Loo autor on oskuste aasta koordinaator Merike Lees SA Innovest. 

„Oskuste aasta on algatus, millega tuletatakse terve aasta jooksul meelde, kui põnevad kohad on need koolid, mis annavad meile tegelikult oskusi – üldjuhul on need kutsekoolid,“ lausus Mailis Reps oskuste aastat avades.

Selle aasta jooksul toimub palju sündmusi, nende seas kümme inspiratsiooniüritust erinevates kutsehariduskeskustes üle Eesti. „Luban, et need kohtumised on üks põnev reis läbi erinevate erialade ja oskuste,“ ütles Reps.

Minister soovitas noortel meenutada mõnda koolipidu või üritust, mida nad on aidanud korraldada või mõnda sündmust, kus nad on vabatahtlikuna abiks olnud. „Praegu ei pruugi te endale teadvustada, et need tegevused andsid olulisi oskusi: organiseerimis- ja suhtlemisoskusi,“ lisas ta. 

Oskuste aastat vedava SA Innove juhatuse liikme Katri Targama sõnul muutub meie elu nii palju, et jõuame kõik elukestva õppe kaudu kutseõppesse tagasi. „Kutseharidus annab väga palju võimalusi ja oskused on need, mis teid elus edasi aitavad,“ soovitas Targama.

Inspiratsiooniürituse üllatusesineja lauljanna Getter Jaani rääkis, kuidas kutsekool muutis teda palju iseseivamaks. Nii rätsep-stilisti kui meigikunstniku oskusi omandanud Getter Jaani sõnas: „See on parim, kui saad õppida inimeste käe all, kes oma ametit väga-väga armastavad."

Noortel soovitas Getter Jaani teha seda, mida süda ütleb, sest see on õige ja teeb õnnelikuks. “Ilus on vaadata, kui inimene teeb oma tööd suure kire ja rõõmuga,“ lausus ta.

Tallinna Teeninduskooli vilistlane, Rimi Eesti Food AS-i projektijuht Helen Lednei meenutas, kuidas tema karjäär sai alguse juhuslikult leitud teeninduskooli voldikust:  „Kogu see tee, mis mul on olnud, on saatus ja see sai alguse ühest flaierist.“  

Tööandjate esindajana tutvustas noortele hotellide ja restoranide valdkonna töövõimalusi Krista Tuulik Tallink Hotelsist. Tema sõnul pakub hotellitöö võimalusi kohtuda ülemaailmsete suurkujudega ja need kohtumised jäävad eluks ajaks meelde. Selleks, et jõuda tippu, tuleb alustada kõige madalamalt. Nii alustas ka Krista Tuulik nõudepesijana pärast ülikooli 4. kursust juhtimispraktikale minnes. „Juhtimine algab nõudepesust,“ tõdes Tuulik.

Marit Valge Kutsekojast andis ülevaate ametitest, mille järele tulevikus nõudlus suureneb: „1,5 korda rohkem on vaja IKT-spetsialiste ja eriti just väljapool IKT sektorit, et kaasaegseid lahendusi osataks võtta kasutusele ka teistes valdkondades. Metsanduses, puidutööstuses ning metallitööstuses on vaja spetsialiste, kes oskaks keerukate masinatega töötada.“.

Reelika Paju ja  Evelin Männiste Innove Rajaleidja keskusest rääkisid noortele, millele tähelepanu pöörata, et nad saaksid teha seda, millega rahule jäävad. „Üks tähtis märksõna on huvi, iga tegevusala võiks alata huvist,“ rääkis Evelin Männiste. „See ei pea olema huviring, vaid mõni teema, mille kohta sulle meeldib internetist lugeda. Ole avatud uutele hobidele ja katsetustele. See annab kogemusi juurde.“

Kokku toimub oskuste aastal 10 inspiratsiooniüritust üle Eesti. Üritustel tutvustatakse erinevate erialade sisu, räägitakse nende olulisusest ning tulevikuväljavaadetest.

Esimese inspiratsioonihommiku salvestust saab vaadata Facebookist: https://www.facebook.com/oskusteaasta/

Ülevaate oskuste aasta sündmustest leiate veebist. 

Foto: oskuste aasta FB-lehekülg. 

Samal teemal:

• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses
• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid

Autor jõudis järeldusele, et Eesti vajab keskset lahendust küberhügieeni taseme tõstmiseks. Tänaseni on probleemile tähelepanu pööratud vaid vabatahtliku töö või Euroopa Liidu toetusprogrammide abil.

Uurimistöö lähtekohaks on asjaolu, et digiohutuse valdkond areneb hariduses kõrvuti e- ja mobiilse õppega. „Ühiskond seisab silmitsi erinevate väljakutsetega, mis toovad endaga vajaduse digivaldkonda reguleerida,“ sõnas töö autor ja lisas, et hetkel on see nagu Metsik Lääs, kus kesksed programmid ja juhised koolidele, mis aitaksid formaalse hariduse tasemel digiohutuse murede ja väljakutsetega toime tulla, on pigem kesised.

Doktoritöö raames töötas autor välja digiohutuse mudeli, mille abil saab analüüsida olemasolevaid vahendeid ja leida uusi võimalusi lahendamaks ette tulevaid probleeme. „Täna on väljakutsetega toimetulekuks põhiliselt kasutusel loengud, vähesel määral töölehti ja tõlkekirjandust, ka hoiatavad artiklid meedias,“ selgitas töö autor. Doktoritöös välja pakutud digitaalse ohutuse mudel võtab arvesse nelja aspekti: (1) sidusrühmade tsoone: personaalne (pere, sõbrad jt) või ühiskondlik (kool, tuttavad jt); (2) erinevaid riske (pettus, andmed, tervis, vabadus, maine); (3) internetikasutaja asjatundlikkuse taset (algaja või ekspert) ning (4) võimalikke lahendusi.

Autori sõnul on mudelil mitmeid rakendusvõimalusi. „Seda saab kasutada riikliku teavitustöö strateegia loomiseks, töövahendina õpilaste ja koolide digiohutuse alaste murede mõistmisel või valdkonna eest vastutajate tegevuse tulemuste analüüsimisel. Samuti tuleb mudel abiks uute meetmete ja lahenduste loomisel ning nende kasuteguri ennustamisel,“ sõnas Lorenz.

Doktoritöö pealkiri on "A Digital Safety Model for Understanding Teenage Internet User's Concerns" ("Digitaalse ohutuse mudel mõistmaks teismelise internetikasutaja vajadusi"). Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli dotsent Kaido Kikkas. Oponendid on Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Rain Ottis ja Umeå Ülikooli lektor Elza Dunkels. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. 

Uurimustöö valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja programm DoRa, HITSA programm Tiigriülikool, European Association of Technology Enhanced Learning, Tallinna linna stipendium, Swedpanga ärieetika stipendium koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega, NATO Küberkaitsekoostöö Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna Ülikooli ja digitehnoloogia insitutuudi uuringufond.

Allikas: Tallinna Ülikooli pressiteade. Foto: Maris Valdmets.

Samal teemal:

• Doktoritöö pakub ideid õppetöö mängustamiseks kõrgkoolis
• Doktoritöö: matemaatikateadmistel on oluline mõju algklassiõpilaste motivatsioonile

Intensiivse arendusnädalavahetuse eesmärk on kohapeal moodustatud meeskondades luua esitatud ideedest töötavad füüsilised prototüübid. Iga-aastane üritus toimub juba neljandat korda ning on üks oodatumaid sündmuseid meistrimeestele terves Baltikumi regioonis.

Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa usub, et ükski idee pole liiga hullumeelne ega keeruline - olgu ideeks taskukohane geeniuurimise aparaat, muusikainstrumentide visualiseerimise lahendus, pudrumasin, reklaame kuvav LED-ekraaniga T-särk, programmeeritava valgussüsteemiga ja automaatselt klaase täitev napsualus, lasketreeningu abivahend, droonide laadimisjaam vms, mida on varasematel aastatel juba tehtud. “Kõike on võimalik realiseerida tänu Eccomi, Spark MakerLabi ja MassPortali abistavatele spetsialistidele, kes võimaldavad meeskondadel kasutada omi töövahendeid ja oskuseid. Üritusel on ka suur hulk materjale ja põnevat varustust, et tootedisaineritel ja inseneridel oleks võimalik loodavatele tehnoloogiatele sobiv kuju anda. Asendamatu Tartu ülikooli füüsika instituudi digilabor ja selle meeskond on samuti taas kohal, et aidata küpsed ideed muuta käegakatsutavaks reaalsuseks,” räägib Salumaa võimalustest, mida arendusnädalavahetus pakub.

Garage48 Hardware & Arts on ellu kutsutud ja korraldatud koostöös SA Garage48, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Limiteeritud arv osavõtupileteid on veel saadaval: https://en.xing-events.com/HA2017.html

Loe lähemalt sündmuse veebilehelt. 

Allikas: TÜ koduleht. 

“Põhikooli lõpus, 15-aastaselt, täidavad meie noored rahvusvahelises võrdluses teste väga hästi. Pärast põhikooli lõpetamist aga ei omanda iga viies noor isegi keskharidust. Üheks põhjuseks on siin vähene õpioskuste ja -motivatsiooni puudus. Meie kutsume kõrgharidusega võimekaid inimesi erinevatest valdkondadest käsi hariduses külge panema, et muuta tänaste õpilasi võimalusi elus,” rääkis Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

2016. aasta lõpus avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs ning PISA 2015. aasta tulemused näitavad kätte Eesti hariduse kitsaskohad, mis on ka Noored Kooli fookuses, sest need takistavad meie noortel oma potentsiaali saavutada.

Esiteks, vene õppekeelega koolide õpilased on eesti keeles õppijatest 12. klassi lõpus teadmistega aasta aega maas. (PISA 2015)

Teiseks, iga viies noor ei omanda ka seitsme aasta jooksul pärast põhikooli lõpetamist keskharidust. Eesti on ainus OECD riik, kus keskhariduse omandajate osakaal nooremate hulgas langeb. (Haridus- ja Teadusministeerium 2016)

Noored Kooli programm loob keskkonna haridusliidrite põlvkonna kujunemiseks, kes töötavad laste individuaalse ja tervikliku arengu nimel, alustades neist, kellel on lisatuge enim vaja. 

“Viimasel ajal palju räägitud vajadus parandada juhtimiskvaliteeti kehtib ka haridusvaldkonnas. Iga kool Eestis vajab inimesi, kes on valmis vastutust võtma ja muutustega kaasa minema,” rääkis Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbanki eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla. 

"Õpetajana lasub mul kohustus, võimalus ja privileeg oma eeskuju ning eestvedamisega juhtida õpilasi parema eneseteostuse ja eesmärkide täitmise suunas,” rääkis NK 10. lennu osaleja ja Värska Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Helena Akkel, kes sai tänukirja, sest ta juhendatud õpilane sai Riigikohtu 97. aastapäeva kaasuskonkursil 11. klasside arvestuses esimese koha. 

 “Juht ei pea olema vaid hierarhilises võtmes eesotsas olev isik, vaid juht on ka protsessi toetaja, inspireerija, motiveerija ning konstruktiivse kriitikaga edasipüüdlust toetav juhendaja. Seda üritangi mina õpetajana olla,” lisas ta.

 Värbamist, valikut ja programmi aitavad läbi viia juhtivad Eesti ettevõtted. Koostöös Swedbanki, Merko, Alexela Groupi, Utilitase, Infortari, Magnumi ja paljude teistega valitakse välja kõige võimekamad osalejad. Kahe aasta jooksul on noortel õpetajatel ka võimalus saada juhtimisnippe otse kõige edukamatelt tippjuhtidelt.

Noored Kooli osaleja töötasu on sama mis teistel alustavatel õpetajatel. Täpne töömaht ja töötasu lepitakse kokku koolijuhiga. Noored Kooli osaleja saab programmi poolt ettevalmistuskoolituse lõppedes ühekordset stipendiumi 600 eurot.

Ida-Virumaal õpetajaks suunduvad osalejad saavad lisastipendiumi 1000 eurot kummalgi programmi aastal. Lisastipendium on ellu kutsutud, et soodustada osalejate suundumist piirkonda, kus nende panust on kõige enam vaja.

Noored Kooli programmi osalejad on võimekad kõrgharidusega eestvedajad erinevatest valdkondadest. Programmi kahe aasta jooksul muudavad nad õpilaste tulevikku õpetajana töötades.

Noored Koolil on praeguseks juba kümne aasta jooksul 106 vilistlast ning 39 osalejat, kes on mõjutanud kokku 16 000 õpilase elu. 

Kandideeri Noored Kooli programmi: http://www.nooredkooli.ee/kandideeri.

Video 2. lennu vilistlasesest ja Tallinna Pae Gümnaasiumi õpetajast Pavel Alonovist: 

Peakorraldaja Annika Vesselovi sõnul jätkab järjekorras 12. teadusfestivali peateema tuleviku lainel, kuid keskendub sellel korral rohkem teadustööga kaasnevatele eetilistele küsimustele.

„Tänavusel Teadlaste Öö festivalil uuritakse näiteks, milline peaks olema teadlase vastutus ühiskonnas, kuidas peaks reguleerima inimuuringuid või kas tehisintellekti arendamine võib ületada eetilisi piire? Need on vaid mõned küsimused, mis festivalinädala jooksul üles kerkivad,“ tutvustas peakorraldaja.

Vesselov selgitas, et festivali eesmärk on tekitada inimestes huvi teaduses toimuva vastu. Samuti soovitakse huvilistele luua paremaid võimalusi Eesti teaduse ja teadlaste tööga tutvumiseks. 

„Meie jaoks on oluline ka soodustada dialoogi tekkimist avalikkuse ja teadustööga tegelevate inimeste vahel,“ lisas Vesselov.

25.-29. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival on ainus üle-eestiline teadusfestival ja ühtlasi ka kõige pikema traditsiooniga teadussündmus terves Baltikumis. Mullu toimus festivali raamess üle 900 teadussündmuse ja seda ligi 50 kohas üle Eesti.

Allikas ja foto: Teaduskeskus Ahhaa pressiteade. 

Samal teemal:

• Teadlaste Öö festivalil osales üle 50 000 inimese
• Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis: ulme ja robotid
• TTÜ Mektory kosmosekuule paneb punkti Teadlaste ÖÖ

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid stendiettekannetena esitlema, ja konkursi auhindade kätteandmine toimuvad õpilaste teadusfestivalil 27.-28. aprillil 2017. a Tallinna lauluväljakul. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval, 28. aprillil. Preemiafond on 11 400 eurot.

Auhinnad

Konkursile saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Lisaks õpilaste preemiatele on rahalised auhinnad ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Lisaks ka osalemine noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.

Eriauhindu andsid eelmise aasta konkursil välja enam kui 20 asutust: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Energia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Ornitoloogiaühing, Tallinna Loomaaed, Tartu Observatoorium, Teaduskeskus AHHAA, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Loodus, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Tervishoiu Muuseum, Energia Avastuskeskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Psühholoogide Liit jt.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta saab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt.

Konkursitööde esitamise keskkond on avatud aadressil www.etag.ee/konkursid

Millistest konkurssidest saab veel osa võtta?

Oma uurimistöid saavad juba konkursikeskkonna (www.etag.ee/konkursid) kaudu esitada ka need õpilased, kes võtavad osa Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonna-alaste uurimistööde konkursist (tööde esitamine kuni 20. veebruarini),lisainfo siit.  

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noored leiutasid sel aastal talvekoolis lahendusi toiduga seotud probleemidele
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad
• Täna selguvad Eesti parimad õpilaste teadustööde autorid

1. jaanuaril jõustunud unikaalne säilituseksemplari seadus andis võimaluse ja vajaduse kolida kirjastajate suhtlus raamatukoguga veebi. Koostöös kultuuriministeeriumiga valmis kirjastajatele suunatud e-keskkond Kirjastajaportaal, mis kinnitab meie kuvandit e-riigina, sest kultuuripärandi säilitamine on muutunud digitaalseks, ressursisäästlikuks ja mugavaks. 

Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt: „Loodame, et vastavatud kirjastajaportaal muudab senise pikaajalise ning väga meeldivalt kulgenud koostöö kirjastajate ja Eesti Rahvusraamatukogu vahel veelgi ladusamaks ja sujuvamaks. Plaanime portaali luua lisavõimalusi, et muuta kirjastajaile säilituseksemplari seadusega lisanduvate ülesannete täitmine võimalikult lihtsaks.“

Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeeriumi koostöös on kultuuripärandi säilitamine muutunud oluliselt läbimõeldumaks ja nüüdisaegsemaks. Selliselt on Eesti tuleviku digitaalarenguid arvestav, teed rajav eeskuju kõigile teistele riikidele. Olulisim muudatus puudutab digitaalseid väljaandeid, mis saavad sama tähtsaks kui traditsioonilised. Samuti väheneb vajadus trükiste eraldi digiteerimiseks kultuuripärandi säilitamise nimel, sest digitaalne algmaterjal loovutatakse koos valminud trükiväljaandega Rahvusraamatukokku.

Eesti Rahvusraamatukogu võttis seaduse jõustudes kasutusele Kirjastajaportaali, mis viib kogu suhtluse kirjastajatega uude keskkonda. Kirjastajad saavad ühes kohas teavitada uute raamatute ilmumisest ning laadida üles teoste trükifailid ja e-raamatud. See teeb kultuuripärandi säilitamise oluliselt aja- ja töömahusäästlikumaks, sest lõpeb raamatute käsitsi digiteerimine. 

Kirjastajatelt säilitamiseks saadetud väljaannete faile hoitakse turvaliselt digitaalarhiivis DIGAR ning failide omanik ehk kirjastaja otsustab nende juurdepääsuõiguste üle: kas kopeerimis- ja salvestusvahenditeta arvutiterminalist või kirjastaja soovi korral ka vabalt veebi vahendusel. Võib juhtuda, et kirjastajal ei ole võimalik väljaande trükifaili edastada – näiteks juhul, kui väljaanne valmistatakse välismaal ning kirjastajal täielikku faili ei olegi. Sel juhul loovutab kirjastaja Rahvusraamatukogule neli lisaeksemplari trükisest, millest ühte kasutatakse digitaalse koopia valmistamiseks.

Säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise oluliselt läbimõeldumaks. Samuti muutub Rahvusraamatukogu roll, sest kõik sundeksemplarid loovutatakse edaspidi Rahvusraamatukokku, kes omakorda jagab neid ka teistele säilitajatele, kelleks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ja Tartu Ülikooli Raamatukogu.

Muutunud töökorraldus vähendab kulusid.
Kirjastajaportaali luuakse lisavõimalusi, mis teevad kirjastajaile failide loovutamise veelgi hõlpsamaks.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu digiteerib koos teiste Euroopa raamatukogudega raamatuid poole hinnaga
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Eelnõu koos omavalitsuste nimekirjaga 

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ligi 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis  pea 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas. 

Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti. 

Kokku kasutas haridusvaldkond 2014. a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid. 

2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks. 

Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti teadustaristu saab 19 miljoni eurose rahasüsti
• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga

Neljapäeval, 26. jaanuaril kell 17.30 on kohtumise teemaks „Raha ilukirjanduses“. Üritusel arutletakse kirjandusteoste näidetel raha ja rikkusega seotud teemadel: suhtumine rahasse ja selle hankimise viisidesse, raha roll inimsuhetes jms. 

Neljapäeval, 9. märtsil kell 17.30 toimub teemaõhtupoolik teemal „Flirt ilukirjanduses “, kus vaadeldakse vastassooga tutvumise ja vastastikuse sümpaatia väljendamise kujutamist eri ajastute kirjandusteostes.

Neljapäeval, 20. aprillil kell 17.30 toimub teemaõhtupoolikute sarja viimane üritus „Lemmikloomad ilukirjanduses“, kus kirjandusteoste näidetel uuritakse suhtumist lemmikloomadesse ja neile omistatud rolle inimsuhetes. 

Kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on mitme romaani ja luuleraamatu autor. Ajaloolasena on ta läbi viinud kohtumisi ja seminare, avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, teeb järjepidevat kaastööd raadiojaamale Retro FM ning kuukirjale „Diplomaatia”.

Igal kohtumisel annab M. M. Piir ülevaate selle ürituse teema ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab, kuidas on seda teemat eri ajastutel ilukirjanduses kajastatud (nt romantismis, realismis). Osalejad on oodatud arutlema tsitaatide, konteksti, tähenduste üle. Soovi korral võivad osalejad omalt poolt tutvustada mõnd antud teemaga haakuvat raamatut.

Teemaõhtupoolikute näol on tegemist viiest kohtumisest (november 2016−aprill 2017) koosneva ürituste sarjaga, kus käsitletakse ilukirjandust uudse nurga alt. Tavapärase ajastu-, žanri- või autoripõhise lähenemise asemel on valitud temaatiline vaatenurk (lemmikloomad, inimsuhted, materiaalne jõukus). Sarja sihtrühmaks on inimesed, kes on seni oma huvi nende teemade vastu rahuldanud peamiselt aime- või tarbekirjanduse lugemisega. Uudse lähenemise eesmärgiks on näidata ilukirjanduses peituvaid võimalusi ning tuua juurde uusi ilukirjanduse lugejaid.

2016. aastal toimus sarjas kaks kohtumist. Novembris toimunud kohtumisel „Kool ilukirjanduses“ tutvustati valikut kirjandusteostest, mis ühel või teisel viisil räägivad koolist, haridusest, õpilastest ja õpetajatest. Detsembris toimunud teemaõhtupoolikul „Toit ilukirjanduses“ arutleti tegelaste toiduvalikute, söömisharjumuste jms üle. 

Kohtumiste sarja läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Kirjutamise klubi
• Teemaõhtupoolikud Tallinna Keskraamatukogus
   

Järjekordselt oleme tunnistajaks, et lõpmatult palju on võimalik uurida ja selle käigus midagi uut avastada. Eriti tore on, kui uurimistahet täis noored ise püüavad ennast huvitavale küsimusele vastused otsida ja leiavad kõrvale toetava juhendaja, kes annab inspiratsiooni ning jagab näpunäiteid. Olgu siis uurimisobjektiks fraseologismid, kultuuriajakirjad, rohevindid, mahajäänud hooned, noorte osalus, selfie’d või omaenda vanaisa.

Elisabet Ottas uuris piltlikke väljendeid ja analüüsis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 10. klasside õpilaste teadlikkust fraseologismide tähendustest. Oma kaasõpilaste kultuurihuvi on lähemalt vaadelnud ka Laura Merendi, kes küsis, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased peavad lugu kultuuriajakirjandusest, analüüsides, kas kultuuriajakirjanduse lugemus sõltub õpilaste vanusest ja kuidas mõjutab seda näiteks vanemate eeskuju. Helena Pahtma katsealusteks on kaaslased meid ümbritsevast loodusest. Helena eesmärgiks oli videovaatluse abil rohkem teada saada rohevintide ja nende toitumiskäitumist kujundavate tegurite kohta. Tartu linnas asuvad katkiste või kinnilöödud aknaklaasidega majad, grafitiga kaetud seinad ning võsastunud aiad on üles otsinud Helen Tera, kes käsitles Tartu mahajäänud hooneid kui ühiskonna vältimatut osa. Ühiskondlikul teemal on kaasa rääkinud ka Gerda Kuusemets, kes käsitles oma essees noorte osalust ja panustamise võimalusi: õpingutejärgne oma panuse andmine riigi heaks, kaasinimeste abistamine, noorte hariduse tähtsus. Ta jõudis järeldusele, et laste ja nende vanemate vaheline usaldus on kui toimiva ühiskonna alustala. Noorte käitumismustreid, täpsemalt eneseesitlust, uuris Karina-Anette Kiristaja, kes võttis vaatluse alla ühe sotsiaalmeedia trendi. Ta kajastas oma uurimuses selfie’de esinemist sotsiaalmeedias, pöörates tähelepanu ka Instagram’i piltide allkirjadele ning küsitles sellel teemal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi II kooliastme õpilasi. Kadi Kristina Laine sai inspiratsiooni uurimuse koostamiseks vanaisalt ja otsustas pühendada töö oma vanaisa Matti Piirimaa eluteele erinevate ajaloosündmuste taustal, käsitledes tema lapsepõlve, kooliteed, perekonda, õpetaja- ja direktoriaastaid, tööd haridusministri asetäitjana ning kujunemist tõlkijaks.

Tunnustus kõigile autoritele ja jätkuvat uurimishimu meile kõigile!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur.

Loo autor on Külli Park.

www.akadeemiake.ee

Samal teemal:

• Ilumunud on õpilaste teadusajakirja Akadeemiake kevadnumber
• Õpilaste teadusajakirja Akadeemiake uurimistööde konkurss