Kaua aega on teatud, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi eellased rändasid välja Aafrikast vähem kui 75 000 aasta eest. 

Tartu Ülikooliga tihedalt seotud Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu Ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati 2016. aastal õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et tegelikult rändas rühm nüüdisaegse inimese eellasi välja ka oluliselt varem, 120 000 aastat tagasi.

Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines ning just selle teadmisega on Eesti arheogeneetikute abil kaardistatud oluline peatükk inimkonna ajaloost. 

Pikemalt saab lugeda ERR Novaatorist.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Täna ilmub trükist esinduslik ülevaade Eesti teadusest
• Eesti teadustaristu saab 19 miljoni eurose rahasüsti

„Üha enam pakume täiendus- ja ümberõppevõimalusi juba töötavatele inimestele ning seetõttu on talviste erialade valikus rohkem paindlikke õppevorme, aga ka lühemaid õppekavasid,“ ütles õppekorralduse juht Mariann Karja.

Juba veebruarist alates saab õppida näiteks plaatija või keevitaja ametioskusi, aga ka kütte-ja jahutussüsteemide lukksepa või pottsepp-selli erialal. Sessioonõppes saab õppida muuhulgas reisikonsultandi või giidi oskusi ning töökohapõhiselt kaubanduse erialasid. Ka toidu- ja iluvaldkonnas on rohkesti erialasid: populaarse juuksuriameti, rätsepatöö, pagari, kondiitri või kelneri õpinguid saab alustada talvel.

Mitme eriala puhul pakutakse enesetäiendamise võimalusi neile, kel erialaõpingud või erialane töökogemus olemas. Näiteks autovaldkonnas saab õppida mootorsõiduki diagnostikuks või kere- ja värvitööde meistriks. Ka meesterätsepa ja turismiettevõtte juhtimise eriala õppimine eeldab baasoskuste olemasolu.

Suurimaks uuenduseks on aga kosmeetiku ja küünetehniku eriala avamine. „Tegemist on kutsehariduskeskuse päris uute iluvaldkonna erialadega. Küll aga tuleb tähele panna, et kui üldiselt on kutseõpingud õppijatele tasuta, siis need erialad on erandiks. Kosmeetiku ja küünetehniku erialaõpingute eest tuleb õppetasu maksta,“ lisas Karja.

Kõigi erialade ja õppevormidega saab lähemalt tutvuda kutsehariduskeskuse kodulehel.
Dokumentide vastuvõtt toimub 2.-13. jaanuarini kas e-keskkonnas või kooli kantseleis Tartu, Kopli 1-B102.

Allikas: Tartu Kutsehariduskeskuse koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tänavune parim noor müürsepp õpib Tartu Kutsehariduskeskuses
• Kolm Eesti kutsekooli said rahvusvahelist koostööd toetava tunnustuse

„Tehnikaülikooli uue põhikirja vastuvõtmine on järjekordne tähtis samm Arengukava 2020 elluviimise teel. Selle koostamisel seadsime eesmärgiks muuta ülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks – õppivaks, intelligentseks, muudatustega kiiresti kohanevaks organisatsiooniks,“ ütles TTÜ kuratooriumi esimees Gunnar Okk.

Uuest aastast toimub õppe- ja teadustöö ülikoolis neljas teaduskonnas: inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskonnas ning Eesti Mereakadeemias. Kokku on koondatud varasemad kaheksa teaduskonda, 12 teadusasutust ning üle 60 instituudi. 2017. aasta 1. augustil liitub Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga ka IT kolledž.

Samuti rakendub Tehnikaülikoolis uuest aastast Eestis ainulaadne akadeemilise karjääri mudel ehk tenuur. Selle eesmärgiks on pakkuda kindlustunnet praegustele ja tulevastele teadlastele ning motiveerida andekaid noori teadlasekarjääri kasuks otsustama. Tenuuri ehk alalistele akadeemilistele ametikohtadele tagab ülikool keskse ja pideva rahastuse, eesmärgiks on hoida neid ametikohti projektipõhise rahastamise kõikumiste ja tagasilöökidest tuleneva ebakindluse eest. Lähema viie aasta jooksul luuakse ligi 250 tenuuri ametikohta.

