„Koolijuht seisab oma ametis kohe silmitsi suurte väljakutsetega, mis ei jäta talle võimalust tasapisi ametisse sisse elada, vaid nõuavad kiiret reageerimist, tegutsemist ja otsustamist,“ kommenteerib Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Alustavate koolijuhtide arenguprogramm tagab vajaliku toe nii tööks vajalike teadmiste kui tugivõrgustiku näol,“ lisab ta. 

 Tugivõrgustiku olulisust rõhutab ka Viimsi valla haridus- ja noorsootöö valdkonna abivallavanem Marju Aolaid. „Lisaks koolipidaja toetusele vajab alustav koolijuht kindlasti võrgustikku, kellega koos arutada juhtimisküsimusi, mõtiskleda haridusteemadel ning leida tuge juhiks kasvamise teekonnal.“ 

Alurenguprogrammi V lennu peatne lõpetaja Kammeri kooli direktor Kairi Kolk kinnitab, et programm on andnud palju teadmisi, julgust ja enesekindlust ning aidanud mõtestada juhi rolli. „Loeb see, mida sa õpid ja tead, järgi proovid ja edasi arendad,“ sõnab Kolk. Äärmiselt vajalik ja kasulik on tema sõnul koostöö programmist saadava tugivõrgustikuga, kellega koos avatult, innovaatiliselt ja tõenduspõhiselt oma kooli arendada ning õpilaste arengut toetada.

Ametis esmakordselt alustavatele juhtidele mõeldud programmis süvendatakse teadmisi juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke kriitilisi oskusi. Õpiteekond viib erinevatesse koolidesse Eestis ja välismaal ning sellel pakuvad tuge kogenud koolijuhist mentor, coach ja professionaalsed koolitajad.

Kandideerimiseks peab direktoril olema kehtiv tööleping, ametis võib ta olla olnud kuni 12 kuud. Programm algab augustis ja kestab 2021. aasta juunini. Tegemist on arenguprogrammi VI lennuga.

Sel aastal valitakse programmi kuni 18 koolijuhti. 
Lisainfo: Haridus- ja Teadusministeeriumi veebist.
Kandideerimistähtaeg: 31. juuli 

Alustavate koolijuhtide programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus, mida viiakse ellu koos SA Innovega Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Brooke Cagle on Unsplash

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu

Teavituskampaania sihtrühm on noored ja karjäärivahetust kaaluvad täiskasvanud. „Abiturientidel on ukse ees gümnaasiumi lõpetamine ja nad seisavad silmitsi edasiõppimise valikutega. Õpetajaamet on täna mitmekülgsem, innovaatilisem, paindlikum ja loomingulisem kui kunagi varem ja võib julgelt väita, et kindlasti eriala, mille kasuks võiks üks noor otsustada,“ selgitas Innove peaspetsialist Kadri Ratas. 

Kampaania keskmeks on videoklipid, milles noored õpetajad jagavad oma personaalseid inspireerivaid lugusid elust enesest. “Oleme võtnud fookusesse meie õpetajate mõtted ja ametis omandatud kogemused. Õpetajad räägivad oma olulisest rollist meie ühiskonnas ja kuidas nad iga päev järjepidevalt killukeste haaval aitavad kujundada Eesti tulevikku,“ selgitas Kadri Ratas. “Ja mis seal salata, kõik kampaanias osalevad õpetajad on veendunud, et just õpetaja töö on maailma parim ja julgevad seda käsi südamel noortele soovitada.”

Koostöös ülikoolide ja haridusvaldkonna partneritega on kampaania veebilehel www.õpetaja.eu välja toodud võimalused õpetajaks õppimiseks ja õpetajakogemuse saamiseks. Kampaania raames on loodud õpetajaametit väärtustav visuaalne identiteet, mis on ühtlasi kasutamiseks mõeldud ka kõikidele haridusasutustele. 

Kampaania kestab 8. juunist  28. juunini. Sel perioodil jõuavad videoklipid ja teised kampaania formaadid inimesteni nii tele, raadio, online-meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel.

Kampaania eestvedaja on Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Algatust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Kampaania info ja materjalid leiab veebilehelt “Õpetajad loovad homse Eesti“.

