• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!

Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks, esitajaid oli nii üldharidus- kui kõrgkoolidest. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust.

Tallinna Ülikooli prorektor Priit Reiska sõnas tervituskõnes, et Eesti e-Ülikoolis (Eesti kõrgkoolide konsortsium, mille tööd juhib HITSA), teevad kõrgkoolid head sisulist koostööd. Kvaliteedimärk e-kursustele on üks näide sellest. „Ilma e-õppeta oleks meie elu vaesem ja haridus jääks suures osas andmata. E-kursuseid, mida luuakse, ka tagasisidestatakse. Tunnustusüritus on selles kontekstis väga oluline,“ sõnas Reiska. 

Siinkohal kolme kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuse lühitutvustused. 

Eesti Maaülikooli kursus „Infootsingud ja andmebaaside kasutamine“, autorid Karin Naruskov, Raili Zuba, Karmen Kalk. Õppijate tagasiside: väga vajalik kursus, sobib ideaalselt e-õppeks. 

Kursus on mõeldud Maaülikooli tudengitele, see on 100% veebipõhine, vabaainena toimub sügisel ja kevadel, kursusel on 7 moodulit ning see toimub Moodle´is. 

Ühe eripärana tõi Karin Naruskov tutvustuses välja, et ekraanil on kohe sisenedes üleval näha  e-kursusel edenemise riba. See on kasulik nii tudengile kui õppejõule, sest näitab, millised tööd on juba tehtud, millised tegemata. 

Kursuse õpijuhises on näidatud kursuse eesmärk, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised ja teemad, mis tuleb kursuse jooksul läbida. Välja on toodud iseseisvad tööd ja tähtajad, millal mis moodul toimub. Kursuse õppematerjalid on H5P vahend (keskkond, kus saab luua õppematerjale), raamat ja tund. Tunnis on tekst kombineeritud videoga. Ülesanded on esitatud materjali sees (automaatne tagasiside), testid eraldi (automaatne tagasiside). Raamatu puhul tuleb teksti lugeda raamatust, ülesande täitmiseks on allalaetavad töölehed. Veel ühe eripärana tõi Karin Naruskov selle kususe puhul välja tagasiside videod. Nimelt kõike kirja panna, kust ja kuidas mingit infot otsida, läheks pikaks, videos näidatakse ülesande lahendamise käik infootsingul. 

Kadrin Meremäe Eesti Maaülikoolist tutvustas oma e-kursust „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“.

Tegu on Maaülikooli avatud ülikooli esimene täiendõppe e-kursus, mis valmis sügisel 2018 ja on HITSA Moodle´i keskkonnas. Praeguseks on kursuse läbinud ligi 100 õppijat. 

See täiendusõppe e-kursus ilu- ja isikuteenuse spetsialistidele hügieenialaste teadmiste omandamiseks. Hindajad tõid välja, et kursusel on õppija jaoks selge struktuur ja õppemetoodika on detailideni läbi mõeldud. Õppijate motivatsiooni aitab hoida paras tempokus ja huvitavad õppematerajalid. 

Suurimaks väljakutseks e-kursuse loomisel pidas Kadrin Meremäe laia sihtrühma. „Täiskasvanud õppijad, kes ei saa olla 24/7 arvuti taga, kellel võib puududa kogemus e-kursusel õppimisest. Pidasin oluliseks, et teaduspõhine informatsioon oleks antud edasi õppijasõbralikul moel; kursus peab olema tehniliselt kasutajasõbralik; et oleks põhjalik õpijuhis ja kursuse sõnastik; paindlik ajakava,“ iseloomustas Meremäe kvaliteedimärgi saanud e-kursust.

E-kursusel „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“ on  hea värvilahendus, ühtne stiil. Kursusel on kolm moodulit: esmalt mooduli lühikirjeldus, siis lühike õpijuhis, siis õppematerjal, küsimuste-vastuste foorum ja võimalus osaleda koostööringis. 

E-kursuse õppematerjalid on interaktiivsed. Tekstid on paraja pikkusega, oluline info on esile tõstetud. Selgitavad videod, joonised, toetavad animatsioonid aitavad õppijat. Kadrin Meremäe tõi esile ka  positiivse õhkkonna loominse kursusel, toimiva ja efektiivse tagasiside olemasolu ja selle et õppijad saavad anda tagasisidet õpetajale. „Et e-kursus oleks efektiivne, peab e-keskkond olema õppija- ja kasutajasõbralik. E-kursusel toimub õppijate toetamine õppeprotsessis.“

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi MOOC „Ravimitest maakeeli“ pälvis samuti kvaliteedimärgi. Kususe autorid on Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Daisy Volmer.

Hindajad tõid esile, et tegu on lihtsa struktuuriga ja huvitava tehnilise lahendusega täiendusõppe kursusega, mis annab hea ülevaate ravimite ajaloost, nende koostisest ja manustamise põhimõtetest. 

Kursuse eesmärk on jagada laiemalt tõenduspõhist infot ravimite kohta; suurendada ühiskonna teadlikkust ravimitest ja farmaatsia erialast, et inimesed oskaksid ja julgeksid ravimite kohta apteekritelt nõu küsida. MOOC tundus koostajatele parima tehnilise lahendusena. 

„Ravimitest maakeeli“ on kuuenädalane kursus, kus igas moodulis on kõigepealt teema tutvustus, teemat sissejuhatav videoklipp, siis illustreeritud tekstimaterjal, enesetest ja kontrolltest. 

Janne Sepp märkis, et 2. märtsist 12. aprillini toimus planeeritud MOOC, muutusi ei olnud vaja teha, ainult foorumis lisandusid SARS-COV2 ravimite väljatöötamise küsimused. „Enamik kursuse läbinutest soovitab seda ka teistele. Ravimite kasutamine tundub elementaarne, kuid tegelikult on nii palju, mida me peaksime teadma,“ sõnas Sepp. 

Kõik kvaliteedimärgi saanud e-kursused leiab siit: https://www.hitsa.ee/uudised-1/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-on-selgunud 

Tunnustusseminar on järelevaadatav: 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis kursus Läänemeremaade ajaloost

Kui Teie kool on teinud tulemuslikku koostööd ettevõtetega või kui Teie ettevõte on teinud koostööd koolidega, siis see üleskutse on just Teile!

Kogumikku oodatakse võimalikult eriilmelisi kirjeldusi ettevõtete ja koolide koostöövõimalustest. Näiteks:

• Huviringi juhendamine
• Panustamine õppekava arendusse
• Regulaarselt külalislektorina esinemine
• Projektipõhine õpe
• Teemapäeva või -nädala läbiviimine
• Uurimistööde teemad ettevõtetelt
• Valikaine loomine
• Õpilaste ja õpetajate tunnustamine
• Õppeülesannete loomine
• Ettevõtte tegelike juhtumite lahendamine õppeainete ülesannetena
• Ettevõtte toote- või teenusedisain, muudatus- ja arendusettepanekud, prototüüpide loomine
• Kliendiküsitluste, uuringute läbiviimine, nt reklaami-, turundus- vm strateegiate koostamine, analüüs
• Ettevõtete audiovisuaalsed lahendused
• Ettevõtte kodulehe, sotsiaalmeedia konto kujundamine õpiülesandena
• Ettevõtjapoolne mentorlus individuaalsete või grupi äriideede väljatöötamisel ja elluviimisel

Loe lähemalt koostöövõrgustiku "Ettevõtluse edendamiseks" uudiskirjast!

Foto: Photo by Annie Spratt on Unsplash

Samal teemal:

• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele
• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik

Žüriiliikme ja KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul olid kõik üheksa finalisti väga tugevad. „Tiimide areng terve hooaja jooksul oli silmaga nähtav, mida tõestas superfinaali esitluste kvaliteet. Tähistame KIKiga 20. juubeliaastat ning mul on hea meel, et just sellel aastal saime särtsu anda nii paljudele noortele ja nende sisukatele ideedele, millest loodetavasti peatselt juba rohkem kuuleme,“ sõnab Treier. „Valiku tegemisel oli tähtis kindla probleemi lahendamine, meeskonna võimekus ja loomulikult jätkusuutlikkus,“ lisab ta.  

10 000-eurose peaauhinna sai meeskond EIMU, kes toodab kohalikust toorainest taimset piima, mis on valmistatud näiteks kaerast või kanepiseemnetest. Žüriiliige ja veebipoe Slow asutaja Helen Puistaja selgitab, et EIMU potentsiaal jõuda suurema sihtgrupini, kui ainult veganid, on väga suur. „Kõik me saame keskkonna ja oma tervise heaks teha väikeseid samme, olgu selleks siis näiteks maitseelamusi pakkuva taimse piima tarbimine,“ lisab Puistaja. „Võitja valimisel sai otsustavaks ka see, et meeskond tuli Negavati konkursile ainult ideega ning mõne kuu jooksul on nad teinud märgatava arenguhüppe. Neil on olemas arvestatavad koostööpartnerid ning täna saime maitsta juba konkreetset toodangut.“  

Teise koha ja 5000 eurot idee elluviimiseks sai liitiumakude taaskasutusse suunamise testseade Lithium up. „Nemad suudavad oma tehnoloogilise lähenemisega anda väärtuse kasutatud akudele ning seeläbi tekitada ringmajanduse mudeli,“ selgitab valikut žüriiliige ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga.

3000 eurot idee elluviimiseks sai kolmandale kohale tulnud korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerite kasutamise tuvastussüsteemi ja konteinerite täituvuse sensorit arendav Clevering. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas selgitab, et meeskond lahendab riiklikult olulist probleemi ning pakub välja lahenduse, kuidas rohkem inimesi viia selleni, et nad prügi sorteeriksid.“

Konkursi Prototron eriauhinna sai Lithium up, konkursi Ajujaht auhind läks Mündile, Ülemiste City andis oma tunnustuse CompActile ning Clevering sai Teaduspark Tehnopoli ja KIKi töötajate lemmiku auhinna. Lisaks eelnimetatud žüriiliikmetele kuulus žüriisse veel Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing. 

Negavati virtuaalset superfinaali saab järelvaadata siit. Kõikide meeskondade täpsemad tutvustused leiab siit.  

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30-aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Sellel hooajal saabus konkursile 61 ideed. Negavati VII hooaja toetaja on Eesti Pandipakend. Konkursi partneriteks on Rimi Eesti, Uuskasutuskeskus, Lindström Eesti, Graanul Invest, Ülemiste City, Tehnopol ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Allikas: KIKi pressiteade

Samal teemal:

• Selgusid Negavati konkursi 10 finalisti

The Guild on 2016. aastal loodud Euroopa tugevate teadusülikoolide võrgustik, mis tegutseb oma liikmesülikoolide hääle tugevdamise ning seeläbi Euroopa teadus- ja hariduspoliitika suunamise nimel. Võrgustiku liikmed on pühendunud uute tippteadmiste loomisele ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Võrgustiku büroo asub Brüsselis, et olla aktiivne kaasarääkija Eurooga Liidu institutsioonide poliitikakujundamises.

Toomas Asser sõnas Guildi juhatusse kandideerides, et tema soov on vähendada lõhet vana ja uue Euroopa vahel. Nii näiteks peaksid programmi „Horisont“ meetmed olema avatud võrdselt kõigile Euroopa teadusasutustele, olenemata nende positsioonist ja suurusest. Samuti rõhutas Asser teadusasutuste vajadust valmistuda üleilmse pandeemia järgmiseks laineks ja teha seejuures valitsusasutustega koostööd kriiside teaduspõhisel lahendamisel. „Oleme Tartu Ülikoolis seadnud üheks oma strateegiliseks eesmärgiks olla avaliku sektori nõustamisel ja poliitikavalikute kujundamisel juhtrollis. Ka praeguses kriisis on Tartu Ülikool olnud Eesti valitsuse jaoks oluline partner tõenduspõhiste otsuste tegemisel,“ ütles Asser.

Lisaks Toomas Asserile kuuluvad võrgustiku juhatusse Vincent Blondel (esimees, Leuveni Ülikool), Svein Stølen (Oslo Ülikool) ja Rachel Sandison (Glasgow’ Ülikool). Juhatuse liikme volitused kestavad kolm aastat koos õigusega kandideerida uuesti juhatusse kahel korral üheks järgnevaks aastaks.

The Guildi asutajad on 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsana Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Tartu Ülikool. Praeguseks kuulub võrgustikku 20 teadusülikooli, värskeima liikmena liitus võrgustikuga 1. juunil Rumeenia Babeș-Bolyai Ülikool. Rohkem infot leiab võrgustiku kodulehelt www.the-guild.eu.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Tunnustust jagus nii IT-, majandus-, loodusteaduste, inseneeria kui ka mereakadeemia õppejõududele. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll rõõmustas kõrgelt hinnatud kursuste üle ning lisas, et see on lisaks õppejõududele tunnustus ka tehnikaülikoolis paar aastat läbi viidud e-õppe reformile. „Just see aitas meil kiiresti ning tõhusalt üle minna e-õppele, kui riigis kehtestati eriolukord,“ ütles Voll. 

Kõrgtasemelistest e-kursustes saavad osa ka tulevased tudengid, sest e-õppe arendustega jätkatakse ka edaspidi. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulemiseks saab avaldusi esitada juba praegu ja seda kuni 7. juuli päeval kella 12ni. 

HITSA on kvaliteetsete e-kursuste autoritele andnud välja kvaliteedimärke alates 2008. aastast, tehnikaülikooli õppejõude on seda tunnustust antud välja rohkem kui poolesajal korral.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Piirangute leevendused puudutavad üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamist.

Piirangud ei rakendu ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel.

1. juuni – 30. juuni:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 nõuet, välja arvatud juhul, kui seda ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik mõistlikult tagada.

Noortelaagrite korralduses uuendusi ei ole. Noortelaagrid ja -malevad on lubatud alates 12. juunist. Nende korraldamisel tuleb lähtuda sellest, et ühe grupi suurus võib olla maksimaalselt 20 inimest ning ühes vahetuses võib osaleda kuni 300 inimest. Gruppide tegutsemine tuleb korraldada hajutatult, sealhulgas majutumine ja toitlustamine. Desinfitseerida tuleb üldkasutatavaid vahendeid ja tuulutada ruume ning tagada töötajatele ja osalejatele kätepesu ja desinfitseerimise võimalused.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart rõõmustas, et vabade kunstide professorid on juba palju aastaid toonud ülikooli mitmesuguseid kunste. „Animatsioon on selles reas seni puudunud. On suur rõõm teatada, et maailmanimega multifilmitegijad Priit ja Olga Pärn täidavad nüüd selle lünga,“ sõnas Selart. „Kindlasti on huvitav ja õpetlik saada osa nii professorite teadmistest ja oskustest kui ka näha lähemalt kahe silmapaistva looja loomingulist koostööd,“ lisas dekaan Anti Selart.

Olga ja Priit Pärn annavad eeloleva õppeaasta kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“. Selle käigus püüavad nad tuua animatsiooniga seotud küsimustesse selgust, aga kuna animamaailm ei ole mustvalge, vaid keeruline ja raskesti kirjeldatav, siis võib tulemus nende endi sõnul olla kahetine. „Tõenäoliselt on kursuse lõppedes koos selgusega saabunud ka suur segadus – eriti neis asjus, mis algul tundusid väga selgete ja mustvalgetena. Sellisel juhul ongi kursus õnnestunud,“ on Pärnad naljatamisi märkinud. 

Kursustel tutvustavad Olga ja Priit Pärn animatsiooni ajalugu endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Samuti lubavad nad selgitada ja näidata, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse, ning kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film.

Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. „Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed,“ kommenteerisid nad. „Filmist rääkimine ilma filme näitamata ei ole vist sama mõttetu kui muusika kirjeldamine, aga sellegipoolest me näitame filme. Näitame, nii et vähe ei ole – see on nali, sest filme on alati vähe, st häid filme. Ja just häid filme me näitame – meie meelest häid,“ naljatlesid Pärnad, viidates lubadusele olla õpetamisel teadlikult subjektiivsed, mitte objektiivsed.  

Kursuse eesmärk on tekitada osalejates huvi animafilmi vastu, soodustada selle huvi rakendamist ja konkreetsesse vormi suunamist. Õppeaine filmiprogrammid on otseses seoses neile järgneva loenguga – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse aktiivselt osaleda. 

Sügissemestri filmiprogramm ja neile järgnevad loengud on avatud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana.

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980-ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.  

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud samuti rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.  

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.

Vabade kunstide professori ametikoht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud selleks, et arendada mitmekülgselt Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsust ja loovust.

Allikas: TÜ pressiteade

Neist kümme on kutsekeskhariduse erialad päevases õppes, lisaks kaks lihtsustatud eriala. 19 eriala saab õppida kooli- või töökohapõhisena tsükli- või õhtuõppes.

„Pakume päris laia lehvikut õppimisvõimalusi, mille hulgast leiavad endale sobiva nii värske põhikoolilõpetaja kui ka tema ema, isa ja vanaema,“ ütles ametikooli direktor Neeme Rand. „Peaaegu kõik õppekavad on läbi teinud suurema või väiksema uuenduskuuri.“

Täiesti uue erialana alustab ametikool kergete rõivaste rätsepa eriala õpetamist, mis asendab senise õmbleja eriala. „Kergete rõivaste rätsepa haridusega tööle asumise võimalused on laiapõhjalised. Tavapärase väiketootmise kõrval töötab rätsep koos moedisaineritega, ettevõtete tootearenduse meeskonnas ja ka kaubanduses.  Usun, et meie piirkonna nobedad näpud ja disainihuvilised on kindlasti õnnelikud, et sellineeriala on nüüd meie koolis,“ ütles Rand. 

„Mitu uut õppekava on veel kinnitamisjärgus, need loodame samuti juuni jooksul vastuvõttu lisada,“ rääkis Rand. 

Vastuvõtt kestab 9. augustini. Avaldusi saab esitada nii sisseastumise infosüsteemis SAIS kui ka koolis koha peal. Puhkuseperioodil 13.–26. juulini saab avaldusi esitada üksnes SAISi kaudu.

Lisainfo erialade kohta: ametikool.ee/et/sisseastumine

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. Foto: Photo by Klāvs Taimiņš on Unsplash 

Samal teemal:

• Kutseharidus ootab tulevikutegijaid – alanud on kevadsuvine vastuvõtt

Aasta e-kursus „History of the Baltic Sea Region“ annab ülevaate Läänemere regiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle rahvaste arengutest viikingiajast Euroopa Liidu laienemiseni 2004. Hindamismeeskonna hinnangul on kursusel parimal viisil kombineeritud auditoorne ja e-õpe, kasutatud on interaktiivseid õppematerjale ja loodud arvamusvabadust soosiv õppekeskkond. 

Foto: Marko Ojakivi

„Minu jaoks on tegemist suurepärase tunnustusega. Veebipõhise kursuse väljatöötamine on ajamahukas protsess. Kindlasti jätkan arendustöödega ning sügissemestril saavad tudengid jätkata teadmiste omandamist minuga seotud õppekavadel kui ka ainetes nii auditoorselt kui ka distantsilt,“ ütles kursuse autor, Läänemere maade poliitika lektor PhD Heiko Pääbo.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2020 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autorile.

Kokku esitati Aasta e-kursuse nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, meeldiva kujunduse ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi väärib esiletõstmist, et autorid on andnud kursustele lisaväärtust, kasutades läbimõeldud metoodikat õpilaste kaasamiseks, loonud süsteemi individuaalseks ja õppijakeskseks tagasisidestamiseks või kasutanud edukalt e-õppekeskkonna pakutavaid võimalusi. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel puuduvad valdkonna eriteadmised.

E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2020
Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt

AASTA E-KURSUS 2020 NOMINENDID

Lisaks tiitliga pärjatud kursusele “History of the Baltic Sea Region” olid nominendid veel:

Teadusandmete haldus ja publitseerimine. Tiiu Tarkpea, Urmas Kõljalg, Allan Zirk, Veljo Runnel / Tartu Ülikool

How to Identify and Support Older Victims of Abuse. Anastasiia Turusinova, Hector C. Pagan, Pille Tsopp-Pagan, Sirkka Perttu, Mari Puniste, Mari Tikerpuu / Tartu Ülikool

Ravimitest maakeeli (MOOC). Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder, Daisy Volmer / Tartu Ülikool

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses. Kadrin Meremäe / Eesti Maaülikool

Suuõõne anatoomia ja füsioloogia. Riina Runnel / Tartu Ülikool  

Tiitlit Aasta e-kursus ja e-kursuse kvaliteedimärke annab välja Hariduse Infotehnoloogia SA.

Samal teemal:

• Auhinnatud e-kursus „Õiguse alused mittejuristile“ algab taas