Mattias Malga ja Siim Preimani kureeritud näitusel osalevad 16 õpetajat Noored Kooli 9. lennust. Näitus avatakse kell 17.00. 

Alustavale õpetajale on esimesed paar aastat tõeline väljakutse. Lisaks uuele tööle peab õpetaja õppima tundma oma meeskonda, nii kolleege kui ka õpilasi. Näituse töödes keskendutakse õnnestumistele ja ebaõnnestumistele, rõõmudele ja raskustele, mida õpetajatöös kogetud on. Uuritakse, mida saavutasid õpilased tänu väga heale õpetajale. 

Tänaseks on näitusel osalevad 16 õpetajat koolides töötanud kaks aastat. Selle aja jooksul on võetud vastutus olla väga hea õpetaja oma õpilastele, kuid tehtud ka mõndagi ära kogukonnas laiemalt. Näituse raames mõeldakse enda senistele saavutustele ja eesootavatele väljakutsetele ning õpetaja rollist ja mõjust Eesti haridusmaastikul üldisemalt. Samas suunab näitus ka külastajaid mõtlema selle peale, mille üle nemad uhked on.

Õpetajad on uhked muutuste üle, mida nad on klassiruumis juba korda saatnud. Õpilaste üle, kellega neil on olnud võimalus koos õppida. Aja üle, mis nad on grupina ühiselt veetnud, ja sihtide üle, mis nad endile edaspidiseks on seadnud. Uhked selle üle, et nad on andnud oma panuse, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse.

Näitusega kaasneb ka avalik arutelu 15. juunil, kus osalejad ja Noored Kooli meeskond räägivad teostest ja oma tööst laiemalt. Lisaks avab näituse ajal Noored Kooli pop-up kontori samas näituse ruumides.

Näitus jääb avatuks kuni 22. juunini.

Näitust toetavad Swedbank, Mainor Ülemiste, Ülemiste City, Heateo Sihtasutus, Tridens, Espiritu de Chile ja Bel Normande.

Allikas: Noored Kooli pressiteade.

Samal teemal:

• Külalisõpetajad andsid digiteemalisi tunde rohkem kui poolesajas koolis
• Noored Kooli programmi kandideeris rekordarv huvilisi

Igast ülikoolist osaleb kaks tudengitiimi, Tartu Ülikooli esindavad Cody ja the Coulomb Sailing Group.

NGALi programm on mõeldud juba tegutsevatele tudengitiimidele, et intensiivse kolme töönädala jooksul oma ideed edasi arendada. Programm lõppeb USA-s Charlestonis ärimudelite tutvustamisega kohalikele ettevõtjatele, mis on hea võimalus testida turvalises keskkonnas oma äri sobivust rahvusvahelise turu jaoks. Parimad tiimid pälvivad ka rahalise toetuse oma idee realiseerimiseks, esikoha auhinnaraha on 3000 USD. 

Tartu Ülikooli esindavad programmis the Coulomb Sailing Group ning Ideelabori STARTER programmi vilistlane Cody. Ajujahi võistlusel 10 parima sekka jõudnud Cody on programmeerimisõppe platvorm, mis õpetab kodeerimist samasugusel põhimõttel nagu võõrkeeleõppe programmid. ESTCube´ist välja kasvanud the Coulomb Sailing Group arendab kaht kosmosetehnoloogiat: uudset tõukejõu tehnoloogiat, mis aitab päikesesüsteemis efektiivsemalt liikuda, ning lahendust kosmoseseadeldiste maaorbiidilt allatoomiseks.

Coulomb Sailingu meeskonnaliige Triin Teppo loodab NGALi programmist saada motivatsioonilaengut oma äriideega suuremalt edasi minemiseks. „Kandideerisime programmi, sest näeme selles head võimalust saada aru, mil määral on meie projekt rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline,“ selgitas Teppo. 

Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul on NGALi puhul tegemist unikaalse projektiga, mis annab noortele ettevõtjatele võimaluse arendada oma ärimudelit multikultuurses keskkonnas rahvusvaheliste ekspertide toel. „NGALi raames saavad Eesti tudengid valideerida oma ärimudelit USA turul ja ameeriklased õpivad tundma meie start-up ökosüsteemi,“ toob Ahonen näite, kuidas koostööprojekt mõlemale osapoolele kasu loob.

NGALi programm toimub sel aastal kolmandat korda. Projekti on osalema valitud neli tudengit kahest meeskonnast: Codyt esindavad arvutiteaduse instituudi tudengid Kaspar Kuus ja Reino Zuppur, Coulomb Sailingut ATI tudeng Iaroslav Iakubivskyi ning majandusteaduskonna magistrant Triin Teppo. Lisaks Tartu Ülikoolile löövad projektis kaasa Tallinna Tehnikaülikool ja kolm USA ülikooli: College of Charleston (SC),  The Citadel (Military College of South Carolina) ja Nebraska Wesleyan University (NE).  Projekti elluviimist toetab Harry and Reba Huge Foundation.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse
• TÜ Ideelabor käivitab Ukraina ülikoolides praktilise ettevõtlusprogrammi
• Estonian Business School otsib koos noortega ettevõtlikkuse DNA-d

Stipendiumi finantseerijad on Rootsi Suursaatkond ja Rootsi Kaubanduskoda Eestis, kelle eesmärk on toetada ja arendada Rootsi ja Eesti ärisuhteid. Kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul on toetajate tegevused ja suur liikmeskond tudengitele väga heaks näiteks sellest, kui paljud erinevad ettevõtted vajavad võõrast kultuuriruumi hästi tundvaid eksperte: „Et ärisuhted edukad oleksid, on vaja vahendajaid, kes tunnevad nii Eesti kui ka Rootsi ärikliimat ja -tavasid. Lisaks majandus- ja äriteadmistega inimestele on vaja ka asjatundlikke keele- ja kultuurispetsialiste.“

Stipendium on mõeldud tunnustusena väga heade õpitulemuste eest ja julgustuseks valitud erialal ka magistrantuuris jätkamiseks. Samuti eeldatakse kandidaatidelt ühiskondlikku aktiivsust ja/või oma erialaste teadmiste rakendamist tööelus.

Kandideerimise tähtaeg on 15. juuni 2017.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid ja tingimused on kättesaadavad skandinavistika osakonna kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt. 

Osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu Ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt. 

Vaata ka: 100 sekundi video: suvi on hea aeg õppimiseks

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Suvekool tõi kokku poolsada üleilma eesti keele õpetajat
• Suveülikool haarab kogu Eesti

Skype’i välisõpingute magistristipendium on mõeldud ühe magistrandi välisõpingute toetamiseks reaalerialal või humanitaarvaldkonnas eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest on läbitud reaalerialadel. Stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel ning suurendada magistriõppe kättesaadavust Eesti tudengitele välisülikoolides. 

„Igapäevane äri edukus sõltub suuresti võrgustikust ja kontaktidest. Kuna igapäeva elu ja äritegevus on järjest rahvusvahelisem, on lisaks Eestis kõrghariduse omandamise võimaluste arendamisele oluline pakkuda noortele võimalusi ka väljaspool Eestit haridust saada ning võrgustikku suurendada. Stipendiumi abil õppimine võimaldab keskenduda õpingutele ja võtta sellest maksimumi,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen.

Stipendium on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused. 

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 16. juuliks 2017 HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee/. Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt.  

Skype’i välisõpingute magistristipendiumi antakse välja 12. korda, selle toel on Eesti noored saanud teadmisi koguda mainekates ülikoolides üle kogu maailma, näiteks Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis ning Berliini Tehnikaülikoolis. 

Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. 

IT Akadeemia programm on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Microsoftis Ameerikat avastamas
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

Uue juhatuse esimehe esmaseks ülesandeks on sügiseks koos partneritega HITSA uue strateegia paikapanek, lähtudes hiljuti avaldatud uuringutest ning rahvusvahelistest arengutest digivaldkonnas. 

Varasemalt on Heli Aru-Chabilan töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis nõunikuna, Välisministeeriumis erialadiplomaadina haridus- ja teadusküsimustes EV alalises esinduses OECD ja UNESCO juures, kuulunud SA Archimedes nõukogusse, samuti olnud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS asutaja ja nõukogu liige. Lisaks on ta olnud Eesti elukestva õppe strateegia juhtkomisjoni esimees ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia juhtkomisjoni esimees. 

Heli Aru-Chabilan

Samal teemal:

• IKT-riigi kuvandile tuleb anda kandev sisu
• Valitsus kinnitas hariduse prioriteedid

Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse ajavahemikuks 2018–2020 Euroopa solidaarsuskorpusele 341,5 miljonit eurot, mis annab 2020. aasta lõpuni osalemisvõimaluse 100 000 noorele.

„Solidaarsus on rohkem kui lihtsalt põhimõte, see on mõttelaad, mis iseloomustab Euroopa Liidu olemust. Solidaarsuskorpus on selle põhimõtte kehastus. Olen uhke selle üle, mida solidaarsuskorpus esindab, ning tänan kõiki osalejaid ja organisatsioone, kes pakuvad noortele töökohti. Täna anname korpusele asjakohase õigusliku vormi ja vajaliku eelarve selle kestlikuks tegevuseks. Solidaarsuskorpuse ja Euroopa solidaarsuse hingeks on kohapealsetes projektides osalejad," märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Algatuse esimeses etapis, mis käivitati 2016. aasta detsembris, algatati kaheksa programmi, et pakkuda Euroopa solidaarsuskorpuse raames vabatahtliku töö, praktika- ning töövõimalust. Osalemissoovist on juba teada andnud üle 30 000 noore ja esimesed osalejad on ka tööle asunud. 

Järgmises etapis on kavas toetada solidaarsustegevuses osalevaid noori kuni 12kuulise vabatahtliku tegevuse, 2–6kuulise praktika või 2–12kuulise töövahemiku jooksul; võimaldada vabatahtlike rühmadel, kuhu kuulub 10–40 mitmest riigist pärit noort, teha kahe nädala kuni kahe kuu jooksul üheskoos ära midagi tõeliselt mõjusat; võimaldada väikestel rühmadel, kuhu kuulub vähemalt viis osalejat, luua ja rakendada 2–12 kuud kestvaid solidaarsusprojekte kohalikul tasandil ja omal algatusel; aidata võrgustikutöö kaudu kaasata Euroopa solidaarsuskorpusesse uusi osalejaid, vahetada häid tavasid, osutada solidaarsustöös osalemise järgset toetust ja luua varem osalenute vilistlasvõrgustik.

Kõigi nende tegevustega antakse kogu Euroopa noortele täiendav võimalus osaleda solidaarsustegevuses, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tugevdada kogukondi. Samal ajal aitab see parandada noorte oskusi ja pädevusi, mida nad tööelu alguses isikliku ja kutsealase arengu jaoks vajavad. 

Iga avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes järgib rangeid kvaliteedinõudeid, võib esitada Euroopa solidaarsuskorpusele oma projekti. Projekte rakendavad Euroopa Komisjon, programmi „Eramus+“ riiklikud bürood liikmesriikides ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet. Selleks et parandada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate integreerumist tööturule, on kavas edendada riiklike tööturuasutuste, erasektori tööhõiveteenuste ja kaubanduskodade aktiivset kaasamist.

Lisateave:

• Teabekiri: Täiendav samm Euroopa solidaarsuskorpuse arendamisel. Küsimused ja vastused
• Euroopa solidaarsuskorpuse registreerumisvorm
• Euroopa solidaarsuskorpuse Facebooki lehekülg

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. 

Esimest korda on festivalil ka kultuuriprogramm, mille raames saab vaadata kuut eriilmelist loodusfilmi ning nautida kontserti botaanikaaias.

Peakorraldaja Karin Pai sõnul on loodusfestival sõnumiga üritus, mis püüab inspireerida inimesi linnaloodust väärtustama ning märkama, kes on meie looduslikud naabrid. „Kuigi esmapilgul ei pruugi linnas elavate liikide rohkus silma jääda, võib loodust kohata väga kummalistes kohtades”, kommenteerib Pai. Festivali üritused on ühtaegu nii meelelahutuslikud kui harivad, andes ka praktilisi oskusi, kuidas linnas enda ümber mõnusam ja loomulikum elukeskkond luua.

Festivali avapäeval, 7. juunil oodatakse huvilisi Tartu kesklinna parki, kus alates kella 14 saab meisterdada rippaedasid ja lindude pesakaste, teha akrojoogat, uurida loomi kivi sees, nautida teadusteatrit, osaleda maastikumängul või panna oma käteosavus proovile. Kohal on loodus- ja keskkonnaspetsialistid, kes jagavad infot ning näpunäiteid, kuidas linnaloodust hoida ja rikastada. Kuulutatakse välja ka fotokonkursi „Metsik linn” võitjad.

8. juunil valgub festival üle linna. Raja pargis vaadeldakse linde, Sisevete Saatkonnas Emajõe asukaid, Raadil toimuvad talgud ning Supilinnas tutvustatakse permakultuuripeenart. Õhtul toimub rattaretk linnamõisate parkidesse, looduslodja nahkhiireretk ning TajuRuum kutsub klapid peas linna peale uitama.

9. juunil on põhjust sammud seada Tartu loodusmaja parki, kus loetakse puu aastarõngaid, räägitakse vihmapeenrast ning saab proovida joogatantsu. Tegevusi jätkub aga ka Supilinna ja Emajõe Aeda. Kell 20.00 saadab loodusfestivalile tervituse Seto Folk kutsudes botaanikaaeda esinema Walesi-Eesti duo SILD.

10. juuni on BioBlitzi päev, mille raames loendatakse Emajõe ääres ja Toomemäel päeva jooksul looma-, taime- ja seeneliike. Lisaks saab Aleksandri Avatud Aias ehitada välikööki, Spark Makerlabi abil lennutada taevasse ökoraketi ning teha jalgsiretke Tartu geoloogilisse minevikku.

Festivali filmiprogrammis on kuus eriilmelist loodusfilm, mis jutustavad inimese ja looduse seostest ning vastuoludest. Igale filmile järgneb spetsialisti kommentaar.

Tartu loodusfestivali korraldavad Eesti loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid ning asutused Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel. Festivali toetab Tartu linn.

Vaata Tartu loodusfestivali kava www.loodusfestival.ee. 
Loodusfestival Facebookis www.facebook.com/tartuloodusfestival.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Looduspäev Taevaskojas ja Kiidjärve sipelgariigis
• Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber keskendub loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia teemadele
• Algas RMK interaktiivne metsaviktoriin

“TalTechDigital on üks ambitsioonikamatest ettevõtmistest ülikooli ajaloos. Tallinna Tehnikaülikoolil on soov ja valmisolek üleilmses digipöördes esmalt muuta iseennast ning seeläbi näidata teed teistele. Tahame muuta TalTechDigitali samasuguseks ekspordiartikliks, nagu seda on täna e-riik ja e-valimised,” selgitas TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

TalTechDigitali eesmärgiks on muuta ülikoolis õpetamist, õppimist, teadustöö tegemist ning igapäevaelu. See tugineb ülikooli ambitsioonil ja otsusekindlusel kasutada ning arendada nüüdistehnoloogiaid parimal moel ning olla strateegiliste partnerluste loomise eestvedaja nii kodus kui ka piiri taga. 

Digipöördest peab kasu tõusma mitte üksnes ülikooli akadeemilisele kogukonnale, vaid kogu ümbritsevale ühiskonnale.

Algatus viiakse ellu ülikooli värskelt reformitud juhtimis- ja haldussüsteemi kaudu. TalTechDigitali toeks luuakse nii ülikooli kui selle välistest liikmetest diginõukogu, mida juhib väljastpoolt ülikooli pärinev esimees, kes tegutseb samas ülikooli tipptasemel digijuhina (CDO – Chief Digital Officer).

Ülikool ootab IT ja digivaldkonna tunnustatud liidreid digijuhiks kandideerima. Uus digijuht juhib reformi nii ettevalmistavas kui elluviimise faasis ning kaasab sellesse ülikooli tippteadlased, 12 000 tudengit, 700 õppejõudu ja rohkem kui 500 teadustöötajat.

Digireformi esimesteks sammudeks on IT-taristu analüüs ja plaanimine ning õppetöö digistamine. Koostöös ülikooli strateegiliste partneritega akadeemiast ning era- ja avalikust sektorist Eestis ja välismaal defineeritakse uurimissuunad ning organisatsioonide vajadused. Loodavast digifoorumist saab koostööplatvorm digiarengute toetamiseks üle Eesti.

TalTechDigital jõuab oma esimese verstapostini TTÜ 100. sünnipäeval 2018. a septembris ning käivitub täies mahus 2020. aasta alguseks.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: TTÜ. 

Samal teemal:

• TTÜ ja Silberauto koostöös ehitatakse ülikooli 100. juubeliks isejuhtiv sõiduk
• Alfred Otsa Fondilt 67 000 eurot tehnoloogiaõpinguteks

Kahtluste ilmnemisel genereerib KRATT raporti, kus probleemsed kohad on võrdlusmaterjaliga kõrvuti ära toodud, võimaldades asjaosalistel anda hinnang lõpliku otsuse tegemiseks.

