Elvi Tuisk ja Junianna Zatsarnaja, kes on konkursi „Jugend debattiert international“ kaks võitjat Eestist, juba ootavad põnevat rahvusvahelist finaalinädalat Tallinnas, kus osalevad parimad saksakeelsed väitlejad kokku kümnest Euroopa riigist. 

Selleaastase Eesti finaali eel oli ärevus suur. Väitlusteemaks oli „Kas Eestis peaks juhtivatele ametikohtadele kehtestama sookvoodi?“. Kui Elvi Tuisk Kadrioru Saksa Gümnaasiumist väitles naiste kvootide poolt, siis tema kooliõde Junianna Zatsarnaja pidi esitama vastuväiteid. 

Mõlemad esitasid tugevaid argumente, kuid žürii veenmiseks oli vaja rohkemat – lisaks valdkonna tundmisele ja väljendusoskusele ka head kuulamisoskust ning võimet vastaspoole argumentidele vastata. Kõik neli finalisti näitasid 24 minuti pikkuse finaalväitluse ajal üles maksimaalset võimekust, kuid Elvi ja Junianna suutsid väitluse napilt enda kasuks pöörata ning kvalifitseerusid seega rahvusvahelisele finaalinädalale septembri lõpus.

Konkursi „Jugend debattiert international“ rahvusvahelisele finaalinädalale Tallinna tulevad sellel aastal kokku 20 võitjat Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist, Ukrainast ja Ungarist. Elvi ja Junianna jaoks on see aga nii-öelda kodumäng. Finaalinädalal käsitletakse poliitilisi ja sotsiaalseid teemasid, saadakse kokku väitlustel ja vabal ajal, ning 29. septembril toimuvas finaalis katsutakse Eesti Kunstimuuseumis rahvusvahelise üldvõidu nimel jõudu Eesti ja Saksa parlamendi esindajate ning paljude teiste külaliste ees. 

Viimati võitis Eesti selle väitlusvõistluse 2014. aastal, kui Tallinnast pärit Anastasija Minitš suutis Varssavis toimunud VIII rahvusvahelise finaali enda kasuks pöörata. „Minu jaoks oli konkursi „Jugend debattiert international“ kõige parem osa inimesed. Tutvusin ühe nädala jooksul nii paljude inimestega nii paljudest riikidest. Ning muidugi ka see, et väitlused toimusid saksa keeles,“ meenutas ta. Praegu õpib ta õigusteadust Berliini Humboldti Ülikoolis. Anastasija on kindel, et Deutscher Akademischer Austauschdiensti stipendiumi saamisel ei mänginud väheolulist rolli ka konkurss „Jugend debattiert international“. 

Fotol vasakult: Elvi Tuisk (Kadrioru Saksa Gümnaasium), Agnes Rosenberg (Nõo Reaalgümnaasium), Kadri Müürsepp (Tallinna Saksa Gümnaasium), Junianna Zatsarnaja (Kadrioru Saksa Gümnaasium). Jugend debattiert international Eesti finaal 2017, foto: Diana Unt © Goethe-Institut Tallinn.

Selline väitlemiskonkurss pole Saksamaal uus – „Jugend debattiert“ toimub seal juba alates 2001. aastast ning selle patroon on hetkel Saksamaa president. Konkurss aitab noortel oma vaateid ja seisukohti teadmispõhiselt ja veenvalt õiglases debatis esindada. Rahvusvaheline projekt edendab lisaks aktiivset mitmekeelsust Euroopas.

Loo ja foto saatis Koolielule Merike Lees, Jugend debattiert international rahvusvahelise finaalnädala meediasuhete koordinaator Eestis.

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Saksakeelne Scrabble-võistlus Tallinna Südalinna Koolis
• Kolm päeva põnevat programmi 5. ülemaailmsel veebikonverentsil saksa keele huvilistele

Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile panevad stipendiumile õla alla Sten Tamkivi, Taavi Kotka, Indrek Neivelt ja teised edukad Eesti ettevõtjad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis, et meie noored on ambitsioonikad ning stipendiaatideks on valitud parimate seast parimad. „Andekate noorte toetamisega panustab riik uuendusmeelsesse ja arengule suunatud ühiskonda,“ sõnas Varrak. „Praeguseks on esimesed senised stipendiaadid kaitsnud juba doktorikraadi ja saanud edukateks teadlasteks. Senine kogemus näitab, et ministeerium on koostöös ettevõtjatega teinud stipendiumite eraldamise näol väga hea investeeringu.“

Stipendiumit toetava ettevõtja Taavi Kotka hinnangul aitavad tippülikoolides õppinud noored kaasa Eesti konkurentsivõimeline. “Saada haridust parimate õppejõudude käe all loob tugeva aluse ettevõtluse või teadusega tegelemiseks, kuid veelgi olulisem on kontaktvõrgustik, mis nende tippülikoolidega kaasneb. Nende noorte suhted ja kogemused aitavad tulevikus Eestil tervikuna maailmas tippkonkurentsis toime tulla,” sõnas Kotka. Kotka sõnul on just esimese rahastuse leidmine välismaa ülikoolidesse minekul noortel kõige suuremaks väljakutseks. “Aitame neil stipendiumiga teha esimese sammu. Kogemus näitab, et kellel isu ja sisu, see leiab edasise rahastuse juba iseseisvalt,” lisas Kotka.

Tänavu annavad juba kolmandat aastat omapoolse panuse stipendiumifondi ka varasemate aastate stipendiaadid. Noore õpetlase stipendiumi 2008. aasta stipendiaadi Ave Laureni sõnul panustavad varasemate aastate stipendiaadid soovist aidata teistelgi noortel saada haridus maailma parimatest ülikoolidest. “Rahalise toe kõrval on samavõrra oluline ka varasemate aastate stipendiaatide nõuanded ja tugi, nii uude riiki ja ülikooli sisseelamisel kui ka hiljem,” kommenteeris Lauren.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse tänavu 20 gümnaasiumi lõpetanud noort koolidest üle Eesti 4000 euroga, et aidata neil asuda õppima mainekates välismaa ülikoolides. Noored asuvad õppima mainekatesse Suurbritannia ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge, Imperial College London jne. Lisaks minnakse õppima ka USA ning Hollandi ülikoolidesse.

Ettevõtjatest toetavad stipendiumit Sten Tamkivi, Taavi Kotka, Rain Lõhmus, Indrek Neivelt, Erkki Raasuke, Andres Viisemann ning Info Auto, Starman jpt.

13 aasta jooksul on stipendiumiga õppima asunud 126 noort, neile lisandub tänavu 20 noort. Stipendiumi saanud noori oodatakse Eestisse tagasi. Stipendium antakse tudengile arusaamises, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks, vastupidisel juhul käsitletakse stipendiumit laenuna.

Allikas: SA Archimedese koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis tunnustavad üliõpilaste saavutusi stipendiumiga
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume

AS Ehitustrust alustab objektil ehitust juba eeloleval esmaspäeval, mil võetakse ette vajalikud lammutustööd. 

„Raamatukogu remont toimub mitmes etapis,“ rääkis Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel. „Esmajärjekorras tahame valmis saada need alad, mis on vajalikud üliõpilastele normaalseks õppetegevuseks ja lugejateeninduseks.“ Nii kuuluvad esimese etapi tööde hulka ehitustööd fuajees, esimene korrus koos hoidlatega, teine korrus, uued trepikojad ning liftid. Lisaks loodab ehitaja teha vajalikud ümberehitustööd majaesisel platsil. 

Esimese etapi ehitustööd lõppevad 2018. aasta jaanuaris. „Kui ehitaja on oma töödega valmis saanud, järgneb sisustuse paigaldamine. Lisaks võtab veel aega ka kastidesse ladustatud raamatute riiulitele toomine,“ tõdes Pagel. „Loodame lugejatele täpse kuupäeva, mil taas raamatukogu lugemissaalidesse on võimalik pääseda , teatada hiljemalt novembris.“

Uuel aasta algavad ka teise etapi ehitustööd külastajatele suletud aladel, milleks on keldrikorruse hoidlad ja olemasolevad trepikojad.

Kolmanda etapiga lõpetatakse ülejäänud projektijärgsed hoonesisesed tööd, antakse tellijale töö üle ja hangitakse hoonele kasutusluba.

Ehituse ajal on jätkuvalt raamatukogus avatud ESTERi kaudu tellitud raamatute kodulaenutus ja tagastamine (sissepääsuga Akadeemia tänavalt) ning pop-up lugemisaalid Veski tänaval, kus on olemas ka ruumid grupitööks ning arvutiklass.

„Olukord on endiselt keeruline kõikidele meie lugejatele, aga seekord läheme uuele õppeaastale vastu märksa optimistlikumalt,“ sõnas Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik. „Meil on väga suur lootus, et juba uue aastal algul pääsevad nii tudengid kui ka kõik teised lugejad taas raamatukokku. Seni aga julgustan kõiki kasutama pop-up lugemissaale Veski tänaval, kus oleme loonud õppetööks vajalikud tingimused.“ 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Galerii: koolide ja lasteaedade ehitus kulgeb plaanipäraselt
• Hiiumaa Gümnaasiumi hoonele pandi nurgakivi
• Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool avab renoveeritud ajaloolise koolihoone

“11. lend on hämmastavalt mitmekesine ja motiveeritud,” rõõmustab Noored Kooli kommunikatsiooni- ja parterlussuhete juht Mattias Malk. “Nende hulgas leidub teiste seas ökoloogiadoktor, Türgi päritolu endine leitnant ning noorsootöö, ajakirjanduse, kultuuriteaduse ja näitekunsti taustaga osalejaid. Õpetama lähevad nad koolidesse üle Eesti. Sealhulgas on koolid Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sinimäel ja Võrus, aga ka Tallinnas ja Tartus. Kõiki osalejaid ühendab aga soov anda endast parim, et ühel päeval saaks iga laps Eestis väga hea hariduse."

Kuigi tänane päev märkis teatud viisi lõpetamist, siis suur töö õpetajatena alles algab. Osalejad ei tule programmi üksnes õpetajaametit õppima, vaid haridusvaldkonna probleemidega tutvuma ja endale selles valdkonnas rolli leidma. Järgmise kahe aasta jooksul läbitakse õpetajaameti kõrvalt mitmeid koolitusi, mis toetavad õpetajaid nende igapäevatöös, aga suunavad ka mõtlema ja otsima lahendusi Eesti haridusprobleemidele üldisemalt.

Iseennast kutsub Noored Kooli 11. lend hellitavalt kaevuriteks. “Kui maaharimine käib labidaga, et pinnas istutus- ja külvamissobivaks teha, siis õpilaste harimine tuleb läbi viia vähe metafoorsemate tööriistadega, et nende ajukäärude vahele külvata tarkust, mis Eesti tulevikus viljakaks ja kauniks aiaks muudab. Aga esialgu peame me kaevama endast välja kõik, mis vähegi koolis kasuks võiks tulla,” seletab 11. lennu osaleja Kirsti Lind Villard. “Seejärel toimetame juba vilunud liigutustega oma klassides ja rajame imeaia. Vähemaga ei lepiks,” lisas ta.

Peatselt algab värbamine Noored Kooli 12. lendu. See tähendab, et kõik, kes soovivad panustada Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana, saavad kodulehe kaudu registreerida oma huvi ning kandideerida Noored Kooli programmi. “Olenemata meie nimest, ei ole programmil vanusepiirangut,” kinnitab värbamis- ja turundusjuht Maris Viires. “See tähendab, et kõik, kes on huvitatud ja soovivad end proovile panna, andke aga tuld!” lisas ta.

Noored Kooli on vabaühendus, mille eesmärgiks on luua kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Programm toob vähemalt kaheks aastaks koolidesse õpetajana tööle inimesed erinevatelt elualadelt, kes töötavad selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Noored Kooli on tänaseks toonud haridusse üle 160 inimese ning programmi vilistlasest töötab 80% edasi haridusvaldkonna eri tasanditel.

Allikas ja foto: Noored Kooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Hea võimalus jõuda noorteni: külalisõpetamine
• Noored Kooli programm rikastab püsivalt Eesti haridusmaastikku eri valdkondade inimestega

Eesti õpilasi saatis võistkonna juhendajana Tartu Ülikooli üliõpilane Linda Freienthal. Rahvusvahelise žüriiliikmena oli kaasas Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Linda Freienthali sõnul oli tänavune ülesannete komplekt väga mahukas, kuid põnev. „Olen meie võistkonna üle väga uhke. Joonas Jürgen Kiselile on see juba teine hõbemedal rahvusvaheliselt lingvistikaolümpiaadilt. Samuti tuleb mainida, et diplomi saanud Loona Volke ja Richard Luhtaru osalesid sellel võistlusel esimest korda. Ka meeskonnavõistlusel näitas Eesti võistkond tugevat koostöö-oskust ega heitunud ülesande näilikust keerulisusest ning jõudis oma lahendusega esikümnesse,“ kirjeldas Freienthal.  

Olümpiaadi korraldas Dublin City ülikooli alal keeletehnoloogiaga tegelev ADAPT keskus, keda toetas Iirimaa teaduse sihtasutuse Discover programm. Võistlusest võttis osa 43 võistkonda 172 õpilasega 28 riigist.

Eesti võistkonda kuulusid:
Joonas Jürgen Kisel (Vanalinna Hariduskolleegium, 12. kl),
Loona Volke (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. kl),
Richard Luhtaru (Hugo Treffneri Gümnaasium, 10. kl),
Stella Borthwick (Tallinna Inglise Kolledž, 12. kl).

Individuaalvoorus tuli võistlejatel lahendada kuue tunni jooksul ülesandeid Nigeerias räägitava biromi keele numbrisüsteemist, abui keele (Indoneesia) omajakonstruktsioonidest ja nendega seotud põnevatest tähendusülekannetest, kimbundu keele (Angola) vormimoodustusest ja toonisüsteemist, khomi keele (Lao) endisest kirjasüsteemist ning madaki keeles (Paapua Uus-Guinea) sõnamoodustusel aset leidvatest häälikumuutustest. Meeskonnavõistlusel tuli kolme tunni jooksul viia vastavusse emodžid ja nende indoneesiakeelsed tõlked.

Tänavu läks individuaalvooru võit Suurbritannia esindajale Samuel Ahmedile, kes saavutas esikoha 92,1 punktiga. Meie parimana saavutas Joonas Jürgen Kisel 68,5 punktiga 13. koha ja pälvis hõbemedali. Samuti anti talle khomi keele ülesande eest parima lahenduse auhind. Talle järgnesid eestlastest Loona Volke ja Richard Luhtaru, kes said diplomi. Võistkonnavooru võitis Taiwan.

Vasakult paremale: Linda Freienthal, Loona Volke, Richard Luhtaru, Joonas Jürgen Kisel, Stella Borthwick, Miina Norvik (žürii liige). Foto: Judit Vértes.

Lisaks võistlemisele pakkusid korraldajad kultuuriprogrammi, mille raames prooviti iiri jalgpalli ja õpiti iiri keelt. Kahel õhtul toimusid ka keeletehnoloogia-teemalised loengud. Samuti oli kolmapäeval ekskursioon ning osalejatel oli võimalus näha ajaloolist Boyne’i lahingu toimumispaika ja sellele pühendatud muuseumi, vana usukeskuse Monasterboye’ varemeid, Trimi lossi (kus muuhulgas filmiti ka „Braveheart“), müütidega ümbritsetud rauaaegset monumenti Tara künkal ning iidset Loughcrew’ matmispaika.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Allikas: TÜ koduleht. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil
• Eestile Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadilt kuld ja kaks hõbemedalit

Tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, mis paneb nii üldhariduskoolidele kui ka kutseõppeasutustele suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust.  

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et kooli neutraalsuse ja autonoomia kaitseks poliitiline agitatsioon sinna ei sobi. „Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks,“ osutas minister Reps.
  
Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel. „On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda.“
 
Avaldatud põhimõtted rõhutavad, et arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu, võttes aluseks ka kirja pandud printsiipe. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada. Samuti ka mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine. 
  
Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on igati asjakohased arutelud sõpradega või tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema aktiivselt tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud. 
  
Lisaks HTM-ile, Õiguskantsleri Kantseleile ja ENL-ile andsid põhimõttesse sisendit ka mitmed gümnaasiumide juhid, ametkonnad ja MTÜd. Pärast valimisi vaadatakse avaldatud põhimõtted üle ning otsustatakse täiendava reguleerimise vajadus.
  
Noored valimistevalvurid koolis

2017. aasta KOV valimiste raames toimub ka Eesti Noorteühenduste Liidu veetud projekt „Noored valimisvalvurid“, mis annab kogu riigis 16-19-aastastele noortele võimaluse kujundada läbipaistvat valimisprotsessi ning näha valimiste telgitaguseid.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumis. „Projekti kandideeris ligi kakssada noort üle Eesti ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös,“ rääkis Visak.
  
Ta rõhutas, et projekti toel teatakse tulevikus paremini, kuidas käitutakse noortega koolis valimiste ajal. Samuti annab see võimaluse esmakordselt kodanikukohustust täitvatele noortele võimaluse teha valimiste õnnestumiseks rohkemat kui valimas käimine.
  
Noorte valimisvalvurite projekti koordineerivad Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Partneriteks on Eesti Vabariigi Õiguskantsler ja Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Seda rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
  
Lisainfo
Valimised ja kool - põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal 
Info noorte valimisvalvurite kohta 
Hea valimistava 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Katerina Danilova kirjutab Arvamusfestivali blogis, et vähem arutelusid ja vähem alasid = rohkem kaasamõtlemist ning -rääkimist!

Kokku on ligikaudu 160 arutelu, mis jagunevad 25 ala vahel. Diskuteerida saab nii ühiskondlikel, provokatiivsetel kui ka mõneti näiliselt tabudel teemadel. Näiteks, miks kirikus ei tantsita või kes vastutab 12-aastase pornotarbija eest. Veganism, terrorioht, haldusreform – kõik teemad alates poliitikast ja majandusest kuni hariduseni on kaetud.  Festivalialadel saab mõtiskleda ka inglise või vene keeles.

Esimest korda on Arvamusfestivalil lastearutelud, kus põhikooliõpilased ise tõstatavad ja arutlevad keskkonnakaitse  (nt „Liigtarbimine ja taaskasutus“), virtuaalmaailma sõltuvuse (nt „Mulle tundub, et poisid eelistavad videomänge pärisinimestele“) ja õnne (nt „Lapsed tahavad klassist välja ka!“) teemadel.

Loe lähemalt Arvamusfestivali blogist! Tutvu ka suhtlusäpiga Mingla, mis loob Arvamusfestivalil võimalusi uute arutelude tekkeks spontaansel viisil inimeste vahel, kes muidu võib-olla omavahel arutlema ei asukski.

Allikas: Arvamusfestivali koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Paide keskväljak on koolinoorte arhitektuurikonkursi "Minu unistuste linnaväljak" teema
• Lapsed tõstatavad arvamusfestivalil virtuaalsõltuvuse ja kooliõnne küsimusi

AHHAA turundus- ja kommunikatsioonijuhi Mathis Bogensi sõnul on suure külastajate arvu taga põnevad ja Eestis esmakordselt avatud näitused, nagu inimkehade läbilõiked või filmide eriefektid.

„Kui talvel sai AHHAA keskuses näha meie endi poolt ehitatud näitust filmide eriefektidest, siis alates maist kuni novembrini saab teaduskeskuses tutvuda rohkem kui 150 läbilõikega päris inimkehadest,“ ütles Bogens. 

„AHHAA keskus on külastajatele avatud olnud juba kuus aastat ja see, et me endiselt oma näitustega inimesi kohale meelitame ja peredele meelahutust pakume, on meie jaoks suur saavutus,“ lisas Bogens. „Juba novembri lõpust saavad kõik külastajad näha uut, taliolümpiat tutvustavat näitust.“

Traditsiooniliselt suur on ka välismaalastest külastajate tähtsus. Juulikuus oli mitte-eestlaste osakaal keskuse külastajate seas ligi 39 protsenti. Lõviosa väliskülastajatest moodustasid lätlased 22 protsendiga. Venelaste osakaal külastusest oli seitse protsenti, soomlastel neli ja teiste rahvuste esindajaid käis AHHAAs kokku veidi üle viie protsendi.

Teaduskeskust AHHAA külastas eelmisel aastal rohkem kui 205 000 inimest. Rekordaasta oli 2014, mil külastajate arv oli ligi 218 000. Tänase seisuga on AHHAA Eesti populaarseim siseruumides asuv atraktsioon.

Allikas: AHHAA pressiteade. 

Samal teemal:

• AHHAA avas näituse inimkehade läbilõigetest
• AHHAA avas meditsiiniteemalise harrastusteaduse näituse
• Tartus AHHAA Teaduskeskuses toimub FIRST LEGO League Eesti esimene eelvoor

Õppetöö toimub HITSA moodle`i keskkonnas. Töö toimub kuude kaupa, st õpilased saavad iga kuu alguses teada materjali ja uued ülesanded ning teevad tööd omas tempos kuu jooksul. Ülesanded on erinevad, näiteks õppekaval põhinevatel eesti keele kursustel on igas kuus ortograafiaülesanne, eesti keele õpiku materjalil põhinev ülesanne, kirjanduse õpikul põhinev ülesanne, funktsionaalse lugemise ülesanne, sõnavaraülesanne, oma teksti loomise ülesanne. Lisaks on ühistegevust, keelemänge jm. Eriti hästi aitab niisugune õppevorm arendada kirjutamisoskust, millest välismaal elaval lapsel sageli puudu jääb. Erinevate õppeainete kursused on üles ehitatud vastava aine omapära silmas pidades. Õppekavapõhistel eesti keele ja kirjanduse kursustel ning matemaatikakursusel kasutatakse ka õpikuid. Õpilastel on pidev õpetaja tugi ja nad saavad iga ülesande kohta individuaalset tagasisidet.

2017.-2018. õppeaasta e-kursused väljaspool Eestit elavatele eesti lastele toimuvad 15. septembrist 2017 kuni 15. maini 2018. Vaata Üleilmakooli kodulehelt täpsemat infot kursuste kohta! Samas avatud ka registreerimine. 

Üleilmakooli tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium. 

Allikas: Üleilmakooli koduleht. 

Samal teemal:

• Väliseesti lapsed 20 riigist alustavad uut õppeaastat Üleilmakoolis
• Õhin eesti keelt säilitada hoiab Üleilmakooli õpilasi tegevuses

Vana-Vigala mõisas õpitakse mängima ja täiendatakse oma oskusi väikekandlel, rahvakandlel, torupillil, plokkflöödil, flöödil, hiiu kandlel, kitarril, karmoškal ja viiulil. 

Õpetajateks on noored ja nimekad pärimusmuusikud  Meelika Hainsoo, Karolin Übner, Ragnar Toompuu, Säde Tatar, Eva Väljaots, Maris Tamm, Jaan Sarv, Kadri Kalda, Margit Kuhi ja Maija Holopainen Soomest.

Laagris toimuvad peale pillitundide  eraldi naiste ja meeste laul, tantsutuba, ansamblitunnid, mitmekülgne õhtune tegevus ning põnev taaskasutuslik käeline tegevus Helen Lennuki käe all.
Laager lõpeb 12.08 kell 13.00 kontserdiga Vana-Vigala mõisa saalis. 

Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, mis tegeleb erinevate pärimusmuusika-alaste laagrite, õppepäevade, kursuste korraldamisega ning väikekannelde, kromaatiliste kannelde valmistamisega.

Allikas: MTÜ Kandlekoda info.

Samal teemal:

• Pärimuskultuuri laager toob kokku välismaal elavad eesti noored 13 riigist
• Gustav Adolfi Koolituskeskusel ja Gustav Adolfi Muusikakoolil oli tegus kooliaasta
• Muusikaalane õppelaager gümnaasiumiõpilastele