Kaasajastamisel on ka Tehnikaülikooli õppekavad, vastuvõtt neile algab juba sel suvel. Esimese astme õppekavasid saab senise ligi 50 asemel olema 36. Ülikooli uued laiapõhjalised õppekavad on paindlikud – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ning kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem.

“Kõigi nende muutuste tuumaks on soov olla senisest veelgi parem partner ühiskonnale,“ ütles TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo. „Reformide eesmärgiks on tugeva teadlaskonna kujundamine, üliõpilaste huvide parem arvestamine, kõrgemad kvaliteedinõuded ja efektiivsem juhtimine.“

TTÜ kuratoorium kinnitas 2016. aasta 18. veebruaril ühehäälselt ülikooli arengukava aastani 2020, mis seab eesmärgiks rahvusvaheliselt silmapaistvaks tehnika- ja tehnoloogiaülikooliks kasvamise. Selle eesmärgi saavutamiseks viibki ülikool läbi struktuurireformi.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• TTÜ läheb uuest aastast üle Eestis ainulaadsele akadeemilise karjääri mudelile
• TTÜ ja IT Kolledž sõlmisid ühinemisleppe

Riigieelarveline lisaraha lubab samal ajal tõsta õpetajate keskmise palga aasta esimesel poolel vähemalt 1200 euroni ja sügisel vähemalt 1260 euroni.

Minister Mailis Repsi sõnul on kahel korral toimuv tõus vajalik kindlustamaks, et õpetajate töötasu kasvab tunduvalt kiiremini Eesti keskmisest palgast. „Nii üldharidus- kui ka kutsekoolide ja lasteaiaõpetajate tempokamat palgatõusu on vaja, et motiveerida häid õpetajaid koolis püsima ning noori õpetajakutset valima. Kokku suureneb õpetajate töötasu alammäär võrreldes lõppeva aastaga pea kümme protsenti“, märkis minister Reps.

2017. aasta riigieelarves on planeeritud riigi-, kohalike omavalitsuste ning eraüldhariduskoolide õpetajate tööjõukuludeks 18 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Lisaks kasvab ka kutseõppeasutuste õpetajate palk.
Eraldi võtab ministeerium aasta alguses fookussesse lasteaiaõpetajate palgad ning jaanuaris töötatakse välja lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimise põhimõtted. Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke on aidata omavalitsustel tõsta lasteaiaõpetajate töötasud vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani.

Veebruariks töötab ministeerium välja ka omavalitsuste ja tugispetsialistide toetamise põhimõtted, et parandada lastele ning noortele vajalike tugiteenuste kättesaadavust.

Lisainfo:

• Lõppeval aastal oli õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta.
• Omavalitsustele ja erakoolide pidajatele antav riigieelarveline toetus lubab maksta õpetajatele kehtivast alammäärast keskmiselt 20% kõrgemat töötasu. Enamik omavalitsusi panustab õpetajate töötasudesse ka omalt poolt juurde.
• Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enam kui 80% moodustab õpetajate palgatoetus.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Tulemusnäitajad on seotud kõrgharidusvaldkonna eesmärkidega, näiteks nominaalajaga lõpetanute osakaal, lõpetajate töötamine ja edasiõppimine ning õppurite rahvusvaheline mobiilsus.

Tulemusrahastus on üks osa kõrghariduse uues rahastamismudelis, mis hakkab kehtima 2017. aastast. Tulemusrahastus moodustab kõrgkoolidele eraldatavast tegevustoetusest 20% ja baasrahastus 80%.
Minister Mailis Reps ütles, et kindlate tulemusnäitajate kehtestamine toob kõrgkoolide rahastamisse selgust ja läbipaistvust. „Valitsuse määrusega täpsustame seaduses nimetatud tulemusnäitajaid ning paneme paika nende osakaalud ja arvestamise alused,“ märkis Reps. „Tulemusnäitajad on otseselt seotud nii õppe kvaliteedi kui tulemuslikkusega.“   

Tulemusnäitajaid on kokku kuus. Kaalukam neist on nominaalajaga lõpetanud üliõpilaste osakaal kõigist lõpetajatest ja selle näitaja osakaal valemis on 35%. Kaalukuselt järgmine on tööhõives osalevate või järgmisel kõrgharidustaseme astmel edasi õppivate lõpetajate hulk ning selle näitaja osakaal on 20%. Teised tulemusnäitajad on: õppeasutuse vastutusvaldkonda vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist kooli vastuvõetutest (osakaal 15%), välisriigis õppinud või praktikal käinud üliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), välisüliõpilaste osakaal õppeasutuse kõigist üliõpilastest (osakaal 10%), õppeasutuse haridusalasest tegevusest erasektorist saadava tulu suhe tegevustoetusesse (osakaal 10%).

TAUST

• Tulemusrahastuse alused kehtestatakse seoses ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatusega, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2017.
• Seadusemuudatus toob kõrgkoolide rahastamisse stabiilsust ja selgust, rahastamismudelisse lisati uue komponendina baasrahastus.
• Uues rahastamismudelis jagatakse kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud vahendid tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest 80% moodustab stabiilne baasrahastus, mille vahendid jagunevad kõrgkoolide vahel lähtuvalt eelmise kolme aasta rahastamismahust. Ülejäänud 20% riigieelarvelisest tegevustoetusest moodustab tulemusrahastamine. Sihtotstarbeline toetus võimaldab kõrgharidusõppe täiendavat rahastamist, lähtuvalt riiklikest prioriteetidest, näiteks ühiskonna teenimisele suunatud arendustegevus, koostööprojektid jm. Sihtotstarbelise toetuse osakaal on väike.
• Kõrgharidusõppe uue rahastamismudeli infograafika.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Riigi toetus kõrgharidusõppele kasvab peaaegu 155 miljoni euroni
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul

Autor: Natalja Varkki, Narva Paju Kooli projektijuht

17.-18. oktoobrini toimus Euroopa programmeerimisnädala raames Narva Paju Koolis projekt “Kodeerimise tähestik”, mida toetas stipendiumiga ka Google’i korporatsioon. Projekt aitas arendada laste algoritmilist mõtlemist ja digitaalseid oskusi, mis omakorda aitava tutvustada programmeerimise põhitõdesid.

Kahe päeva jooksul korraldati koolis kokku 13 meisterlikku mängukäiku, kus osales õpilasi 1.-9. klassini, sealhulgas ka erivajadustega lapsed. Osalejate arvuga oli keeruline toime tulla, kuid meid aitasid vabatahtlikud – poisid, kes on otsustanud jätkata oma haridusteed infotehnoloogia  erialal. „Tee oma robot“, nii nimetasime oma koolis tegevusi väikeste laste jaoks. Lapsed joonistasid oma robotit ning tegid neid ka konstruktoritest. Nüüd teavad kõik täpselt, et arvutigraafika põhineb pikslitel. 7. klassi õpilased proovisid luua oma elu esimest arvutimängu, 8. klassi õpilased tegelesid arvutianimatsiooniga.

Kõige tähtsam oli see, et koolituse jooksul omandasid õpilased uusi mõisteid ning said neid ka praktikas rakendada. Mäng programmis Kahoot meeldis nii lastele kui ka õpetajatele. See innustas ka õpetajaid omandama vajalikke oskusi testide loomiseks, et neid hiljem oma tundides kasutada.

Fotod: Narva Paju Kool

Samal teemal:

• Koodi minuga, õpetaja!
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Merle Lepik on klassiõpetaja, haridustehnoloog, arvutiõpetaja ja meediaõpetaja. Kui küsida, et kes siis ikkagi kõige rohkem, on vastus vaikne, kindel ja küsimuse üle veidi imestav: „Ma olen ikka üks ja sama õpetaja. Haridustehnoloog õpetab õpetajaid, klassi-, arvuti-  ja meediaõpetaja õpilasi. Ma ei vaheta rolle. Ei ole nii, et teen kooliukse lahti ja siis järsku olen õpetaja. Ma olen koolis täpselt seesama inimene, kes ma olin enne seda, kui kooliukse lahti tegin. Ma ei mõtle, et oi, ma olen kõva õpetaja, nüüd peavad lapsed mind kuulama. Õpetaja peab olema selline inimene, keda lapsed lihtsalt jäävad kuulama.“ 

Missugune oli Sinu jaoks aasta 2016?

Töine, nagu ikka. Kuna ma armastan oma tööd, siis teen seda hea meelega ka kodus. Selles mõttes, et ma ei ole tikkija inimene, minu õpetajatöö on minu hobi. Kui ma midagi märkan, kellegi head ideed või asjalikku ülesannet kasvõi kodus arvutis olles, siis ma ei suuda rahulikuks jääda, see haarab mind kaasa. Ma armastan oma tööd, ja sellepärast on iga päev minu jaoks positiivselt hästi töine. Kui silmad lahti ringi käia, siis leiad igalt poolt ägedaid ideid. Mõtlen kohe, kuidas saaksin seda tunnis kasutada, mida sellest õppida. 

Aga see oli ka suure tunnustuse aasta, Aasta Õpetaja auhinnagalal tunnustati Sind kui aasta klassiõpetajat. Eestimaa õpib ja tänab?

Tunnustus tuli ootamatult. Teadsin, et koolis kolleeg esitas mu kandidatuuri, aga ega ei võta seda ju kohe tõsiselt. Ma ei tee oma tööd sellepärast, et äkki keegi märkab ja kirjutab sellest tähtsatele inimestele. Kui tunnustus tuli, siis mulle meeldis kõige rohkem see, et ümberringi olid kõik nii õnnelikud ja elevil. Aasta klassiõpetaja tiitel oli tore üllatus. Kolleeg märkab sinu tegemisi siis, kui sa suhtled kolleegiga. Kui sa ei jaga oma ideid, ei märka neid ka keegi. Me jagame Salme Põhikoolis kolleegidega neid asju, mida me teeme.

Kuidas Sinust sai õpetaja?

Väga lihtsalt. Minu esimene õpetaja Virve Kipper tegi selle väga lihtsaks, ta jättis minusse niivõrd positiivse jälje. Päris väikesena tahtsin tegelikult saada partisaniks. Siis tulid ju telekast sellised filmid, kus partisanid olid tublid ja targad. Aga see kihk läks üle. Mingil hetkel – nagu paljud – tahtsin lauljaks saada. Aga siis jäi ikkagi see, et tahan õpetajaks saada. Pärast kooli läksin koju ja mängisin kooli. Veel meenub, kuidas põhikoolis seletasin mingit ülesannet klassiõele, ja kõrvaltvaataja ütles, et küll sa oskad hästi selgitada. Kogu õppimisperiood läkski selle mõttega, et kui kooli lõpetan, lähen õpetajaks õppima. Läksingi pisi-pedasse (Tallinna Pedagoogiline Kool), sest siis olid moes lasteaed-algkoolid. Nägid väikelapse arengut, ja siis tema arengut koolis. Hiljem õppisin juurde noorsootööd, siis nägin, kuidas ja mida mõtleb noor inimene.

Minu esimene töökoht oli toonases Keila Algkoolis. Kolleegid võtsid noore õpetaja hästi vastu, aitasid kõiki muresid lahendada, mis töös ette tulid. Teoorias õpitu on üks asi, aga ühel hetkel oled sa koolis ja pead oskama probleeme lahendada. 

Olen täitsa Sõrve tüdruk, tulin Saaremaale tagasi ja vahetasin Torgu Põhikoolis välja oma esimese õpetaja. Minu eluunistus täitus, olin tagasi samas klassis, kus ma olin õppinud, ja sain õpetada lapsi! Ütlen ka nüüd lastele, et unistage suurelt, siis võib juhtuda, et teie unistus täitubki. Hiljem kutsuti mind Salme Põhikooli huvijuhiks ja siin töötan tänagi. 

Kuidas digimaailm ja digividinad Sinu töösse jõudsid?

Juba Keila päevil üks lapsevanem rääkis mulle, kui huvitav on IT-maailm, et kuidas ma õpetajana ei mõista seda. Siis ma tõesti ei saanud sellest aru, sest noorel õpetajal oli nii palju muid asju, mis tähelepanu vajasid. Aga ühel hetkel tekkis vajadus teha koduleht. Sellisest väikesest asjast tekkis huvi. Siis hakkasin juba Miksikese keskkonda kasutama. Olin alguses väga ettevaatlik digiteemaga.Olen paljuski iseõppija. Alguses ei olnud võimalusi ka nii palju kui praegu. 

Nüüd on digi tunni loomulik osa. See on nagu hingamine, ma ei mõtle digivahendite kasutamisest kui eraldiseisvast asjast. Mõtlengi niimoodi, et selles või teises internetikeskkonnas saan oma tööd kiirendada. 

Salme Põhikoolis on arvutiklass ja meediklass, on komplekt tahvelarvuteid. Lapsed on nii uudishimulikud, ma õpin koos nendega ja avastan uusi asju. Nendega ei ole nagu täiskasvanutega, et ei julge nupule vajutada, mine tea, mis koll sealt tuleb. Kuna kasutame koolis Google Suite for Edu´t, siis see teeb elu veel lihtsamaks, mu arvuti- ja meediatunnid on Google´iga seotud, ühtne mugav süsteem. 

Anna palun õpetajatele nõu, kuidas muuta digivahendid õppetöö loomulikuks osaks?

Ei tohi alguses võtta mahukat projekti, tuleb alustada väikeste sammudega. See väike osa võib olla kasvõi pildistamine. Hea on, kui sama rakendust kasutada mitu korda, väikeste vahedega, et ei unustaks ära. Mistahes äpi, rakenduse, keskkonna vms esimene kasutus peaks olema lühikene, aga kindlasti andma positiivse emotsiooni. Mahukas projekt kasvab üle pea, eriti inimese jaoks, kes väga ei armasta digivärki. Ei tohi karta ebaõnnestumist! Täiskasvanud kardavad ebaõnnestumist, kohe meeletult. Lapsed ju ebaõnnestuvad klassiruumis kogu aeg! Aga ebaõnnestumine on õppimise koht. Ma eksisin, ma analüüsin, miks ma eksisin, ja ma teen järeldused, et järgmine kord ei eksiks. 

Mida oled märganud laste igapäevases digikasutuses, väljaspool õppetööd?

Ikkagi seda, et kontroll puudub. Laps sukeldub oma nutivahendisse ja ta on seal liiga palju aega. Oma klassis lahendasin asja nii, et hommikul, kui lapsed kooli tulevad, siis enne tundide algust võib nutivahendis olla, aga vahetundide ajal ei või. Ka pikapäevarühmas ei või, kui just pole eraldi luba küsinud. Sest muidu laps kaobki nutivahendisse ära. Selle otsuse tegime koos lastevanematega, sest nemadki tunnevad muret. Ei ole märganud, et lapsed nüüd õnnetumad oleksid. Nad mängivad ja suhtlevad omavahel rohkem. 

Missuguseid õpetajatele mõeldud koolitusi Sa eelistad?

Mina eelistan e-koolitusi, et ei peaks kusagile sõitma. Mulle ei meeldi koolist ära olla, ausalt kohe. Võtan koolituse selle järgi, mida ma praktiliselt oma töös saan kasutada või milles ma tunnen, et tahaks oma silmaringi laiendada. Ei pelga ka välismaistel koolitustel käia ja õppida mujaltki. E-kursused on õpetajakoolitust palju paindlikumaks teinud.

Sa oled mitu korda öelnud, kui väga oma tööga rahul oled. Kas siis raskeid, tüütuid päevi üldse ette ei tule? 

Ma ei ole seda natuuri, et tüdineks. Olen unistanud õpetajatööst lapsepõlvest saati. Ma ei kujuta ette, et teeksin midagi muud. Töö lastega annab nii palju. Isegi kui olen vahel tõsisem kui muidu, keegi ikka teeb tunnis väikese nalja, ja mured ununevad. Inimesed peaksidki tegema tööd, mis neile meeldib, siis on elu hulga lihtsam. 

Mis on see, mida sa õpetajana mitte kunagi ei tee?

Ma ei lahenda probleeme üle klassi, tean seda kindlasti. Kui probleem puudutab konkreetset last, siis ma ei lahenda seda kõigi ees. Tundlik teema võib jätta jälje terveks eluks. 
Ma ei salli, kui inimestele tehakse liiga.

Õpetajakutse maine? 

Ma arvan, et see on natuke vaataja silmades kinni. Tõsi on see, et kui vabale ametikohale otsitakse õpetajat, siis ei ole inimesi võtta. Noored pigem vaatavad enne maailmas ringi kui jäävad kuskile paigale ja pidama. See ei ole halb variant, sa ju õpid sellest ka, kui näed, kuidas mujal maailmas elatakse. Õpetajatöö on raske, võibolla sellepärast ei valita õpetaja kutset nii väga. Aga ma väga loodan, et keegi minu õpilastest ehk kunagi mõtleb ja meenutab, et mul oli tore õpetaja, ja õpib ka õpetajaks.

Kuidas Sa suhtud sellesse, kui räägitakse, et lapsed on koolis õnnetud?

Ma ei näe koolis õnnetuid lapsi. Ma näen, kui lapsel on mure. Eriti Salmel, kus on pisike kogukonnakool. Väikses koolis sa märkad lihtsamini seda last, kellel on raske, ja kohe uurid, mis on juhtunud. Aga enamasti lapsed tahavad kooli tulla, sest koolis on tore. 

Mida soovid kõikidele õpetajatele uueks aastaks?

Sisemist rahu. Kui sa ise tunned end hästi, siis see peegeldub väljapoole. Õpetaja elukutse puhul on tähtis, et sa peegeldaksid väljapoole positiivsust, siis on lastel hea olla. 

Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja nominendid on selgunud
• Kuld, hõbe ja pronks
• Salme Põhikooli ja Vastse-Kuuste Kooli ühisprojekt „Tahan õppida ja õpetada”

Kuna raamatukogu renoveerimistööd ei valminud tähtaegselt 30. novembriks, seab ka ööraamatukogu end tänavu sisse Liivi tänaval.

„Ööraamatukogu on nii ammune traditsioon ja me tõesti ei taha sellest loobuda ka praeguses keerulises olukorras, kui remondi tõttu ei ole ööraamatukogu võimalik avada tavapärastes ruumides,“ sõnas TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Üliõpilased on selle võimalusega harjunud ja me peame oma auasjaks seda toredat tava alles hoida.“ Nii on alates oktoobrist Liivi tänava pop-up lugemissaalides lugejaid teenindanud raamatukogu töötajad valmis tudengeid aitama ka jaanuaris algava eksamisessiooni ajal.

Ööraamatukogu on avatud 2. jaanuarist 15. jaanuarini kell 9.00-24.00.  Pop-up lugemissaalides on kohti ligi 200 õppijale. Lisaks õpikeskkonnale pakub TÜ raamatukogu tudengitele tasuta kohvi ja teed ning mitmesuguseid võimalusi õppimise vahepeal  end sportliku ja füüsiliselt aktiivsena hoida.  

Allikas: Tartu Ülikool

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja ja eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kirsina tordil saame pilku heita ka lasteadade, kutsekoolide, huvikoolide nutitegevustesse. Oleme jõudnud juba viiendikuni Eesti koolidest ja teiste igitegijateni, kes on Eestile 100. sünnipäevaks kingituse tegemises osalenud. See on suur asi! Suur tänu teile!

Detsembris anti teada kõige enam tegevustest gümnaasiumi kooliastmele, millele järgnesid tihedas konkurentsis III ning II ja I kooliaste. Sellest võime järeldada, et nutitund sobib igasse kooliastmesse kui ka edumeelsetesse lasteaedadesse, kutsekoolidesse ning ka õpetajate professionaalset arengut puudutavatesse tegevusse. See oli põnev!

Kõige enam postitusi tegid Tallinna Kristiine Gümnaasium (14), Põlva Gümnaasium (13), Laagri Kool (10), Tabivere Põhikool (9), Viljandi Gümnaasium (9), Antsla Gümnaasium (8), Tallinna Pae Gümnaasium (7), Ehte Humanitaargümnaasium (6), Elva Gümnaasium (6), Tallinna Liikuri lasteaed (6). Oli rõõmus teada saada, et muusika ning tehnika käivad kenasti ka koolis käsikäes lisaks otsinguülesannetele, e-testimisele, äppide katsetamisele, digikirjatükkide ja luuletuste kirjutamisele, analüüsimisele ja paljule muule, mis aitavad meil digi enda heaks hariduslikult ära kasutada.

Liigume nüüd aga edasi auhindade loosimise tulemuste juurde.

Telia Eesti auhinna võitis Lohvka Lasteaed (esindaja Anneli Mõtsmees). Teie asutus saab komplekti (30 tk) kõrvaklappe, Ruby raamatu ja ka midagi magusat põske pista. Postitus, mis osutus Random generaatoriga valituks, rääkis meile Dash ja Dot robotite karnevalist, milles osalesid 6-7-aastased lapsed. Pikemalt saab lugeda sellest siit: https://loovlohkva.wordpress.com/2016/…/12/robtite-karneval/

Haridus- ja Teadusministeeriumi auhinna digitaalse õppevara osas võitis Laagri kool (esindajad Aet Mikli, Piret Puusta). Postitus, mis osutus võitjaks, pajatas meile muusika ja informaatika koostööst läbi klaverieriäpi, milles õpilased tegid endale selgeks mõisted tämber, eeltakt, takt, taktimõõt, tähtnimed, absoluutsed helikõrgused, bass, saatepartii, komponeerimine, omalooming. Seda auhinda toetab Euroopa Sotsiaalfondi meede „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Tebo õpiveebi Premium konto kasutusõiguse tervele koolile viieks kuuks võitis Antsla Gümnaasium (esindaja Marietta Lõo). Postitus, mis osutus valituks, tutvustas meile keemiatunnis kasutusele võetud tööriista Random Name Picker http://www.classtools.net/random-name-picker/, millega juhuslikkuse alusel said kõik õpilased tahvli ees rõõmsameelselt vastamas käia. Loodame, et Õpiveeb aitab teil veel paremini realiseerida muutunud õpikäsitluse võimalusi.

Palju õnne! Koolide esindajatega võtakse ühendust FB-kaudu, seega kiigake oma postkasti (sh Messages Requesti alla).

"Nutitund igasse kooli!" Soovib kõikidele projektis osalejatele ja kogukonna fännidele ilusaid jõule ja kena aastalõppu! Kohtumiseni uuel aastal!

Samal teemal:

• Tänavuste pühade kõige ägedam jõulupuu on Mektorys
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

Jaanuaris kasvab õpetajate miinimumpalk 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni. Septembrist hakkab kehtima uus õpetajate miinimumpalk 1050 eurot ning keskmine tõuseb vähemalt 1260 euroni. Suureneb nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste õpetajate palk.

„Kui soovime eesmärgi täitmisele läheneda realistliku tempoga, siis me ei saa järgmise suurema palgatõusuga oodata 2018. aastani. Topelttõus lubab juba järgmise kooliaasta alguseks tõsta õpetajate miinimumpalka võrreldes käesoleva aastaga pea kümme protsenti. Õpetajate palgatõus peab toimuma tunduvalt kiiremini Eesti keskmise palga kasvust, sest hästi tasustatud ja motiveeritud õpetaja on hea koolihariduse alus,“ ütles minister Mailis Reps.

Valitsuse eesmärk on toetada ka lasteaiaõpetajate kiiremat palgatõusu. „Kvaliteetse alushariduse võtmeisik on lasteaiaõpetaja, kelle töötasu peab hakkama kiiremini tõusma. Selleks töötame lähiajal välja omavalitsuste ja lasteaedade lisatoetamise põhimõtted,“ lisas minister Reps.

Lisainfo:

• Praegu kehtiv õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk on 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta.
• Omavalitsustele ja erakoolidele antav riigieelarveline toetus lubab maksta õpetajatele kehtivast alammäärast keskmiselt 20% kõrgemat töötasu. Enamik omavalitsusi panustab õpetajate töötasudesse ka omalt poolt juurde.
• Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enam kui 80% moodustab õpetajate palgatoetus.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate miinimumpalga kasv suurendab ka õpetajate keskmist töötasu
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus