Lahtiste uste päevast ja lõppevast õppeaastast aitasid Koolielule intervjuu näol kokkuvõtte teha koolituskeskuse juhataja Kristi Rahn ja muusikakooli juhataja Rauno Laikjõe. Pilk sai heidetud ka juba uude õppeaastasse. 

Rauno Laikjõe ütleb enda kohta ikka tegevmuusik, ta tegutseb muusikaprojektides ja bändides. Praegu on projekt nr 1 muusikakool, sest talle meeldib õpetada: kitarri, ukulelet ja bänditundi. Muusikakooli trump ongi tema arvates see, et kohe kui lapsed hakkavad õppima pille, hakkavad nad ka bänditunde tegema. Ja esinemiseni jõutakse üsna ruttu.

Kristi Rahn oli aastaid GAGis klassiõpetaja, tema eriline huvi oli ja on IKT-vahendite kasutamine õppetöös. 2014. aastal pälvis ta üleriigilise tunnustuse kui aasta klassiõpetaja. Gustav Adolfi Koolituskeskuse juhtimine oli Kristile uus väljakutse, ja seda juhtimist saab nüüd aastajagu täis. Nii koolituskeskus kui muusikakool on omaette tegutsevad erahuvikoolid. 

Kristi Rahn: Mõnes mõttes on keeruline aasta olnud, remondi tõttu on koolimajas ruumipuudus tunda andnud. Aga oleme ellu jäänud ja tegevust isegi laiendanud. Ma ise jäin väga rahule eelkooliga, huviringid töötasid täie jõuga, palju oli programmeerimise- ja robootikaringe. Need on väga popid, laste silmad särasid. Ka teadus- ja loodusring meeldisid lastele väga. Täiskasvanutele toimusid keeltekursused, põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele ettevalmistuskursused lõpueksamiteks. Nii et täitsa rahul olen. Kui oleks ruume natuke rohkem olnud ja ka õpetajaid veidi rohkem, siis saanuks koolituskeskust veelgi laiendada. Koostöö on lõppeva õppeaasta märksõna, muusikakool ja koolituskeskus on varem rohkem eraldi tegutsenud. Meie Raunoga leidsime, et koostöö on kõige võti. 

Rauno Laikjõe: Üsna sama lugu, ruumipuudus on see õppeaasta ikka suur olnud. Meil on veel instrumendid ka, mis vajavad distantsi tavatundidest. Praegu on õppida soovijatest järjekord ukse taga, loodan, et sügisel, kui ruumiprobleemid lahenevad, saame muusikakooli tegevust laiendada. Nõudlus sellist tüüpi õppe järele on suurem kui suudame seda anda. Meil on väga vaba muusikaõpe, meil ei ole mitte midagi, mis järgiks traditsiooniliste laste muusikakoolide õppekavu. Hästi individuaalne lähenemine, palju on koos pillimängimist, õpetajad on kõik noored tegevmuusikud ja neil tekib lastega täitsa oma side. 

Kristi Rahn: Lähtutud on sellest, et kõik õpilased on erinevad, traditsiooniline muusikaõpe alati seda ei arvesta. 

Rauno Laikjõe: Tavaliselt kipub traditsioonilises muusikakoolis olema nii, et sealt tulevad välja kas muusikud või siis need, kes ei taha enam puudutagi pilli, sest vanemate-õpetajate surve on nii suur olnud. Meie rõhume keskteele, et meil oleksid mitmekülgsed, lahedad inimesed, kellest ei pea saama muusikud (aga võivad).  Eks nad ise kunagi vaatavad, kelleks hakkavad, aga muusika on alati üks osa nende elust. 

Meil on palju esinemisi, see on väljund, ei ole eksameid ega arvestusi. See aasta me ei pannud hindeidki, andsime suulist tagasisidet. Püüame õpilase muusikateekonda igati toetada. 

Kas GAGil on vaja koolituskeskust ja muusikakooli või vastupidi? 

Kristi Rahn: Alguses oli mõeldud koolituskeskus selle jaoks, et annab õpetajatele tööd siin majas, annab lastele võimaluse samas majas huviringides käia. Praeguseks on koolituskeskus laienenud ka majast välja, meil käivad õpilased ja õpetajad teistestki koolidest. Koolituskeskus rikastab koolipäeva, meist on koolile kasu. Ja meil on lihtsam toimetada, kui samast koolist kohe tulevad lapsed meile. See on sümbioos, ma ütleksin nii. 

Täiskasvanute õpe on tulnud sellest, et huvi on olnud. Lastel on ju vanemad. Näiteks prantsuse keele õpe täiskasvanutele sai alguse just nii, vanematel oli vaja ennast täiendada. 

Rauno Laikjõe: Muusikoolis on sama lugu, täiskasvanud hakkasid vaikselt huvi ilmutama, siis töötasimegi õpetajatega välja meetodid, kuidas täiskasvanu saaks samasugust vaba muusikaõpet. Sügisest saab täiskasvanute õppe täiel jõul käima panna. 

Kristi Rahn: Üks hea asi on see, et meie oma GAGi õpilased tulevad ja teevad noorematele huviringe. Ja teevad väga hästi! 

Kuidas läks lahtiste uste päev? Mida uut pakute huvilistele sügisel, juba uuel õppeaastal?

Kristi Rahn: Läks väga hästi! Oli palju lapsi ja vanemaid, oli ka neid, kes käisid kõik töötoad läbi. Tagasiside oli positiivne.

Rauno Laikjõe:  Lapsed ja vanemad said pille ka näppida. Toimus lapse ja vanema koos õpe, mis ei tähenda lihtsalt seda, et nad õpivad ühes ruumis, vaid nad õpivad paralleelselt ühte ja sama asja ja nii teab vanem, kuidas ja millega last kodus aidata. Üks töötuba oli selline, ja see oli kõige populaarsem töötuba. 

Sügisel saab muusikakoolil täis 10 aastat tegutsemist, bänditunnid ja praktilise solfedžo grupid on populaarsed. Nii hakkamegi pakkuma muusikakirjutamise, loomingu, ühise musitseerimise ringe, kus õppemaks on odavam, üks õpetaja tegeleb 5-10 õpilasega korraga. Proovime erinevaid ringe, vaatame, mis juhtub. 

Kristi Rahn: Traditsiooniline kooliaasta alguse IKT-seminar augustis tuleb natuke teistmoodi. Seni on see olnud seotud  iPadidega, nüüd on erineva ainete õpetajatel võimalik valida oma rada ainest lähtuvates töötubades. Sügisest alustab koolituskeskuses ka multimeedia- ja kunstistuudio. 

Fotod 6. mail koolituskeskuses ja muusikakoolis toimunud lahtiste uste päevalt.

Samal teemal:

• Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud
• Õpetaja tähtkujus sündinud
• GAGi seminaril oli tähelepanu digipädevustel