Allikas: SA Innove koduleht

Samal teemal:

• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel

Proportsioonid ei ole muutunud ning 12,4 miljonist eurost sai kõige suurema osa kõrgharidusvaldkond (60%), millele järgnesid kutse- (11%), üldharidus- (7%) ning täiskasvanuõpe (2%), kokku sai toetuse üle 100 õpirändeprojekti.

„Õpiränne on palju enamat kui erinevates riikides reisimine. See kevad on näidanud, kuidas rahvusvaheliselt koos töötamine on nii oluline, et koostöö jätkamiseks on leitud erinevaid võimalusi, kuidas vaatamata suletud riigipiiridele ikkagi üksteiselt õppida ning ühiseid eesmärke saavutada,“ selgitab sihtasutus Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja Anne Hütt. Pärast eriolukorra algust andsid organisatsioonid endast parima, et õpirändeid mitte tühistada, vaid näiteks hakati kombineeritult kasutama virtuaalset ja füüsilist õpirännet (ingl blended mobility).

Käesoleva aasta toetusesaajate seas on 89 asutust: 24 kutseõppeasutust, 22 gümnaasiumi, 15 põhikooli, kaheksa rakenduskõrgkooli, seitse ülikooli, kuus lasteaeda, neli muuseumi, ühe omavalitsuse haridusamet, rahvaülikoolide liit ja mitmed haridusvaldkonnas tegutsevad koolitus-, teabe- ja kompetentsikeskused.

Loe pikemalt SA Archimedese kodulehelt.

Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 16 koha võrra. Alates 2014. aastast on Tartu Ülikool tõusnud pingereas 176 kohta.

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusjärjestusse seadmisel kuut näitajat: ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%) ning välisüliõpilaste ja -töötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

QS-i edetabeli värskes väljaandes on Tartu Ülikool parandanud oma kohta kuuest kategooriast neljas. Eriti märkimisväärselt on paranenud ülikooli maine akadeemilises ringkonnas – selle näitaja järgi on tõus möödunud aastaga võrreldes 28 kohta (355. kohalt 327. kohale). Juba kolmandat aastat järjest parandab ülikool oma tulemust välistöötajate ja ‑üliõpilaste osakaalu arvestuses – selle poolest on tõus eelmise aastaga võrreldes vastavalt 6 ja 27 koha võrra. Paranenud on ka akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarvu näitaja (tõus 130. kohalt 122. kohale), mida QS kasutab õppekvaliteedi kaudse indikaatorina.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil ütles, et ülikool on edetabelikoha stabiilse paranemisega väga rahul. „Ülikooli järgmise perioodi arengukava juhtmõte on liikuda maailma saja parima ülikooli suunas. Praegu edeneme ülikoolide rahvusvahelistes võrdlustes keskmiselt 20 koha võrra aastas, aga tajume hästi, kuidas iga järgmine tõus on eelmisest raskem. Sellise kasvutempo hoidmine näitab, et oleme saavutanud suurepärase rahvusvahelise nähtavuse, tegemata samal ajal järeleandmisi rahvusülikooli mitmekülgse rolli täitmisel – eestikeelse teaduse, kõrghariduse ja kultuuri arendamisel ning oma riigile ja ühiskonnale valitsemiseks tõenduspõhise toe pakkumisel,“ sõnas Vassil.

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 1604 ülikooli, kellest reastati 1002. Võrreldes eelmise aastaga pole ülikoolide esikolmik muutunud – esikoht kuulub taas kord Massachusettsi Tehnoloogiaülikoolile, sellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool.

Allikas: TÜ pressiteade

Haritud IT-spetsialistidest on suur puudus ning koostöös HITSA IT Akadeemia programmiga soovib Microsoft kui IT valdkonna üks suurimaid tööandjaid aidata kaasa uue põlvkonna IT-spetsialistide koolitamisele.

Microsoft’i välisõpingute magistristipendium on mõeldud ühe andeka magistrandi välisõpingute toetamiseks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse infotehnoloogia valdkonnas. IKT valdkonna tuleviku suundasid teades soovitab Microsoft välisõpingutel valida õppimiseks Machine Learning, Big Data, Artificial Intelligence, Cloud Computing, Edge Computing, Quantum Computing valdkondadega seotud õppesuuna. Samas ei ole eelnimetatud suuna valik kohustuslik ning seda ei peeta stipendiumi jagamisel eelistuseks ega eelduseks. 

Stipendium on ette nähtud välisülikoolis õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks 2020/2021 õppeaastal. Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.  

Stipendiumi taotluse esitamise tähtaeg on 15. juuni 2020. Lisainfot saab HITSA kodulehelt. Stipendiumi taotlemise dokumendid esitatakse HITSA konkursiveebis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus. 

Armsad õpilased, hea koolirahvas, austatud lapsevanemad!

Suvevaheaeg on lõpuks ometi käes! Tänavu, pärast nii erilist ja väsitavat õppeaastat ootasid seda koos lastega ka paljud lapsevanemad.

Sügisel ütlesin, et meil tuleb digipöörane õppeaasta. Pidasin siis silmas koolide uuenevaid IT taristuid, koolidesse jõudvaid nutikaid seadmeid ja suurenevat digiõpikute valikut – kõike seda, mis aitab nüüdisajastada õppekeskkonda. Õppeaasta kujuneski digipööraseks, kuid palju jõulisemalt, kui me siis oskasime ette kujutada.

Varakevadel tabas meid ootamatult üleilmne viirusepuhang. Kui selle tõttu märtsi keskel distantsõppele üle läksime, oli Eesti paljude riikidega võrreldes kindlamas seisus. Digivahendite, e-õppe materjalide ja e-õpikeskkondade kasutamine õppetöös polnud meie jaoks ju nii uus. Ometi tuli ka meil distantsõppe esimestel nädalatel kiiresti ja väga palju uut õppida. Näiteks selgus, et varasemast hoopis enam läks vaja enesejuhtimise ja iseseisva töö oskust. Aga me saime hakkama! Meie lapsed said juurde iseseisvust, vastutustunnet ja oskust pingutada. Ka need olid õppetunnid – lisaks matemaatikale või geograafiale.

Armsad õppurid, olen kindel, et kooliaasta pakkus teile väljakutsete kõrval ka rõõmu. Soovin, et see õppeaasta jääks teile meelde mitte üksnes distantsõppe kogemuse, vaid ka rõõmsate ja elavate hetkede pärast. Olgu neiks siis omapead läbitud kevadised matkarajad või põnevad teistmoodi koosviibimised sõpradega.

Nüüd on aeg puhata. Tehke seda. Olete viimastel kuudel ekraani taga istudes veetnud aega küll ja veel. Suvi on suurepärane aeg näiteks matkamiseks. Eesti loodusest ilusamat pole terves ilmas, seda tasub lähedalt vaadelda ja tundma õppida. Soovitan suvel ka raamatuid lugeda. Ma ei pea silmas vaid etteantud lektüüri kirjandustundideks, vaid igasuguseid raamatuid, mis võiks teile huvi pakkuda.

Hea koolirahvas ja kodused! Tänan teid südamest sel õppeaastal tehtud töö eest ja nähtud vaeva eest!Jätkame sealt, kus töö pooleli jäi, ikka tarkusepäeval, 1. septembril. Soovin kõigile rõõmsat ja kosutavat suvepuhkust, tervist ja palju häid mõtteid nii uuele õppeaastale kui ka kaugemale tulevikule mõeldes. Soovin, et vaheaeg oleks eriline selle sõna kõige paremas tähenduses!

Vaata minister Mailis Repsi pöördumist videona Haridus- ja Teadusministeeriumi Youtube'i kanalis. 

Üldlevinud arvamuse järgi tunnevad õpilased end digivahendeid kasutades kindlalt ja oskavad enam-vähem kõike, õpetajad aga kõhklevad, pelgavad uusi asju katsetada ning vajavad digioskuste tõstmiseks vahetpidamata koolitusi. Müüt või tegelikkus? Ühe lausega öeldes – tutvuge digipädevuste mudelitega ja hinnake enda ning oma õpilaste digioskusi ise: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digipadevused.

Elukestva õppe strateegia 2020 kirjeldab digipädevust kui suutlikkust kasutada digitehnoloogiat nii töökohal, õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kohustuslike üldpädevuste loetelus ka digipädevus, mida õpetaja peab oma ainetundides koos teiste üldpädevustega õpilastel arendama.

HITSA projektijuhi Kerli Požogina sõnul on teema just praegu väga aktuaalne, sest distantsõpe on õpetajate ja õpilaste digioskusi arendanud, aga ka küsimusi tekitanud. Digipädevuse mudelite alusel on hea analüüsida, mis oskused vajavad tähelepanu ja mida teatakse juba piisavalt hästi.

Sama kinnitab HITSA juures tegutseva digipädevuse töörühma liige, Tallinna ülikooli vanemteadur Mart Laanpere: „Distantsõpe on teinud õpetajate digipädevuse heaks rohkem kui mitu aastat koolitusi. Selgelt on toimunud suur hüpe. Haridustehnoloogid on aga huvitatud, et saaks selle hüppe nüüd ka kirjeldatud. Selleks peab olema ühtne raamistik, mille alusel saab õpetajate oskusi võrrelda, et leida need, kes koolitust vajavad. Samas tuleb kohandada koolitusi vajadusele vastavaks. Praegu on probleem selles, et mingeid digioskusi pakutakse mitme koolituse raames, samas on teised osad koolitustega katmata.“

Loe kõigest lähemalt 5. juunil Õpetajate Lehes ilmunud artiklist!

Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tutvustab rahvusvahelisel konverentsil Eesti e-õppe kogemust
• Haridusteadlased uurivad digiõppevara kasutamise mõju õppimisele ja õpetamisele

Toimub otseülekanne ülikooli stuudiost. Keskendutakse vastuvõtule ja jagatakse kasulikke nõuandeid teadlikumaks eriala valimiseks. Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse karjäärinõustajad pakuvad veebi vahendusel terve päeva kestel personaalset karjäärinõustamist, et aidata valida just see õige eriala. Üks seanss kestab 30 minutit ja selleks tuleb ette registreeruda. Toimuvad virtuaalsed tuurid ülikoolihoonetes. 

Vaata lähemalt ja registreeru Tartu Ülikooli kodulehel!

Samal teemal:

• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

Valmimisel on:

• Matemaatika 2. ja 4. klassile
• Loodusõpetus 5., 8. ja 9. klassile
• Inimeseõpetus 1., 2., 3., 4., 5. ning 8. ja 9. klassile

Loe lähemalt Innove kodulehelt! 

Samal teemal:

• Uued õppefilmid annavad lastele eakohast teavet viirustest ja viirushaigustest
• Valminud on aineõpetajate soovitusi koondav digikogumik

Uuringut viis läbi Telia Company ja selle partnerid Eestis olid HITSA ja Lastekaitse Liit.   

Uuringutulemustest selgub, et võrreldes teiste riikidega tundsid Eesti õpilased distantsõppel olles ennast rohkem rahulolevana – õppekorralduses toimunud muutustega ei olnud rahul üks õpilane kümnest. Samuti oli meie õpilastel võrreldes Balti- ja Skandinaaviamaadega kõige parem ligipääs õppimiseks internetile ja vajaminevatele seadmetele. 97% õpilastest kinnitas, et neil olid vajalikud vahendid distantsõppeks olemas, teiste riikidega võrreldes oli meie koolinoorte osakaal kõige väiksem nende seas (14%), kellel aitas e-õppeks vajaminevat süle- või tahvelarvutit tagada kool.

Uuringutulemuste ühe positiivse aspektina tundsid Eesti koolinoored ennast e-õppe ajal turvalisemalt (80% vastanutest), samuti olid pooled vastanutest varasema ajaga võrreldes rohkem produktiivsemad, õnnelikumad ja rahulikumad.

Distantsõpet iseloomustab õpilaste hinnangul iseseisva töö osakaalu kasv ning klassikaaslaste vahelise koostöö vähenemine. 57% õpilaste hinnangul suurenes e-õppe perioodil individuaalse töö osakaal ning klassikaaslaste omavahelise koostöö vähenemist märkis 59% uuringule vastanud koolinoortest. Üle poolte õpilastest leidis, et distantsõppe ajal kulus neil õppimise jaoks varasemaga võrreldes rohkem aega, kolmandiku hinnangul pidid nad uues olukorras õppimisele vähem aega leidma.

ÕPPIMISELE AITASID KAASA NII SOTSIAALMEEDIA KUI ÕPPEVIDEOD

Õppekorralduse muutustest tulenevalt puutusid õpilased kokku teistsuguste õppevormide ning kommunikatsiooniplatvormidega – 77% õpilastest kasutas õppimiseks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ning üle 70% erinevaid õppevideoid. Online-teste ning ainepõhiseid programme kasutas 53% õpilastest. Samuti kinnitas ligi pool vastanud õpilastest, et e-õppe ajal olid lahendatavad ülesanded raskemad ning kolmandik vastanutest tundis e-õppega kaasnevat tüdimust.

Koduseinte vahel õppimise ajal märkisid õpilased oma vanemate poolse abi olulisust – 40% õpilastest tõi välja, et võrreldes varasema ajaga said nad õpetajatelt vähem abi küsida tundide välisel ajal.

Distantsõppe ajal kasvas ka 83% vastanud õpilastel ekraani taga veedetud aeg, samuti veedeti rohkem aega perekonnaga. Ligi pooled õpilastest märkisid, et nad said e-õppe perioodil rohkem magada, kolmandiku vastanute hinnangul muutus kodus õppides ka nende toitumine mitmekesisemaks ning tervislikumaks. Samas vähenes ligi poolte (47%) õpilaste hinnangul olulisel määral nende füüsiline aktiivsus, leides rohkem aega puhkamiseks (75% vastanutest).

“Eesti eristus koos Soomega teistest parema interneti kättesaadavusega, mis oli võrdelises seoses rahuloluga. Mida kättesaadavamad olid internet ja seadmed, seda kõrgem oli rahulolu e-õppega. Kriisi alguses nägime, et interneti olemasolust kodus võib saada suurim probleem Eesti õpilaste jaoks, mistõttu pidasime väga oluliseks toetada tasuta interneti ja seadmetega puudust kannatavaid peresid. Kiusamise vähenemine on kindlasti positiivne üllatus, aga siinkohal on oluline vaadata vastustesse detailsemalt sisse, kus näeme, et kiusamine on muutunud vähem avalikuks ja liikunud sotsiaalmeedia kinnistesse gruppidesse ja otsesõnumitesse. Õpetajate ja vanemate jaoks muudab see kindlasti laste toetamise keerulisemaks, aga seda rohkem on põhjust täiskasvanutel lastelt igapäevaselt küsida, kuidas neil internetis läheb,” lausus Telia erakliendiüksuse direktor kohusetäitja Kristjan Viilmann.

OLULINE ROLL OLI E-ÕPPE JUURES KODUL JA VANEMATEL

“Hea meel on, et Eesti noorte rahulolu e-õppega on kõrge. Enamusel uuringus osalenud noortest on olnud distantsõppeks vajalikud seadmed ja internetiühendus olemas. Järjepidevad riiklikud investeeringuid digitaristusse on olnud tark otsus ning hea internetiühendus peab olema kättesaadav ka edaspidi ja seda ka maapiirkondades,” lausus HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. 

“Eriolukorrast tingitud distantsõpe pani nii lapsed kui ka vanemad uude olukorda, millega nad pidid kiiresti kohanema. Oluliselt suurenes perekonnaga koos veedetud aeg. Rõõmustav on, et lapsed ja noored tundsid, et vanemate poolne toetus suurenes võrreldes varasemaga. Nii Eesti lapsed kui ka lapsed teistest riikidest hindasid enim seda, et neil oli võimalus vanemalt kas abi või nõu küsida siis, kui nad seda vajasid, aga samas oli neil ka ootus, et vanem ise küsiks, kas neil on abi vaja,” ütles Malle Hallimäe, Lastekaitse liidu projekti Targalt internetis koordinaator. “Tulemused näitasid, et head suhted perekonnas muutusid veelgi olulisemaks olukorras, kus õpetajate toetus ei olnud alati käepärast ning sõpradega suhtlemine oli piiratud. Head suhted perekonnas mõjuvad positiivselt laste vaimsele heaolule ning toetavad edukat toimetulekut õppetööga.“

Uuringutulemuste kokkuvõttega (inglise keeles) saa tutvuda siin:

Telia CAP Digital Learning Report_2020 June

Viiendat korda toimunud Laste Nõuandev Paneel (CAP) on Telia Company algatus koostöös lastekaitseorganisatsioonide ja koolidega seitsmes Skandinaavia ja Balti riigis. Uuringu partneriteks Eestis olid Lastekaitse Liit ja Hariduse ja Infotehnoloogia SA (HITSA). Laste Nõuandva Paneeli eesmärk on mõista, kuidas lapsed näevad digitaalset maailma. Telia Laste Nõuandva Paneeli uuring viidi läbi maikuus 7 riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Kokku osales uuringus 7017 kooliõpilast.

Foto: Photo by Dai KE on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tutvustab rahvusvahelisel konverentsil Eesti e-õppe kogemust