Ajakirjanik Hans Lõugas kirjutab portaalis geenius.ee, et killuke Eesti kultuuri on jälle maailmale paremini kättesaadav ja veel nii uuenduslikul moel, et paljud võivad kadestada.Nimelt on maailma suurim otsimootor ja ilmselt kõige laiahaardelisem digitaalse info haldaja Google digitaliseerinud ära ühe Eesti muuseumi.

Materjali leiab Google’i saidilt www.google.com/culturalinstitute, kus Tallinnat otsides jõuabki linnamuuseumi Google Arts&Culture leheküljele.

Loe artiklit täismahus!

Foto:ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Tallinna Linnamuuseumi infopäev õpetajatele
• Tervishoiumuuseum avas National Geographicu fotonäituse „Tuleviku toit“
• Virtuaaltuur koolis ja ajaloos
• Virtuaaltuur Eesti Vabaõhumuuseumist

TTÜ kuratooriumi esimehe Gunnar Oki sõnul astutakse uue põhikirja kehtestamisega ülikooli struktuurireformi järgmine oluline samm. „Põhikirja koostamisel seati eesmärgiks muuta tehnikaülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks – õppivaks, intelligentseks, muudatustega kiiresti kohanevaks organisatsiooniks,“ ütles Okk. „Otsustusprotsessid peaksid muutuma senisest läbipaistvamaks ja vastutus tehtud otsuste eest konkreetsemaks.“ Uuendatud juhtimisstruktuurile üleminek on osa ülikooli ambitsioonikast eesmärgist tõusta Põhjamaade parimate tehnoloogiaülikoolide hulka.

Põhikiri annab raamistiku ülikooli igapäevasele juhtimisele. Uues põhikirjas on otsustusprotsessid ja vastutus selgemalt piiritletud nii kuratooriumi, nõukogu, rektori kui struktuuriüksuste tasandil.

Akadeemiliste töösuhete üheks olulisemaks muutuseks on tenuuri ametikohtade loomine. Tenuuri ehk akadeemilise karjäärimudeli eesmärgiks on anda teadlastele töökohakindlus ja tagada akadeemiline vabadus uurimisteema valikul, samuti motiveerida noorteadlasi valima teadlase elukutset.

Õppetöös on suurimaks muutuseks programmidirektorite pädevuse ja rolli tugevdamine. Programmidirektorite ülesandeks on õppeprogrammide arendamine, nende kvaliteedi tõstmine ning majanduslik jätkusuutlikkus.

TTÜ põhikirjas sätestatakse kuratooriumi, nõukogu ja rektori valimise ja tegutsemise põhimõtted ning nendevaheline pädevuse jaotus, samuti teaduskondade ja instituutide nõukogude ja nende juhtide tööpõhimõtted.

TTÜ uue põhikirja loomisel osalesid nii TTÜ nõukogu kui kuratooriumi liikmed, rektor koos oma meeskonnaga, asutajadekaanid, teadlased ja üliõpilased.

Tallinna Tehnikaülikool  on kaasaegne tehnoloogiaülikool, mille tugevus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab eelkõige inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest Eestis.

Ülikoolis on  700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Põhja-Euroopas.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli esmakursuslaste tase on teinud kvalitatiivse hüppe
• Edetabelite lõks - kuidas mõõta ülikoole?

Linn, ülikool ning Telia on panustanud juba ligi aasta ühiselt projekti SmartEnCity, mille peamiseks eesmärgiks on parema, innovaatilisema ning energiasäästlikuma linnakeskkonna rajamine.

Üks SmartEnCity tegevusi on renoveerida Tartu kesklinna piirkonnas paiknevad ajale jalgu jäänud hruštšovkad energiasäästlikuks, nutikaks ja atraktiivseks ehk n-ö smartovkadeks. Projekt on alles arendusjärgus, kuid ühiselt tehtud jõupingutused on olnud tulemuslikud ja seetõttu otsustati allkirjastada koostöömemorandum laiahaardelisema koostöö tegemiseks, mis ei piirneks vaid ühe projektiga, vaid hõlmaks rohkemaid tegevusi erinevatest valdkondadest.

Tegevused, mida ühiselt planeeritakse on näiteks targa linna mudeli väljaarendamine, integreeritud infrastruktuuri loomine Tartusse, targa kodu lahenduste arendamine, suurandmete analüüsimine ja kasutamine koostööprojektide elluviimiseks jpm. Nimekiri ühiselt planeeritavatest tegevustest pole lõplik ning kõik kolm osapoolt suhtuvad avatult uute tehnoloogiate katsetamisse ning ellu rakendamisse.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul soovib Tartu hoogsalt jätkata targa linna lahenduste kasutuselevõttu. „Parimad uuenduslikud lahendused saavad sündida üksnes erinevate osapoolte ladusa koostöö tulemusena. Targa linna arendamisele on oluline kaasata nii ettevõtjad, ülikoolid kui ka elanikud ning selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua ühine koostööplatvorm,“ sõnas linnapea.

TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo kinnitas omalt poolt, et IKT arengus on toimunud suured muutused. Esmalt kõikide teenuste digitaliseerumine, teiseks plahvatuslik kasv väikeste seadmete ühendamisel internetti, kolmandaks pilveplatvormide areng. See kõik muudab tarkvara üha olulisemaks. „Eesti ja Skandinaavia ühe suurima IKT-ettevõttega koostöös saame edendada näiteks asjade interneti ning suurandmete analüüsi alast õppe- ja teadustööd,“ ütles Vilo.

Telia juht Dan Strömberg toonitas head koostööd ning lisas: „Hea on olla tehnoloogiapartneriks Eesti kõige innovaatilisemale linnale ning Eesti kõige suuremale ülikoolile. Telia sisenes SmartEnCity projekti, et saada praktiline kogemus oma tulevikutoodete arendamises koostöös Tartu elanike, Tartu linna ja Telia väga pikaaegsete ja heade klientidega. Senises koostöös on olnud tunda selget ja konkreetset sünergiat avaliku ja erasektori jõupingutuste liitmisel. Seetõttu on mul hea meel, et meie jõupingutused jätkuvad.“ 

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu teadlaste leiutis pälvis ettevõtluskonkursil innovatsioonipreemia
• Konverentsi keskmes on Tartust maailma läinud mõiste „ülikoolimaastik“

Paide Noorte Tugila noorsootöötaja Reima Nõmmik peab saadud tunnustust motiveerivaks. "Noorte Tugilasse jõudvate õppimise ja tööga hõivamata noorte lood erinevad - kahte sarnast ei ole. Iga abivajajaga tegeleme individuaalselt ja leiame võrgustiku abil just temale sobiva rakenduse - olgu selleks siis naasmine koolipinki, astumine tööellu või vabatahtlik töö."

Noorte Tugila juht Heidi Paabort avaldab statistilisi andmeid Eesti ANK logiraamatust: "Järvamaal on tööpuudus noorte hulgas küllaltki kõrge. Programmist on leidnud üheteist kuu jooksul tuge 97 noort, kellest 32 on kuni kuue kuu pikkuse programmi perioodi juba läbinud. Neist omakorda kaheksa on poole aasta möödudes jõudnud tagasi tööturule või kooli. Järvamaa Aasta Õpiteo auhinna pälvinud Noorte Tugilad tegutsevad Paides ja Türil, " sõnas Paabort.

Noorte Tugila tegutseb alates 2015. aasta novembrist ja on mahukaim noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eesti ajaloos. Oktoobrikuu 2016 seisuga tegutsetakse 137 omavalitsuses ja kogukonnaellu naasmisel on tuge saanud 1400 noort üle Eesti. Toe rahaline maht 3,1 miljonit eurot võimaldab individuaalselt läheneda kuni 2800 noore inimese muredele aastas, toetades neid õppimise juurde naasmisel või tööelu alustamisel. Rahastus on tagatud 2018. aasta lõpuni.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) tegutseb Eesti noorte heaolu nimel alates 2001. aastast.

Allikas: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Foto: Eesti Avatud Noorterkeskuste Ühendus

Samal teemal:

• Noorteühingute aastatoetuse taotlemise kord muutub
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades

„Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu,“ selgitas TerviseTAK-i juhtivteadur ja globiiniluku üks arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ning globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA välja püüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga „vaigistab“ punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA ahelat, mis avab uue võimaluse globiinist tuleneva probleemi lahendamiseks laboratooriumis.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman tõstis auhinda üle andes esile suurepärast teaduse ja ettevõtluse koostööd, kus valdkonna jaoks erakordselt lühikese aja ehk kahe aasta jooksul on jõutud valmis mitte ainult tehnilise lahenduse, vaid ka patendi ja kaubamärgi registreerimisega.

Konkureeriv globiini välja püüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLock-meetodi arendasid välja TerviseTAK-ist Kaarel Krjutškov ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Rootsi Karolinska Instituudist tehti koostööd professor Juha Kerega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Graafik: enim viidatud Tartu Ülikooli teadlased ja valdkonnad
• Eesti suurimal kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil esitletakse uudset ettevõtlusväravat

Täiskasvanud õppija nädala finaaliks oleval foorumil võtetakse vaatluse alla täiskasvanute oskused ja arutletakse oskuste tähenduse üle.

„Lugeda, arvutada ja arvutit kasutada oskavad ju kõik, eks?“ – nii küsib oma ettekandes Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik Janno Järve ja annab ülevaate, kui head need oskused siiski Eestis on ning millist rolli tööturul hakkamasaamisel mängivad.

Estonian Investment Corporation OÜ juhatuse esimees Ott Pärna tuletab oma sõnavõtus meelde Confuciuse sõnu, et tuleb valida töö, mida sa armastad, ja siis ei pea enam päevagi oma elus töötama, ettekanne keskendub tulevikutööle ja selleks vajalikele oskustele.

Doris Põld Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidust vastab küsimustele, kas IT võtab ära inimeste töökohad ja millised ikkagi on igapäevaeluks vajalikud info- ja kommunikatsioonioskused.

Eesti Töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa kõneleb täiskasvanute aegunud oskustest ja nende arendamise võimalustest.

Estonian Education Centre OÜ tegevjuht Anu Harjo annab nõu, kuidas kiiresti muutuvas maailmas toime tulla ja pidevalt uusi teadmisi omandada.

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õpilane Krista Lepanurm ja õppejuht Airi Broberg jagavad oma kooli näitel oskuste omandamise kogemusi ning foorumi lõpetab täiskasvanute koolitaja kutsete kutsekomisjoni aseesimehe Külli Meieri ettekanne.

Täiskasvanud õppija nädal on üle-eestiline täiskasvanuharidust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav ettevõtmine, kus on fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul.

Foorumi korraldajad on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Foorumi otseülekannet on võimalik jälgida Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonnas EPALE: http://bit.ly/2eRxkJr

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täna algab täiskasvanud õppija nädal
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme

Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduses (Estonia pst 8) saab osaleda töötubades:

• Teisipäeval, 25. oktoobril kell 13.00 – Koomiksitöötuba
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 13.00 – Sõlmede sõlmimise töötuba
• Neljapäeval,  27. oktoobril kell 13.00 – Improkirjutamise töötuba
• Reedel, 28. oktoobril kell 13.00 – Taaskasutustöötuba.

Osalemissoovist palume teada anda laste- ja noorteteeninduses kohapeal, telefonil 683 0914 või e-posti aadressil laste@tln.lib.ee

Teisipäeva ja kolmapäeval, 25.-26. oktoobril kell 14.30-18.30 toimub videokoolitus „Vinge Youtube`i videoga koomiksmaailma vallutajaks“. Koolituse viib läbi Katrin Kuusik Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudist.. Registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil eo@tln.lib.ee.

Võõrkeelse kirjanduse osakond (Liivalaia 40) ootab lapsi iga päev kell 12.00 meisterdama (juhendamine vene keeles).

• Laupäeval, 29. oktoobril kell 14.00 toimub eestikeelne meisterdamistund eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele lastele

Kalamaja raamatukogus (Kotzebue 9) saab osaleda muuseumidevahelisel festivalil „Avatud mänguväljad“, mis toimub koostöös Miia Milla lastemuuseumi ja Meremuuseumiga. Raamatukogus saab lahendada ülesandeid ja mängida aardejahti. „Avatud mänguväljad“ kestab 6. novembrini. Lisainfo: http://avatudfestival.ee/et/manguvaljad/kalamaja_raamatukogu/ 

Kännukuke raamatukogu (E. Vilde tee 72)

• Laupäeval, 22. oktoobril kell 14.00  "Nagu merelaine." Võimalus vaadata mereteemalisi pilte, meisterdada ja joonistada mere teemal
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 14.00 saab kätt proovida kunstiringi tegevuses. Oodatud on kõik 7-10 aastased kunstihuvilised lapsed
• Neljapäeval, 27. oktoobril kell 14.00 ootame raamatukokku lugemishuvilisi lapsi alates 3-st klassist, sest koguneb laste lugemisklubi. Oodatud on ka kõik uued huvilised

Männiku raamatukogu (Pihlaka 12)

• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 ootame lapsi lastetundi, kus räägime loo sellest, kuidas kalad endale kirjud rüüd said. Iga laps saab väikese näpunukk-kala, mille saab oma soovi järgi värvida
• Reedel, 28. oktoobril kell 15.00 toimub raamatukogutund „Raamatukogutöö“. Räägime sellest, kuidas jõuab raamat raamatukokku ja kohtub lugejaga. Milliseid töid raamatukogus selleks tehakse

Nurmenuku raamatukogu (Ehitajate tee 109a)

• 22. oktoobril kell 12.00 loeme jutte, vaatame raamatuid ja meisterdame kalapüügimängu
• 25.-28. oktoobril kell 12.00 loeme mereteemalisi jutte ja joonistame kriitidega

Nõmme raamatukogus (Raudtee 68) on 18-28. oktoobrini avatud Nõmme laste raamatukogu, kus kõik huvilised saavad proovida kätt raamatukoguhoidjana.

• Teisipäeval, 25. oktoobril kell 13-16 mängime lauamänge
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 13-16 meisterdamine „Meri ja taaskasutus"
• Neljapäeval, 27.oktoobril kell 13-16 - Teeme päris oma e-raamatu! Võta kaasa oma luuletused, jutud, pildid, koomiksid ja tule koosta enda esimene raamat

Paepealse raamatukogus (P. Pinna 2) ootab kass Nuti lapsi viktoriini lahendama. Lisaks toimuvad üritused:

• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 14.30 laste luuleminut
• Reedel, 28. oktoobril kell 16.00 lauamänguõhtu
• Reedel, 28. oktoobril kell 17.00 mangade joonistamine
• Laupäeval, 29. oktoobril kell 11.00 keelering Isahiir Huberti jutuhommik

Pääsküla raamatukogu (Pärnu mnt 480a) ootab lapsi kell 13.30 raamatukokku! Loeme vaheaja jooksul koos läbi kaks raamatut – Leini Kõrtsini „Neljanda korruse kangelane“ ja Martin Widmarki „Raamatukogumõistatus“. Igal päeval ka meisterdame või mängime

Sõle raamatukogus (Sõle 47b) valmistutakse koolivaheajal Halloweeniks.

Kolmapäevast reedeni (26-28. oktoober):

• Kell 12.00 Halloweeni teemaline meisterdamine
• Kell 16.00 lauamängude mängimine ja nendega tutvumine

Sääse raamatukogus (Sõpruse pst 186)

• Laupäeval, 22. oktoobril kell 14.00 - Mereteemaline muinasjututund "Lendkalake", kus meisterdame Jaapani lendkala ning loeme Jaapani muinasjuttu sellest, miks merevesi on soolane
• Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 15.00 toimub lasteklubi "Noored Taibud"

Tondi raamatukogu (Pärnu mnt 125)

• 25-28. oktoobril toimub kell 11.00 muinasjutuhommik

Torupilli raamatukogu (Gonsiori 36)

• Kolmapäeval, 26.oktoobril kell 12.00 mängime lauamänge ja vaatame mereteemalisi raamatuid
• Neljapäeval, 27.oktoobril kell 12.00 tutvume Roald Dahli raamatutega

Väike-Õismäe raamatukogu (Õismäe tee 115a)

• 24-29. oktoobrini ootame kõiki koomiksihuvilisi oma koomiksit tegema

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

„Digitaliseerumine muudab senist töömaailma ning uute oskuste omandamine hariduses on oluline tuleviku tööelus konkurentsivõime tagamiseks. Prognoosi järgi on 2025 aastaks 90 protsenti arenenud maailma elanikkonnast interneti kasutajad. See seab õpetajatele, koolitajatele ja lapsevanematele olulise rolli digioskuse täiendamise või ümberkujundamise toetajana. Enam ei räägi me ka vaid tavapäraste IT vahendite kasutamisest, vaid nt ka robootika kasutamisest õppimises, sest sellega seonduv programmeerimine aitab arendada arendada loogilist mõtlemist,“ ütles minister Maris Lauri foorumi paneeldiskussioonis.

Minister rõhutas, et laste digioskuste arendamine peab olema süsteemne ja hästi juhitud, seejuures ei tohi kõrvale jääda ka muud olulised oskused. Samal ajal seisame vastamisi ka uute väljakutsetega, nagu küberkiusamine, internetisõltuvus, radikaliseerumise ilmingud ning andmete kaitse. Neile riskidele maandamiseks on aga vajalik nii õpetajate kui lapsevanemate koostöö, et noortele neid ohtusid paremini teadvustada.

Hariduse, koolituse ja noorte foorum toob iga-aastaselt Brüsselisse kokku üle mitmesaja avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsiooni esindaja üle Euroopa. Foorumi paneeldiskussioonis osalesid lisaks minister Maris Laurile ka hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics, Euroopa Parlamendi kultuurikomisjoni asejuhataja Andrea Bocskor, Malta hariduse- ja tööhõiveminister Evarist Bartolo ja tööhõive peadirektoraadi peadirektor Michel Servoz. Foorum on osa ettevalmistustest Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks 2017. aasta teisel poolel.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri osaleb Brüsselis hariduse, koolituse ja noortevaldkonna foorumil
• Riigieksamite tulemuste kõrval arvestatakse koolide hindamisel kooli panust õpilase arengusse

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse koordinaatori Ele Hanseni sõnul on avatud uste päev sõltumata vanusest kõikidele suurepärane võimalus sisustada oma aega huvitavalt ja kasulikult. „Esmaabioskused või õiged kätepesuvõtted tulevad kasuks igaühele,“ selgitas ta. „Töötubadest saab põnevaid ja vajalikke teadmisi iseenda kohta, näiteks on võimalus lasta testida tervisenäitajaid, uurida ultraheliga kilpnääret ja palju muud.“
 
Lisaks saab avatud uste päeval lähemalt tuttavaks röntgeniga, katsetada erinevaid abivahendeid (kargud, ratastool jne), arutleda tervisliku toitumise ja unehügieeni teemadel, tutvuda erinevate väljapanekutega ja osaleda viktoriinidel.
 
Kõik huvilised on oodatud ka seminaridesse ja loengutesse, mis 26. oktoobril tunniplaanis. Selliselt saab hea ülevaate kõrgkooli laboritest, simulatsioonikeskustest, aga ka näiteks füsioterapeutide massaažiklassist ja spordisaalidest ning vaba aja veetmise võimalustest. Õppekavade minimessil vastavad üliõpilased kõikidele küsimustele ja räägivad, miks tasuks kõrgkooli õppima tulla. Lisainformatsioon ja täpsem kava: www.nooruse.ee/avatuduksed.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Samal teemal:

• Ohutus ja tervishoid koolis
• Sisseastujad tunnevad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastu suurt huvi

SuomiSauna Mõttekoja projekt on valminud tehnikaülikooli kursuse „Tehnoloogiapõhine ettevõtlus ja innovatsioon“ raames. TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul lõid Soome Aalto ülikooli ja TTÜ tudengid üheskoos mudeli ning kontseptsiooni, kuidas erinevaid ideid rahvusvahelises koostöös ellu viia ning ka ettevõtteid kaasata. „SuomiSauna Mõttekoja projektiga on eesmärk saavutatud, sest juba neljapäeval liituvad projektiga neli põhjanaabrite osalusega partnerit – Adven Eesti AS, Aku Sorainen, Indoor Grupp AS ja Finestra Baltic OÜ“.

Mõttekojast saab loov ja inspireeriv õhkkond ja kohtumispaik mõlema riigi ettevõtjatele, teadlastele ja üliõpilastele ning nende koostööle. Keskkond esindab ehedat Soome disaini, olustikku, erinevaid tooteid ja materjale.  Plaanis on erinevate ühisseminaride ja koostööprojektide korraldamine, innovaatilistele ideede genereerimine ning ka elluviimine.

SuomiSauna Mõttekoja valmimisse on lisaks tudengitele kaasatud TTÜ disaini ja tootearenduse professor Tauno Otto ja Kati Kõrbe ning Aalto Ülikooli Design Factory tudengid professor Kalevi Ekmani juhendamisel.
Projekti Soome riigipoolne eestvedaja on Soome suursaadik Eestis proua Kirsti Narinen.

Kahe riigi juubeliaastate ühisprojekt valmib 2017. aasta suveks.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades