„Humanitaarteadlaste reform on hea näide sellest, kuidas ühiste pingutuste tulemusel suudeti luua õpikeskkond, mis tõesti toetab õppija arengut õppija enda ja ühiskonna jaoks olulises suunas. Ja see on ülikooli õppekvaliteedi edendamise peamine eesmärk. Eriti hea meel on selle üle, et üliõpilased said ennast puudutavates otsustes ise palju kaasa rääkida,“ ütles Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas toimus aastatel 2013-2015 kompleksne magistriõppereform, mida valmistati ette 2,5 aastat ja mis hõlmas 16 magistriõppekava. Seniste väikeste erialapõhiste kursuste asemel loodi suuremad magistrikoolikursused, et kasutada paremini õppejõudude kompetentsi ja vältida dubleerimist ning edendada erialade vahelist koostööd ja suurendada paindlikkust. Reformi tulemusel muutus magistriõpe atraktiivsemaks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutropi sõnul võeti tudengitega tihedas koostöös kavandatud reform hästi vastu. „Eriti populaarsed on magistrikoolide kevad- ja sügiskoolid, kus magistrandid peavad ettekandeid oma tööst ja annavad üksteisele tagasisidet. Õppekavade lõimimine läbi magistrikoolide annab magistrantidele võimaluse puutuda kokku ka teiste erialade õppejõudude ja üliõpilastega, avardades silmaringi ja pakkudes unikaalseid spetsialiseerumisvõimalusi. Samavõrd kasulik on see olnud õppejõududele, keda magistrikoolid motiveerivad koos õpetama ja juhendama,“ toob Sutrop näiteid.
Uuenenud õppekavad võimaldavad tudengitel täiendada oma põhieriala nii interdistsiplinaarsete kursuste kui ka mõne kõrvaleriala mooduliga teiselt erialalt. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond näeks hea meelega, et tulevikus ühineksid selle mudeliga ka teised valdkonnad, andes tudengitele võimaluse kombineerida erialasid, mida tööturg vajab, aga mida tänased valdkondlikud piirid ei võimalda.
Aasta õppekvaliteedi edendaja auhind antakse üle tänuüritusel „Üliõpilaselt ülikoolile – ülikoolilt üliõpilasele“ 13. detsembril 2016.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar „Õppija digitaalne arengumapp kui personaalne õpikeskkond ja digipädevuste toetaja“
• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust

Äpid valis välja Koolielu saksa keele ainemoderaator Aimi Jõesalu. 

Sõnu saab õppida kursuste kaupa. Samas on võimalus endale koostada õppimisplaan, valida meeldivaid kursusi, nõuda ülevaadet õppimise kohta ja isegi on võimalus luua endale unes õppimine!

Kõigepealt võib  alustada sõnavara õppimist-harjutamist-kordamist algajate tasemest peale ja töötada oma sõnavaraga kuni C1 tasemeni välja, hiljem lisanduvad sõnad erinevatel konkreetsetel teemadel.

Sõnu saab õppida kuulates, pildilt vaadates, ingliskeelse tõlkega + hääldust korrata või järgmise variandina sõna kuulates inglise keeles, kirjutada õige sõna valides tähti saksa keeles, sõna kuulates inglise keeles, aga märkides valikus õige saksakeelse vaste.

Hiljem saab selle äpiga õppida-harjutada ka siis, kui internetiühendust pole.

Tegelikult on just sel leheküljel, kust installite endale äpi, võimalik lugeda põhjalikku informatsiooni äpi kohta.

Saksa keele õppimiseks / https://play.google.com/store/apps/details?id=net.languagecourse.vt.de
Inglise keele õppimiseks/ https://play.google.com/store/apps/details?id=net.languagecourse.vt.en
Rootsi keele õppimiseks/ https://play.google.com/store/apps/details?id=net.languagecourse.vt.sv
Prantsuse keele õppimiseks/ https://play.google.com/store/apps/details?id=net.languagecourse.vt.fr
Soome keele õppimiseks/ https://play.google.com/store/apps/details?id=net.languagecourse.vt.fi
Siin veel paljude keelte jaoks/ https://play.google.com/store/search?q=pub:Language+Course+S.L.
+ Apple nutiseadmetele/ https://itunes.apple.com/us/developer/language-course-s.l./id1001490842

Mõnus ja hõlpsasti kasutatav äpp igapäevaseks õppimiseks. Võimalik saada ülevaadet õppimiseks kulutatud ajast ja saadud  punktidest ja palju muud. Toredat kaasaegset keelte õppimist ükskõik kus ja millal!

„See oli mu viimane rahvusvaheline võistlus ning selleks sai väga palju tööd tehtud. Andsin oma parima ja tunne on suurepärane,“ kommenteeris Hendry Sadrak pronksmedali võitu. „Kuna võistlusülesannetega oli võimalik kaks päeva enne võistlust tutvuda, siis kõige suuremaks väljakutseks oli peaasjalikult ajaplaneerimine,“ lisas ta. 

Kolm võistluspäeva veebiarenduses oli jagatud eraldi ülesanneteks. Esimesel päeval loodi kliendipoolne lahendus ette antud disaini alusel ja teisel päeval andmebaas küsitluste tarbeks. Võistluse võttis kokku sisuhaldussüsteemi konfigureerimise ja isikupärastamise ülesanne.

"Võistlus oli raske ning pronks ei tulnud sugugi lihtsalt, mistõttu olen Hendry sooritusega tõsiselt rahul. Hendryle tõi pronksmedali tema tugevaim külg – kliendipoolne programmeerimine – ning loomulikult järjepidev töö ja oskus aega planeerida,“ märkis Hendry juhendaja ning veebiarenduse rahvusvaheline ekspert Margit Tennosaar. „Tõsiasi, et Eesti võistlejad on veebiarenduses toonud koju medalid kolmelt järjestikuselt rahvusvaheliselt võistluselt, näitab, et Eesti on tugev e-riik, mille kujunemisel on oma roll ka andekatel noortel. Minul on olnud suur rõõm neid sellel teel juhendada,“ lisas Tennosaar. 

Lisaks noppisid EuroSkillsilt meisterlikkuse medalid (Medallion of Excellence) neli Eesti noormeest: Erik Tammeleht restoraniteeninduses, Riho Lehismets ehitusviimistluses ning meeskondlikult Mairold Mänd ja Erik Rüütel maastikuehituses. Meisterlikkuse medal antakse võistlejaile, kes saavad vähemalt 500 punkti, ja sellega tunnustatakse nende suurepäraseid kutseoskusi.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindasid Eestit kokku 14 noort meistrit eri kutseõppeasutustest. Võistlustulle astusid 12 eriala kutseõppurid: veebiarendaja, maastikuehitajad, restoraniteenindaja, ehitusviimistleja, plaatija, graafiline disainer, kokk, florist, IT-spetsialistid, sõiduautotehnik, müürsepp ja keevitaja.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Tänavustel võistlustel 1.-3. detsembrini Rootsis osales ligi 500 õpilast üle Euroopa ning mõõtu võeti 35 erialal. Seni on Eesti koondis EuroSkills’ist osa võtnud neljal korral ja koju on toodud 27 erinevat medalit.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Info ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Algas Euroopa kutseoskuste nädal
• Euroopa kutsemeistrivõistlustele EuroSkills sõidab 14 Eesti noort

„Äsja lõppenud Euroopa kutsemeistrivõistlused EuroSkills on suurepäraseks sissejuhatuseks kutseoskuste nädalale. Oleme uhked selle üle, et meie noored esindasid väärikalt Eestit ja medalid tõid koju koguni viis Eesti kutseõppurit meie 14 võistlejast,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.

Helen Põllo sõnul soovib Eesti riik kutseoskuste olulisele tähelepanu pöörata tegelikult mitte ainult ühel nädalal, vaid aastaringselt. „Ligikaudu pool Euroopa tööjõust on kutseharidusega, tänu millele on ettevõtted tugevamad ja konkurentsivõimelisemad. Hästi koolitatud ja ajakohase oskustega töötajad annavad olulise panuse jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks,“ ütles Põllo ja lisas: „Ilma kutseoskusteta pole tööturul midagi peale hakata. Hea haridus sisaldab tarvilisi kutseoskusi. Suurt osa neist oskustest saab omandada eelkõige kutseõppes“.

Kutseoskuste nädalat tähistvad mitmed Eesti kutseõppeasutused. Näiteks Tallinna Majanduskoolis pakuvad õpetajad põnevatel teemadel avatud loenguid, Rakvere Ametikoolis toimuvad Meistrite Mängud õpilastele ja õpetajatele, Viljandi Kutseõppekeskuses korraldatakse müürseppade kutsevõistlust „Jõulukellu 2016“, Pärnumaa Kutsehariduskeskus pakub üldhariduskoolide õpilastele võimalust osaleda õpilasvarjupäevadel, Tallinna Ehituskoolis on ehitusalased töötoad jne.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetab 850 noort meistrit
• Narva Kutseõppekeskuse lõputunnistuse sai ligi veerandtuhat uut meistrit

Arvutijoonistuste võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutati 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Narva Keeltelütseumist ja Kadrina Keskkoolist.

Eesti Ornitoloogiaühingu eriauhind parima tihasepildi eest: Mirjam Mäekivi (13 a), Kadrina Keskkool. Tii-tii-digitihane.

”Joonistajate oskused arvutiprogrammide võimaluste kasutamisel on aasta-aastalt kasvanud ja esitatud pildid rõõmustasid korraldajaid nii nutikate ideede kui ka osava teostusega,” ütles EENeti üldosakonna juhataja Anne Märdimäe.

Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas, samuti jagati välja eripreemiad. 

Kuni 10aastaste joonistajate seas esitas parima töö 9aastane Diana Filipia Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. 11-13aastastest oli parim Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane Margit Kunnus. 14-18aastastest võitis Eneli Tordik Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning üle 18aastaste seas Joosep Sepp Tartu Kunstikoolist.

Esimene koht kuni 10aastaste seas: Diana Filipia (9 a), Narva Pähklimäe Gümnaasium, juhendaja Svetlana Jefimova. Rabarahvas.

Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad parimate tihasepiltide eest pälvisid 10aastane Varvara Fedossova Jõhvi Vene Põhikoolist, 13aastane Mirjam Mäekivi Kadrina Keskkoolist, 17aastane Evgeny Stalmakov Narva Keeltelütseumist ja 20aastane Mari-Liis Kirsimägi.

Esimene koht 14-18aastaste seas: Eneli Tordik (18 a), Tallinna Saksa Gümnaasium. Rabarahvas.

Lisaks parimatele joonistajatele auhinnati ka juhendajaid. Parima juhendaja tiitli sai Svetlana Jefimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, kelle juhendamisel jõudis finaali 27 pilti. Järgnesid Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist ja Aljona Leokina Haabersti Vene Gümnaasiumist.

Kõige rohkem võistlusele laekunud pilte juhendas Olga Kravtšenko Tartu Aleksander Puškini Koolist, kokku 274 arvutijoonistust. Järgnesid Piret Särg Kadrina Keskkoolist ja Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist.

Võistluse „Ajarada” korraldas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ornitoloogiaühinguga.

Esimene koht täiskasvanute seas: Joosep Sepp (19 a), Tartu Kunstikool. Elu ilma elektrita.

Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata siit.

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajaliku infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine. Esimese EENeti arvutijoonistuste võistlusega tähistati 2002. aastal kümne aasta möödumist interneti püsiühenduse käivitamisest Eestis. 

Samal teemal:

• Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“
• EENet tähistab 23. tegevusaastat

Lisaks põhjalikele statistilist analüüsi sisaldavatele artiklitele käsitletakse kogumikus ka teisi aktuaalseid teemasid nagu avatud teadus, teaduse rahastamissüsteemi puudutavad muudatused, teadlaskonna järelkasv ja tähtsus majandusarengule. Lugemisele pakuvad vaheldust teadlaste endi tehtud teadusfotod.

Terviklikus ülevaates on mõtlemisainet nii teadlastele, poliitikakujundajatele kui ka teistele teaduse vastu huvi tundvatele inimestele.

Üks kogumiku autoritest, Eesti Teadusagentuuri nõukogu liige, professor Toivo Maimets pidas väga oluliseks, et selline „suuremat pilti" haarav käsitlus Eesti teaduse kohta on nüüd olemas ning avaldas lootust, et omataoliste seerias see on alles esimene. „Asjaolu, et lisaks statistikale leiavad kogumikus käsitlust ka teemad teadlaste järelkasvust ja teaduseetikast, näitab meie teadussüsteemi küpsust ja äratab usaldust edaspidiseks,“ sõnas Toivo Maimets.

„Eesti teaduse viimaste aastakümnete arengut võib kindlalt Eesti edulugude hulka arvata,“ kommenteeris kogumikku Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. „Eesti on hea näide selle kohta, kuidas tark strateegiline kavandamine ja teadust toetav poliitiline raamistik on teaduse võimekust kasvatanud,“ lisas Andres Koppel.

Kogumiku toimetuskolleegiumi liikme, professor Tiit Tammaru sõnul aitavad teaduse arengu analüüsimine ja võrdlus OECD riikidega paremat teadus- ja innovatsioonipoliitikat teha. „Näiteks doktorikraadiga inimeste osakaalu järgi tööealise elanikkonna seas oleme pigem Euroopa mahajäänud riikide rühmas, kuna Eesti ühiskond ja majandus pole seni soosinud pürgimist kõrgeimale haridusredeli astmele samal määral kui Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid," konstateeris Tiit Tammaru.

Lisaks Tiit Tammarule kuulusid kogumiku toimetuskolleegiumi ja autorite hulka Tartu Ülikooli professorid Urmas Varblane, Jüri Allik ning Andres Koppel. Kogumikus on kirjutisi professortite Olle Hintsi (TTÜ), vanemteadur Heli Lukneri (TÜ), panagajuhi ning TTÜ külalisprofessori Robert Kittti ja teiste sulest. 

Kuigi paljudes Euroopa riikides antakse teaduse olukorda kajastavaid kogumikke välja juba aastaid, ei ole Eestis sellises mahus seda varem tehtud. Edaspidi on sellised mahukad ülevaated kavas muuta perioodiliseks ja välja anda üle kahe aasta.

Kogumik „Eesti teadus 2016“ ilmub esialgu eesti keeles, peagi antakse välja ka inglisekeelne tõlge.

Kus ja kuidas huviline kogumiku kätte saab?

Paberkandjal raamatuna saab kogumikku Eesti Teadusagentuuri Tartu kontorist ja 8. detsembril toimuval teadlaste foorumil „teadusEst 2016“. Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel publikatsioonide loetelus on üleval kogumiku pdf versioon. Sealt leiab ka kogumikus toodud jooniste andmed tabelitena. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• Maaülikool: eesti teaduskeele arendamine vajab riigi sekkumist
• Eesti teadustaristu saab 19 miljoni eurose rahasüsti

Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega esitada hiljemalt 10. jaanuariks 2017 Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2017).

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Leelo Tungal

Mis siis ikkagi saab, kui liita õpetaja ja õpilane? Ikka sõna õpetlane. Meie 1. klassi õpilased said eelmisel nädalal olla ise õpetajad. Küll oli vastutusrikas ülesanne...

Elisabeth (2. klass): „See oli natuke imelik küll, et 1. klass õpetas meid. Nad on ju meist nooremad!“

Alar (2. klass): „See oli natuke keeruline küll, sest siin pidi mõtlema.“

Sellised olid mõned tagasi põrganud laused nutitunni kohta Palivere Põhikoolis. 1. detsembril õpetasid 1. klassi õpetlased 2. klassi õpilasi. 

1. klassil oli tähtis päev. Terve päeva siblisid nad ringi ja olid ärevil. Mõni käis kurtmas, et 2. klass on saladuse jälile saanud ja teavad, et me neid õpetame läheme.

Kaspar alustas tunni sissejuhatusega. Sõna oli õpetlastel, kes teatasid tunni teema. Mõnele oli oma osa hästi meelde jäänud, aga ka unustamise vastu leiab rohu, kui vajalik paber käepärast on. Kõige lõpuks tuletas Adeele meelde, et hea õpetaja ei tee õpilase eest tööd ära, vaid juhendab ja aitab. Seejärel olid õpetlased asjalikud ja valisid tahvelarvuti ning võtsid koha sisse õpilaste seas. Õpetlase abiga avati tahvelarvuti, leiti rakendus „Bit By Bit“ ja alustati õpinguid. Tublid õpetlased vaatasid, ootasid ja juhendasid, kui õpilasel seda vaja oli. Mõnikord lõi ikka kärsitus ka välja ning näpp tahtis õpilasele appi minna. Õnneks on tähelepanelikke kaasõpetlasi, kes teise kohe korrale kutsusid.

Tunni lõpus andsid nii õpetlased kui õpilased tagasisidet, kuidas tunnis läks, mida õpiti ja kuidas ennast tunti sellises tunnis. Nagu alguses mainisin, siis õpilased oli üllatunud, et 1. klass võib ka suuremaid õpetada. Leiti ka, et kuigi algul tundus mäng kerge, siis järjest edasi liikudes läks ikka raskeks ka, sest mõtlema pidi hakkama.

Juhendajana olin positiivselt üllatunud, et õpetlased suutsid end päris hästi tagasi hoida ja ei teinud kõike õpilase eest ära, püüdsid kõrvalt juhendada. Monteerijana avastasin, et õpilased räägivad järsku nii-nii tasa. Muidu nii valjuhäälsed õpilased rääkisid korraga väga vaikselt. Väga tõsine soovitus on, et võta endale võimalusel keegi appi filmima. Õpetaja ei pea olema 8-käeline robot, kuigi see tuleks kasuks. Kolmas mõte tabas mind peale tundi, et küll oli hea, et igaks juhuks paberi välja printisin, sest mõnel õpetlasel ikka läks ärevuses mõni sõnake meelest ära.

„Äge ja väga tore oli,“ vastas üks õpetlane. Teine arvas, et tema töö oli lihtne, sest tema õpilane oli ise väga tubli. Minu töö oli ka kerge, sest nii õpetlased kui õpilased olid väga asjalikud ning said kenasti hakkama.

Videokokkuvõte meie nutitunnist asub aadressil: https://youtu.be/Z2iJy04u9zE

Tund toimus HITSA progeäppide e-kursuse töö raames.

Loo autor on Palivere Põhikooli õpetaja Kristel Tereping. 

Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone oli juba varastest tundidest saginat täis. Haridusrobotite võistluspaik pidi mahtuma üsna kitsukesele alale, aga see lapsi ei seganud, põnevus ja võidulootus oli lihtsalt nii suur. Võistlusel esitati vastavalt etteantud teemale („Tore päev robotiga”) programmeeritud robotit, mis sooritas kindlaid tegevust. Loovus ja uuenduslikkus olid sellel võistlusel tähtsamad kui kiirus ja jõud.

Võistlusväljakud tuli lastel ise valmistada. Nii oligi enne Ozoboti-robotite võistluse algust laudadel näha kõige erinevamaid keskkondi alates improviseeritud metsast ja lõpetades tulevikulinnaga, mille radadel Ozobot liikuma pidi. Väljakuid oli nii vildikatega joonistatud kui vesivärvidega maalitud; oli keerulisi detaile ja lihtsaid lahendusi. Võistleda võisid kuni 12-aastased lapsed, võistkonna suurus kuni viis õpilast ja üks täiskasvanud juhendaja. Žürii käis laua juurest laua juurde, meeskondadel oli oma roboti tutvustamiseks aega üks minut. Žürii jälgis idee (stseeni, tegevuse) originaalsust, selle rakendatavust (roboti liikuvus) ja idee teostust tervikuna. 

Sain enne võistluse algust jutule Prantsuse Lütseumi võistkonnaga, rääkisid 7-aastane Remo, 8-aastane Stefan ja sama vana Artur. Jutuajamine kujunes pigem küll üksteise võidu selgitamiseks, mida nende robot teeb, nii et kokkuvõttes sai loo autor aru järgmisest: „Valmistame kõik ette, mis on vaja teha. Paneme väljaku ja roboti  ülesse. Tegime Minecrafti-väjaku. Mitte väga kaua ei harjutanud enne. Robot stardib siit, läheb ümberringi ja jõuab siia. Ei-ei, ta keerab siit ja läheb siit üle. Siin on tornaado ja siin on turbo. Siin on kolm sekundit pausi.“ Kas loodate võistluse võita? „Ja-a-a-aaa!“

Jüri Gümnaasiumist oli kohal kaheksa võistkonda, kõik esimest aastat. Lapsevanemad, kes kaasas olid, ütlesid, et melu on palju, lapsed enne võistlust ärevil, aga seda osalemist oodati väga. Jutule sain paari poisiga, kõik II klassi õpilased, kes parasjagu ka väljakut ning roboti liikumist katsetasid. Selgus, et ühel kohal Ozobot ikkagi ei liigu nagu ette nähtud, ja kiiresti tuli vaadata, kas saab viimase hetke parandusi teha. Küsimusele, kas loodate võistluse võita, kõlas siingi nagu ühest suust: „Ja-a-a-aaa!“

Uus oli Robotexil ka Lego We Do robotite võistlus, samuti lasteaialastele ja nooremale koolieale mõeldud. Robot tuli ehitada Lego originaalosadest ja programmeerida väljaku piires liikuma või tegema mõnd liigutust. 

Prantsuse Lütseumi võistkond oli just oma robotit žüriile tutvustanud, aega oli veidi juttu ajada. Karl ja Julius II klassist rääkisid, et žüriid huvitas, mida nende robot teeb. Nad ehitasid roboti „Vispel“, et on maja, kus robot elab, ja maja ees on väike vispel, millega robot saab tainast segada. Vispel pöörles tõesti. Ja programmeeritud nii, et kui näpu vispli lähedale liigutasid, jäi vispel seisma. Kui ära võtsid, hakkas vispel jälle keerlema. 

Robotex toimus 2.-4. destembrini TTÜ spordihoones. Robotexile, mis toimus 16. korda, oli ennast kirja pannud 2701 kahekümnest riigist pärit võistlejat koos 1148 robotiga.

Kolme päeva jooksul said külastajad osa 23 robotivõistlusest, 500 ruutmeetril paiknevast tehnoloogianäitusest ja 162 töötoast.

Näha sai Robotexi loovate konkursside parimaid töid. Roboteid oli joonistatud (joonistuskonkurss „Robotite argipäev“), pildistatud (fotokonkurss „Robotid teevad kodu targaks“), meisterdatud (meisterdamiskonkurss „Kuidas pääseda kosmosesse?“), videoid tehtud (videokonkurss „Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga“), digitaaljoonistatud (digitaaljoonistuskonkurss „Robotex 2050“) ja isegi luuletatud (luuletuskonkurss „Julge roboti rind on õline“).

Autori fotod.

Samal teemal:

• Täna kell 10 algab TTÜ spordihoones Robotex
• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima
• Robotexile on registreerunud maailmarekordi jagu võistkondi

Loo autor on Kristi Semidor, töötav lapsevanem, nutiseadmete kasutaja.

Mänguautomaadid meie taskutes sõltuvust tekitamas 

Ameerika IT ja disaini evangelist Tristan Harris on kirjutanud mitmeid artikleid sellest, kuidas nutitelefonides leiduvad äpid on disainitud meis sõltuvust tekitama. Need taskus kantavad  „mänguautomaadid“ kasutavad ära inimlikke nõrkusi, et kindlustada meie pidev tähelepanu. Keskmiselt vaatab üks nutiseadme omanik seda 150 korda päevas. Harris küsib, kas teeme ka tegelikult päevas 150 korda teadliku valiku ekraani vaatamiseks, ning toob välja peamise põhjuse, miks nutitelefonid ja mänguautomaadid sarnanevad – see on vahelduvalt muutuv autasu, mida me ihaldame. Tehnoloogia-disainerid on sidunud iga kasutaja tegevuse nn auhindadega. Milliseid teateid mulle veel on tulnud, milliseid pilte on sõbrad lisanud, kas minu lisatud pilti on juba „laigitud“, milline teade/uudis/pilt tuleb järgmisena? Nii liigume me aina edasi, kartes maha magada midagi tähtsat. 
Sõber „tagis“ ehk märkis mind pildil. See võiski nii olla, aga see võis olla ka Facebooki või Instagrami automaatne pakkumine – lisasid pildi, nüüd märgi ära näod, kes on pildil. Psühholoogiliselt on meile tähtis heakskiit („laikide hulk“). Ja meie mõtleme, et oleme oma valikutes vabad, nendib Harris. Kulutatud aeg, mille me veebikeskkondades veedame, on see, mille pärast võisteldakse. Üks üsna häiriv ja siduv uuendus on Facebooki sõnumisüsteemi funktsionaalsus, mis näitab kohe, kas keegi nägi mu postitust – kui nägi, ja ka vastas, on ta omakorda kohustatud vastama (ta ju nägi, et ma nägin, et ta nägi). Ja nii segatakse meid kogu aeg. 

Produktiivsus langeb segajate tõttu 

Christian Montag ja Peter Walla on uurinud digisõltuvust. Nutiseadmetel ja muudel digivahenditel on ülioluline roll nii tööl kui ka vabal ajal. Millal need digivahendite ja -keskkondade võimalused, mis meie produktiivsust suurendasid, hakkavad meie vastu töötama? Siis, kui hakkame oma igapäevaseid töid edasi lükkama selle nimel, et saaks veebis surfata ja sotsiaalmeedias teiste elu elada? 

Keskendumishäired tekivad pidevast segamisest, mida omakorda tekitab soov nutiseadmest uuendatud infot kontrollida, lisaks vilkuvad teated arvutikraanil, et sulle tuli meil vm. Montag ja Walla ütlevad, et süvenemise mõttes on suur vahe, kas veeta 60 minutit järjest nutiseadmes või vaadata 60 korda iga minuti järel teavitusi. Enamasti üsna mõttetuid teateid. Ja kui palju läheb aega, et mõne töö tegemiseks end taas kokku võtta ja keskenduda, tekitada positiivne töövoog (teiste loodud uudisvoo jälgimise asemel). 

Kuna enamasti on meie töö seotud arvuti või nutiseadmete kasutamisega, ei saa nendest täielikult loobuda. Aga me võime teha professionaalse ja sõltumatu valiku selles osas, mis meie ekraanile vilkuma pääseb. 

Mitmed erinevad tegevused asendumas ühega – ekraani vaatamisega 

Kuidas vaadati perega telekat veel nullindatel? Kes vaatas päriselt, kellel oli lisaks ajaleht käes, kes kudus või tegi muud näputööd. Nii et keskendumise segajaid jagus varasematelgi aegadel, aga kunagi pole olnud olukorda, kus nutiseadme ekraani jälgimine on muude harjumuste asemele tulnud, need asendanud. Kudumise asemel skrollib pereema ekraanil parimaid näputööde näiteid. Sõrmed on harjunud klaasipinnal libistamisega, nõel või varras võib peenmotoorika kasutamatuse tõttu näpu vahelt libiseda. 

Suhtlemise, mängimise asemel surfame uudisvoos. Muide, nutiseadmetes olevat keskmiselt 60-70 äppi, millest vaid kümmekonda kasutatakse. 

Kuidas keskendumisvõimet tagasi saada? 

Sakslased Montag ja Walla soovitavad alustada end ümbritseva keskkonna ülevaatamisest. Näiteks, kas magamistoas on äratuskell või kasutatakse nutiseadet, mis padja kõrval lebab? Kui juba aja kontrollimiseks nutiseadme kätte võtsin, siis võiks ka uudised üle vaadata... Aga kusagil peab saama online-maailmast puhata, näiteks magamistoas. 

Tehes mõnda süvenemist nõudvat tööd, soovitavad sakslased sulgeda meiliprogrammi ja keelata nutiseadmes teavitused. Ka erinevatel ajajuhtimise koolitustel õpetatakse, et meilidele tuleb vastata  aeg-ajalt, mitte katkestada pidevalt oma teisi tegemisi, kui nähakse vilkumas saabunud teadet (eks see oleneb ka tööst, võib-olla on meilidele kiire reageerimine kõige tähtsam).  

Suheldes sõpradega tuleb keskenduda sotsialiseerumisele päriselus. Räägitakse kvaliteetajast. 

Eestlased on hoolimata individualisti sildist siiski üsna kollektiivselt meelestatud, kui asi puudutab häirivaid kombeid. Ei ole ju viisakas õhtusöögilauas nutitelefoni sukelduda, kui vestlus käimas. Küllap hakkab muutuma normiks, et nutiseadet eelistavale kaaslasele tehakse märkus. 

Nutiseadmetest ja neis peituvast ei pea loobuma. Maailmas toimuvaga saad kursis olla ka nii, et ei loobu täielikult online-elust. Aga „ole kohal“, vali kanaleid ja juhi ise oma uudisvoogu. 

Allikmaterjalina kasutatud: 
Harris, T. Smartphone addiction – The Slot Machine in Your Pocket, Spiegel Online International, 2016 
Montag, C, Walla, P. Carpe diem instead of losing your Social mind: Beyond digital addiction and Why we all suffer from digital overuse, Applied Psychology 2016  

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Digibuffee äratab isu ja aitab valikuid teha