KRATT loodi kõrgkoolide vajadusi silmas pidades, sest plagiaadituvastus (puudulik või puuduv viitamine, tekstide sarnasus) on olnud peamiselt õppejõudude õlgadel. Koolid on nüüdseks süsteemi kasutanud mõned aastad. Portaaliga on liidestatud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Sisekaitseakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Lennuakadeemia kraaditööde arhiivid, mis sisaldavad doktori-, magistri- ning bakalaureusetöid. Igal aastal lisandub süsteemi paartuhat tööd. 

KRATTi tutvustati gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste esindajatele

30. mail tutvustati Eesti Infotehnoloogia Kolledžis KRATTi gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste esindajatele. HITSA projektijuht Kati Liik sõnas, et kuna gümnaasiumites tehakse uurimistöid, siis oleks mõistlik, et KRATTi hakataks kasutama juba enne kõrgkooli. Mida varem autoriõigusega seonduv, viitamise ja teiste autorite/allikate tekstide kasutamise hea tava selgeks saab, seda lihtsam on kõrgkoolis teadustööd teha. 

KRATTi arendaja, OÜ Ideelabor esindaja Mart Randala sõnas, et KRATT on kraaditööde autorluse tuvastamise tarkvara. Süsteem ise ei otsusta, kas tegu on plagiaadiga või mitte, vaid ta näitab teise töö sarnast kohta ja veidi teksti sarnase lõigu ümber, et kontekst oleks kontrollijale mõistetav. Fakti, kas sarnasuse näol on tegemist plagiaadiga või mitte, peab kindlaks tegema kool. „Eesmärk ei ole mitte karistada, vaid kasvatada. Koolide otsustada on, mida nad teevad õpilasega, kes on liiga palju copy paste´i kasutanud,“ ütles Randala. 

Ta andis ülevaate KRATTi kasutamisest, mida asjast huvitatud üldhariduskoolidel selleks vaja läheb. 

Kaks tehnilist tingimust

Täidetud peab olema kaks tingimust. Esiteks peavad koolil olema tööd digitaalselt arhiveeritud. Millist tarkvara selleks kasutatakse, ei ole oluline. Arhiveerimistarkvarad liidestatakse KRATTiga. Kooliti võib arhiveerimine olla erinev, näiteks mõni kõrgkool arhiveerib ainult magistritöid. Kooli arhiivitarkvara liidestamiseks KRATTiga tuleks see soov koos tehnilise arhiivi kirjeldusega saata aadressile kati.liik(ät)hitsa.ee. Siis saab arendaja arhiivi spetsiifika üle vaadata ja anda hinnangu arhiivi liidestamise maksumusele.

Teine tingimus on, et kool peab olema liidestatud mingi autentimislahendusega, kuna KRATTis kasutajate haldust ei toimu. HITSA pakub koolidele autentimislahenduseks TAAT liidest (http://taat.edu.ee/main/). TAAT – see on Eesti haridus- ja teadusasutustevahelise autentimise ja autoriseerimise taristu. TAAT on süsteem, mis võimaldab KRATT-i sisse logida kooli kontoga. Kasutaja saab koolist kasutajatunnuse ja rolli (tudeng, õppejõud, administraator jne) ja TAAT vahendab, kas isikul on õigus selle kontoga KRATTile ligi pääseda. Teisisõnu – KRATTi sisenemiseks ei pea looma eraldi kontot, parooli, kasutajatunnust jms. Pärast kõrgkooli, kui konto kaotab kehtivuse, peatub ka ligipääs KRATTile. TAAT liides on koolidele tasuta ja selle realiseerimiseks tuleks ühendust võtta peeter.russak(ät)eenet.ee . 

Kohtumisel väljendasid kohalolnud soovi, et KRATTi saaks autentida ka nende igapäevaselt kasutatavate keskkondade Stuudium ja eKool kaudu. Selleks tuleks need süsteemid arendada KRATTile identiteedipakkujateks. See töö nõuab läbirääkimisi nende keskkondade arendajatega ja ka rahalisi vahendeid. Et selgitada, kui palju koole vajaksid autentimiseks Stuudiumit, eKooli või TAATi, on HITSA koostanud väikese küsitluse https://goo.gl/forms/6QegrRIYM2v8GIBJ2, mis palutakse täita 16.juuni õhtuks.

Siit saab 30.mai kohtumise videona üle vaadata: https://youtu.be/EJNIB_dYjYo

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine
• E-teenustes võetakse kasutusele uus autentimisvahend Smart-ID
• IKT-konverentsil tunnustati digitaalselt aktiivseid koole