehekülg: http://europeaestonia.weebly.com

Foto: Kertu Kärk (Maaeluministeerium, pressiesindaja)

Gümnaasiumi lõpetamiseks nõutud õpilasuurimuse või praktilise töö koostamiseks jääb sageli muude õppetegevuste kõrvalt vähe aega. Kuigi riiklikus õppekavas on hulk valikkursusi, mis peaks aitama õpilastel uurimustöö põhimõtetega sina peale saada, siiski on nende õpetamine sageli episoodiline ning gümnasistid ei leia oma uurimuste tarvis piisavalt juhendamist.

Pahatihti on uurimustöödele esitatud nõudmised ülepaisutatud, mistõttu istuvad õpilased oma tööde otsas kuid ning juhendajad on samuti dilemma ees, kas lasta latti alla ning tunnistada, et õpilasuurimus ongi pigem referaat ja teadusliku käsitluslaadi matkimine ilma tegeliku sisuta, või teeselda koos õpilasega, et fraasidel nagu "uued avastused", "originaalne panus", "kriitiline analüüs", "objektiivne ennustusvõime" on uurimuste raames sisuline tähendus.

Uurimustöö entsüklopeediaartiklina Vikipeedias

Uurimustöö Vikipeedia artikli koostamisena muudab muidu abstraktse kirjatöö funktsionaalseks ja selge eesmärgiga tekstiks, sest see ei jää ühena paljudest koolitöödest lihtsalt sahtlisse, vaid saab toimetajate käe alt läbi käimise järel täisväärtuslikuks osaks kõigile ligipääsetavast avalikust teadmistevaramust. Nii ei lähe see vastuollu gümnasistide senisel haridusteel omandatud arusaamaga, et teadus muudab maailma ja et üks õige uurimustöö ei rahuldu vähemaga kui tõde.

Lisaks saavad gümnasistid kursusel osaledes anda Tartu Ülikooli teadlaste kõrval oma panuse eestikeelse Vikipeedia jõudmisel miljoni artiklini.

Loomulikult pole entsüklopeediaartikli kirjutamine lihtne ülesanne. Kuigi Vikipeedia artiklile esitatavad nõuded allikakriitilisuse, korrektse viitamise, tasakaalustatud ülesehituse jmt osas langevad kokku emakeele vm kursuste raames tutvustatud uurimistöö nõuetega, siiski vajavad õpilased vaba võrguentsüklopeedia juures kaasa löömiseks juhendamist. Selleks olemegi töötanud välja Vikipeedia e-kursuse.

Mida Vikipeedia e-kursuselt oodata?

Kursusel tutvutakse entsüklopeediaartiklile esitatavate sisuliste, ülesehituslike, stiililiste jm nõudmistega ning Vikipeedia toimimispõhimõtetega. Kui kursuse õppetükid korralikult kaasa teha, siis valmib selle lõpuks õppejõudude ja akadeemilise kirjutamise spetsialistide juhendamisel üks Vikipeedia artikkel, mis peaks mh vastama gümnaasiumi õpilasuurimuse või praktilise töö nõuetele.

Kursus toimub sellisel kujul teist korda, esimest korda toimus see 2016/2017. õppeaasta sügisel ning 34 kursusel alustanust jõudis artikli koostamiseni 18. Kuna sel aastal on Vikipeedia artikli koostamine ka emakeeleolümpiaadi eelvooru üks ülesannetest, siis aitab kursus ka olümpiaadiks ettevalmistamisel. Lisaks sellele on kursus hea vahend käimasolevate Vikipeedia artiklikonkursside tööde viimistlemisel.

Kuna entsüklopeedia eesmärk on esitada tõde tuginedes korrektselt viidatud allikatest pärinevatele faktidele, siis muudab ühiskondliku tegelikkusega haagitud õpipoisiõpe Vikipeedias gümnasisti esimese tõsisema kokkupuute uurimusliku teksti koostamisega sisukaks ning eesmärgipäraseks. Sellest saab midagi enamat kui lihtsalt üks koolitöö — kinnistub arusaam, et teadus tõepoolest muudab maailma ning objektiivne tõde on kusagil käeulatuses.

Vikipeedia e-kursus on tasuta, osalejate piirarv on 50 ning registreerimine on TÜ teaduskooli lehel avatud kuni 8. oktoobrini. Kursus algab 11. oktoobril ning lõppeb 6. detsembril. Täpsem info kursuse lehelt Vikipeedias: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:E-kursus

Pikemalt saab kursuse tausta kohta lugeda Wikimedia Eesti blogist.

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (EUCYS) tulevad igal aastal kokku lootustandvad noored õpilasteadlased. 22.-26. septembrini võõrustas noorte teadlaste konkurssi esmakordselt Eesti. Kokku osales konkursil 38 riiki: Ameerika Ühendriigid, Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Egiptus, Gruusia, Hiina, Hispaania, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Korea, Läti, Norra, Poola, Valgevene, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Šveits, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, Venemaa, Ühendkuningriik, Eesti. 

Konkursil osales 148 õpilast 89 uurimistöö ja -projektiga. Kolme konkursipäeva jooksul hindas noorte uurimusi 19 rahvusvahelise žürii liiget. Kahel päeval, 25. ja 26. septembril said noorte töödega, mis olid Ülemiste linnakus sündmuskeskuses SpaceX väljas stendiettekannetena, tutvuda kõik huvilised. Eestit esindasid selleaastase õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad:  Brita Laht Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Anni Britta Pajoma Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist ja Jasper August Tootsi Hugo Treffneri Gümnaasiumist.

Žüriile selgitusi jagamas

Välja anti üheksa rahalist preemiat (3x7500 eurot, 3x5000 eurot ja 3x3500 eurot) ning teadusasutuste eripreemiad (EIROForum, Euroopa Kosmoseagentuur, CERN, PRACE jne). Eestipoolsed eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.

Kogu tseremoonia Estonia kontserdisaalis oli pidulik, ootusärev ja loomulikult teadust täis: teadusteatri etenduses tehti pauku ja välku, lendasid õhupallid ja tossupilved, kõmisesid trummid ning peeti pidulikke kõnesid. 

Noori tervitasid ja peapreemiad andsid üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits.

Teaduse ja teadmiste pidu – nii iseloomustas toimunud konkurssi Robert-Jan Smits. Ta andis noortele nõu olla alati avatud uutele ideedele ja koostööle: „Me soovime, et Euroopa liiguks teaduse ja tehnoloogia esirinnas ja just noored teadlased on võti selleks. Vajame teadlasi, kes suudavad toime tulla inimkonna ees olevate probleemide lahendamisega ja loodetavasti annavad konkursi osalejad oma teadmiste, pühendumuse ja entusiasmiga sellesse oma panuse.“

President Kersti Kaljulaid ütles peapreemiaid üle andes, et usub teadusesse, mis on suunatud inimeste ja ühiskonna hüvanguks. „Ma usaldan oma lapsed ja lapselapsed teie teadmiste hoolde ja loodan, et teie kui tuleviku teadlased seisate inimkonna eest ja hoiate meie planeeti elukõlbuliku ning turvalisena.“

Kolm esimest preemiat pälvisid: 

Karina Movsesjan (18)  – Tšehhi;   töö „RAD51 valgu mutatsioonide roll vähi arengus“ (The role of RAD51 mutations in cancer development).

Ehkki RAD51 valk parandab homoloogilist rekombinatsiooni kasutades väga tõsiseid DNA kahjustusi, on siiani ebaselgeks jäänud RAD51 valgu mutatsioonide seos mitmete kasvajatüüpidega. Tänu uurimistöö käigus tehtud biokeemilisele analüüsile RAD51 S121Y mutatsiooni kohta, mis leiti emaka kartsinosarkoomist, leidis kinnitust, et  RAD51 mutatsioonid soodustavad kasvajate teket.

Adam Jan Alexander Ohneso (20) – Šveits;  töö „Unustatud vangid – esimese maailmasõja tsiviilvangid Korsikal“  (The forgotten prisoners – Civilian prisoners of the Great War in Corsica).

Töös uuritakse kinnipeetud tsiviilisikute saatust ja Šveitsi rahumissioonide rolli Korsikal aastatel 1914-1918. Fakt, et esimese maailmasõja ajal peeti Prantsusmaal kinni tuhandeid tsiviilisikuid, ei ole laialt teada. Uurimistöö tulemused juhivad tähelepanu unustatud vangidele ja meenutavad meile neutraalsete riikide ja Rahvusvahelise Punase Risti humanitaarabi rolli ning panevad meid mõtlema praeguste sõjatsoonide vangide olukorra üle. 

Danish Mahmood (14) – Kanada; töö W.I.N.I.T.S. Traadita omavahel ühendatud mitte-invasiivne triaaži süsteem (Wireless Interconnected Non-Invasive Triage System).

W.I.N.I.T.S. on igati taskukohane elutähtsate näitajate jälgimise süsteem, mis põhineb uuenduslikul kaasaskantaval biomeditsiinilisel seadmel W.I.N.I.T., mis kinnitatakse patsiendi sõrme külge ja see mõõdab reaalaajas vererõhku (mansetita), pulssi, vere hapnikusisaldust (SpO2) ja kehatemperatuuri.
Aparaat edastab reaalajas uuenevaid andmeid patsiendi elutähtsate näitajate kohta seadmel oleva väikse kuvari kaudu parameedikutele ja haiglatöötajatele, mistõttu pole vajadust patsiendi seisu korduvalt kontrollida.

Kõikide preemia saanute nimed ja tööd leiab ETAGi kodulehelt. 

SpaceXis olid väljas noorte stendiettekanded

Kaks päeva SpaceXis

Külastajatele oli konkurss avatud 24. ja 25. septembril, kui noorte teadustöödega käisid tutvumas gümnasistid, tudengid, õpetajad, teadlased ja kõik teadusesõbrad. Toimusid töötoad ja kohal oli „Rakett 69“ tegevusala. 

Võimalust tutvuda õpilasteadusega kõige kõrgemal tasemel kasutati tõesti klasside kaupa, eriti esmaspäeval, mis oli koolipäev. Töölehed näpus, nägi noori liikumas ühe stendi juurest teise juurde, küsiti üht ja teist ja mõnikord jäädi nõutuks ka, sest teemad olid lihtsalt nii keerulised. Aga noored teadlased olid lahked selgitama. 

Töötubades

Et veidi aimu saada, mis tasemega tegu, siis siinkohal valik uurimistööde pealkirju: „Dünaamiline magneetistumine erineva  struktuuriga pehmetes magnetilistes sulamites“, „Tsüsteiinkatepsiinide aktiivne sihtmärgistamine tsüstatin C-ga konjugeeritud liposoomidega“, „Spargli polüsahhariid pärsib selektiivselt müeloid-supressorrakke (MDSC) apoptoosi esilekutsumise teel“, „Muutlike tähtede otsimine avatud klastrites: uus algoritm ja rakendus“, „Suhtelise entroopia analüüsi kasutamine ajaloolise keelte lahknevuse dateerimiseks ja kvantifitseerimiseks“. 

Jasper August Tootsi (Hugo Treffneri Gümnaasium, septembrist  TÜ geenitehnoloogia eriala I kursuse tudeng, uurimistöö teema: „Galaktoseemia skriining (sõeluuring) Beutler meetodiga“) sõnas, et oma tööd on ta pidanud kahe päeva jooksul tutvustama sadu kordi, aga selleks ta siin ju ongi. „Vastan hea meelega kõigile küsimustele. Žürii on minu juures juba käinud, ühte liiget veel ootan. Kogu konkurss, kõik need päevad on fantastiline elamus. Kõige tähtsam ongi uued tutvused, uued kontaktid, mida siit leian, need võivad mind tulevikus palju edasi aidata,“ sõnas ta. 

Jasper August Tootsi

Eesti õpilased on Euroopa noorte teadlaste konkursil osalenud alates 2002. aastast. Põhipreemiad on  koju toonud Margus Niitsoo (Tallinna Reaalkool, 2005), Anna Maria Punab (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2012) ja Katariina Kisand (Hugo Treffneri Gümnaasium, 2015). Eripreemiate võitjaid on olnud Eestist üheksa: Liina Saar (2002), Hillar Liiv (2007), Kristina Aare (2009), Martin Talvik, Kristiin Resik ja Mari Liis Pedak (2013), Tatjana Punger (2014), Katariina Kisand (2015) ning Kristjan Kongas (2016).

Töötubades

Artiklis on kasutatud ETAGi pressiteadete materjale. Autori fotod.  

Samal teemal:

• Euroopa noorte teadlaste tippkonkurss toimub esmakordselt Eestis

Minister Mailis Repsi sõnul ei taga kehtiv seadus piisavalt õpilaste individuaalsete vajadustega arvestamist. „Tahame luua igale õpilasele paremad võimalused saada vajalikku tuge hariduse omandamisel. Selleks anname kohalikele omavalitsustele juurde otsustusõigust ja lisaraha sobivaima toetussüsteemi tagamiseks,“ ütles Mailis Reps.

Eelnõuga kaotatakse seadusest hariduslike erivajaduste mõiste ja kategooriad ning eriklassid senisel kujul. „Iga õpilane võib vajada õpingute jooksul erinevatel põhjustel tuge,“ selgitas minister Reps. Eelnõu järgi on kooli ülesanne välja selgitada õpilasele vajalik tugi ja seda tuge pakkuda, kaasates vajadusel koolivälist nõustamismeeskonda, sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialiste.

Vajadusel võivad koolid ka edaspidi moodustada väiksema arvuga õpilaste klasse ja rühmi, kuid peab olema tagatud neis õppivate laste kaasatus koolikogukonda. Tuge vajavate õpilaste süsteemsemaks kaasamiseks on kavandatud  põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ühitamine põhikooli riikliku õppekavaga, kus kavandatakse edaspidi sätestada kõik õppekorralduslikud erisused õpilaste erivajaduste ilmnemisel ja tuvastamisel.

Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on muuta ka põhikoolivõrk ühtseks ja võimaldada kohalikel omavalitsustel terviklikult oma koolivõrku juhtida. Minister Mailis Reps kinnitas, et riik ei sulge ühtegi tuge vajavate õpilaste kooli, kuid on valmis andma koolid ja taristu kokkuleppel üle kohalikele omavalitsustele. „See aitab tagada, et õpilane saab oma võimetele ja vajadustele vastavat haridust võimalikult elukoha lähedal ja vanemad ei pea abi otsides eri asutuste vahet jooksma,“ selgitas Reps.

Täna kinnitatud eelnõuga kavatsetakse muuta riigieelarvelise rahastamise aluseid senisest paindlikumaks ning suurendatakse haridus- ja tegevuskulude toetuse mahtu ligi 22 miljonit. Riik annab riik kohalikele omavalitsutele ja eraüldhariduskoolide pidajatele  tõhustatud- ja erituge vajavate õpilaste jaoks tegevuskulu toetuse, mis sisaldab ka tugiteenuste toetust 6 miljonit eurot aastas.

Riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele

Tuge vajavate õpilastega seotud õppekorralduse muutmise kõrval on kavas kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses võimalus määrata õpetajatele ja õppejõududele riiklikke preemiaid ja stipendiume. Eesmärgiks on tänada ja tunnustada parimaid haridustöötajaid riigi kõrgeimal tasemel ning aidata seeläbi kaasa ka õpetajaameti väärtustamisele ühiskonnas.

Ettepanek on anda iga-aastaselt välja üks haridustöötaja elutööpreemia, kaks õpetaja aastapreemiat ning lisaks ka õppejõu aastapreemia. Preemiate suurusjärk oleks sarnane sportlaste ja kultuuritöötajate preemiatega – elutööpreemia 40 000 eurot ja aastapreemia 9600 eurot. Lisaks preemiatele sätestab eelnõu võimaluse määrata haridusvaldkonna innovatsiooniks ka stipendiume, mis annavad õpetajale võimaluse kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis või hariduspoliitika kujundamises osalemiseks.

Varasema õpi- ja töökogemusega arvestamine üldhariduses

Soodustamaks täiskasvanud õppijate pooleli jäänud koolitee jätkamist ja lihtsustamaks välismaal elanud ja õppinud õpilaste naasmist Eesti koolisüsteemi, näeb eelnõu ette võimaluse arvestada üldhariduse õppekorralduses õpilaste varasema õpi- ja töökogemusega (VÕTA). VÕTA arvestamine on tavaline kõrg- ja kutsehariduses, kuid üldhariduses pole seda võimalust seaduses seni reguleeritud.

Lisaks sisaldab eelnõu seadusemuudatust, millega luuakse võimalus pakkuda gümnaasiumides mittestatsionaarses õppes üldhariduse omandamise võimalusi täiskasvanutele. Kavakohaselt võib riik kokkuleppel kohalike omavalitsustega võtta üle täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, et tõsta õppekvaliteeti ja kasutada ressursse efektiivsemalt.

 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu koostamisse olid kaasatud kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ning kavandatavaid muudatusi arutati tugispetsialistide, puuetega inimeste ja haridusvaldkonna ühenduste esindajatega.

Eelnõu menetlus jätkub Riigikogus. Kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab, jõustuvad muudatused 2018. aasta 1. jaanuaril.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

•  Uuendatav kõrgharidusseadustik seab esikohale õppija

Rektori valib valimiskogu, mis on 229-liikmeline. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 valimiskogu liikmetest, see on 153 liiget.

Rektorikandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust, mis tähendab, et rektorikandidaadil on vajalik koguda vähemalt 115 poolthäält. Juhul, kui kandidaat kogub vähem hääli, jääb rektor valimata ning asjade edasise käigu otsustab ülikooli nõukogu.

Valimiskoosolek algab reedel kell 12 Eesti Maaülikooli peahoone aulas. 

Valimiskoosolekut on võimalik jälgida veebis video.emu.ee. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikoolis algas konkurss vabadele kohtadele magistriõppes
• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid