Kuld, hõbe ja pronks


Avaldaja:Madli Leikop15. November 2016

HITSA tunnustuse „Digitaalselt aktiivne kool“ pälvinud 79 õppeasutustes on digitegevused kindlasti erinevad, igas koolis temale omased. Oma kogemusi tutvustavad Tartu Hiie Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli ja Salme Põhikooli õpetajad.

Mida tehakse digitaalselt aktiivses koolis, sellega on ilmselt igaühel oma kogemus. HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

Miks HITSA seda tegi?

„Kaardistamise üks eesmärk oli saada ülevaade, milliseid tegevusi peaksime ehk enam pakkuma, et digivõimalusi juurutada või siis kuidas peaks tegevusi koordineerima, et need kõikide koolideni jõuaksid. Selle nimel teeme praegu tööd,“ ütles HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise valdkonna juht Inga Kõue. 

Seda, kas koolides tegeletakse rohkem robootika või animatsiooniga, kasutatakse pigem VOSKi (võta oma seade kaasa) või kooli nutiseadmeid, kas digivahendid on töös igas ainetunnis või juhuslikult ja muidki suundumusi on siiski raske välja tuua. „Koolis võivad õpilased ja õpetajad olla päris aktiivsed, aga seda me hinnata ei saa, puudub info. Ainsad tegevused, mis on koolikesksed ja millest on ülevaade, on IKT huviringid, sh vahendite olemasolu, ning IT-valikainete pakkumine. Need on koolidel valdavas osas olemas. Lisaks õpetajate koolitustel osalemine. Päris hästi on koolid osalenud ka õpilastega erinevatel konkurssidel ja võistlustel. See näitab, mida õpetajad on koolitustel õppinud ja oma õpilastele edasi andnud,“ sõnas Inga Kõue. 

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda. 

Tartu Hiie Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli ja Salme Põhikooli õpetajad vastavad selles artiklis, järgmises jagavad kogemusi Konguta Kooli, Peetri Lasteaed-Algkooli ja Kohtla-Nõmme Kooli esindajad. 

Kuldtase

Tartu Hiie Kool, haridustehnoloog Mari Tõnisson

Meie kooli jaoks on kõige olulisem, et tehniliste vahendite (arvutid, videoprojektorid, puutetahvlid, dokumendikaamerad, tahvelarvutid, robotid, 3D-printerid jm) kasutamine toetaks maksimaalselt õppimist ja õpetamist. Oleme kolleegidega aastate jooksul välja selgitanud suure hulga meie (kuulmis- või kõnepuudega) õpilaste jaoks raskesti omandatavaid teemasid, mille saab hõlpsamalt selgeks just arvuti kaasabil. Kuna sobivat õppevara leidub meie õpilastele väga vähe, siis õpetajad koostavad pidevalt ise digitaalset õppevara, mis kooli kodulehe kaudu leiab kasutamist ka teiste õpetajate poolt üle Eesti. Tartu Ülikooli innovatsioonikoolina saame oma parimad praktikad pidevalt edasi anda ka tulevastele õpetajatele.

Aktiivsemate õpilaste silmad lähevad tavaliselt särama võimaluse peale osaleda arvutijoonistuste ja robootika võistlusel või mõnes (rahvusvahelises) projektis. Nutiseadmetega mängud, viktoriinid ja tantsud on õpilaste jaoks eriti kaasahaaravad, kui ainult WiFi vastu peaks. 

Kuigi suur osa Tartu Hiie Kooli õpetajatest kasutab rohkemal või vähemal määral õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks IKT-vahendeid ning koostab (sobiva õppevara puudumisel) ka digitaalset õppevara, on meie edasised plaanid seotud personali arendamise ja koolitamisega. Osaleme meeskonnaga HITSA koolitusprogrammi "Digiajastu haridusjuht" koolitusel "Digipädevuse arendamine haridusasutuses", mille raames valmib peagi meie personali digipädevuse arendamise ja koolitamise tegevuskava „Kaasa kõik!“. Kindlasti jätkame ka edaspidi nende tegevustega, mille kasu õpilaste arengule eriti oluliseks peame ja oleme valmis katsetama kõike uut, mis meie kiiresti arenev maailm pakub.

hiie ipad.jpeg

hiie puutetahvel.jpeg

Pilte Tartu Hiie Kooli tundidest: iPadid ja puutetundlik tahvel. 

Hõbetase

Roosna-Alliku Põhikooli matemaatika-informaatikaõpetaja Heli Järve ja inglise keele õpetaja Riina Hiob.

Heli Järve: Suur eesmärk oli osaleda Samsung Digipöörde projektis. Meie tegemised "Mõisalugu uues kuues" on kajastatud blogis. Hästi läks meil ka HITSA konkursil "Maailmariik Eesti", kus kõik meie kooli õpilaste saadetud tööd said finaali, täpsemalt saab lugeda siit

Rakendame koolis aina rohkem muutuvat õpikäsitlust, kaasates aktiivselt õpilasi. Jätkame animafilmide loomisega, teen seda koostöös klassiõpetaja Tuuli Järvaga kunstiõpetuse tundides. Nii ei lähe õpilaste päevad väga pikaks. Jätkan ka huviringiga, kus loome digitaalseid õppematerjale. Aktiivsed osalejad on 4. klassi õpilased, kes sügisel kooli tulles küsisid, millal sel aastal alustame, huvi on neil suur. Nüüd hakkame äppe looma, kasutades AppInventorit ja ikka eesmärgiga jõuda kevadeks valmis materjal HITSA õpilaskonkursile. 

Riina Hiob: Esile tooksin, et õpetajad toetavad muutuvat õpikäsitust. Nad tulevad kaasa muutustega nii virtuaalses kui ka füüsilises õpikeskkonnas. Õpetajad kasutavad tihti erinevaid õpikeskkondi veebis, rohkem on hakatud kasutama ainetundides rühmatöid. Digivahend ei ole lihtsalt vahend, millega saab ainult infot otsida või mängida, vaid millega saab midagi luua. Õpilastele meeldib, kui kasutame ainetundides digimeetodeid, millega saab midagi teha, koostada ja luua. Samas me rakendame ka õpilasi ise digivahenditega ülesandeid koostama ja kindlasti esitlevad nad oma töid kaasõpilastele, kes omakorda sellest õpivad. Õpetajatena kaasame õpilasi õpetamisse. Paneme õpilase õpetaja rolli ja see meeldib neile.

Kindlasti tahaks tuua kooli õppekavasse robootikat ja programeerimist. 

Heli Järve: Tahaksin väga kooli tuua haridusrobotid, rakendada neid aktiivselt õppetöös. Viis meie kooli õpetajat on läbinud vastava koolituse. Rõõmustav uudis on, et 2017. aasta eelarvesse on ka vastavad vahendid planeeritud. Jätkame ainetundides muutuva õpikäsitlusega, julgustame ja suuname õpetajaid. 

Tahan ka huviringi õpilastega minna lasteaeda, et näidata väiksematele, mis on programmeerimine. Kuna lasteaial nutivahendid puuduvad, saama kasutada kooli tahvelarvutid.

Osaleme koos õpetaja Riina Hiobiga  aktiivselt projektis "Nutitund igasse kooli!". Pildid on ka sealt tehtud. 

CAM01044.jpg

CAM00984.jpg

Pronkstase

Salme Põhikool, haridustehnoloog Merle Lepik:

Üheks suuremaks õnnestumiseks pean kooli registreerimist Google´i süsteemi. Tol ajal oli see Google Docs ja siis kohe GAFE (Google Apps for Education), nüüd G Suite for Education. See mõjutab nii õpetajaid kui ka õpilasi (meiliaadressid, dokumendid, ühiskirjutamine, keskkondadesse sisselogimised, kasutajakontod jms). See on nii igapäeva osa, et ei pane selle mugavust eriti tähelegi. 

Õpilastele meeldivad videoprojektid, filmimine, tahvelarvuti kasutamine. Ülekooliliselt oli menukas digipäev, kus lõimiti erinevaid õppeaineid.

Mulle endale meeldis viimastest tegemistest "Digikalast mängukalaks". Olime saanud just tahvelarvutid ning jälle ainetevahelist lõimingut kasutades katsetasime nende võimalusi.

Ma ei usu, et me midagi nüüd otse selle nimel hakkaksime tegema, et hõbe- või kuldtasemeni  küündida. Pigem üritame kõik ellu jääda maailmas, kus digi on elu igapäevane osa, kogu aeg peab ümber õppima, valmis olema muudatusteks. Proovime leida lõimingukohti, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada, arvestades mitte ainult digipädevusega. Praegugi on käsil kolme kooli projekt "Õpime koos", mille käigus proovime õpetajaid omavahel suhtlema ja õppeaineid lõimima panna, sest just viimasest on koolis puudus. 

Salme kool ei saa mitte kunagi täiesti valmis, ükskõik mis valdkonnas. Muutused peavad algama suhtumisest, et enam ei saa teisiti. Ja kui õpetaja seda mõistab, vaatab oma tööharjumused ümber, siis on tal klassis säravate silmadega õpihimulised õpilased, kes ei karda eksida ja kelle uudishimu pole kuhugi kadunud.

DSC_0749.JPG

Pildil on (meie viimane mahukas projekt koos inglise keele õpetajaga) modernse Punamütsikese võtted meediaklassis, samas käib taustamuusika loomine. Pildi autor on õpilane Laur-Jastin Räim.

kuufaasid3.jpg

Viimases loodusõpetuse tunnis õppisime kuu faase ning tegime pimedas klassis katse, kuidas need tekivad. Jällegi oli õpilane see, kes tegi pilti ja proovis ka videosse võtta. Selle pildi autor on õpilane Raiko Pära.

Avafoto: Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool.