Seda hinnatakse kolme aasta tulemuste põhjal matemaatikas, eesti keeles ja eesti keeles teise keelena.

Uue mõõdiku vajalikkust kommenteerides ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo: „Üksnes riigieksami tulemused ei anna täit pilti sellest, kui hästi kool õpetab, mistõttu oleme välja töötanud tegevusnäitaja, mis iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, ehk gümnaasiumi panust, võttes arvesse õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemusi. Kooli panuse teadvustamisel õpilaste arengu olulise osana on võimalik edasi uurida põhjuseid, mis mõjutavad koolide hakkamasaamist.“

Koolide tõhususe hindamiseks leitakse see osa eksamitulemustest, mis on seostatav kooli õppetööga.
Analüüsi tulemustest selgub, et kuigi gümnaasiumihariduse tase on hea ning suhteliselt ühtlane, võib siiski märgata mõningate koolide puhul Eesti keskmisest kõrgemat ja madalamat panust õpilaste edasijõudmisesse.

Õppetöö hindamine üksnes eksamitulemuste põhjal võib ekspertide sõnul anda ekslikke tulemusi, kuna nende varieeruvus on eri gümnaasiumites õppimisega seostatav vaid viiendiku ulatuses. Gümnaasiumi panuse arvestamisel võetakse arvesse nii kooli poolt  kontrollitavaid tegureid nagu õppeprotsessi ülesehitus, õpetamismetoodika, õppevara ja personali valik. Samuti arvestatakse kooli poolt mitte kontrollitavaid tegureid nagu õpilaste eelteadmised põhikooli lõpus, nende võimekus, vanus ja sugu, kooli suurus, õppekeele valik ja kohaliku omavalitsuse võimekus ning teised asukohaga seotud võimalused. Nende näitajate analüüsimisel leiti, et häid tulemusi on võimalik saavutada erinevas piirkonnas, erineva suurusega õppasutustes ja eri soost õpilaste poolt.

Gümnaasiumi panuse analüüsimisel leitakse koolist sõltumatute tegurite taseme alusel igale gümnaasiumile temalt oodatav keskmine eksamitulemus. Ainepõhiselt on koolid jaotatud kolme rühma: need, kus lisandväärtus on Eesti keskmisest madalam või väga madal, ootuspärase lisandväärtusega ning kõrge või väga kõrge lisandväärtusega, kus näitaja on Eesti keskmisest oluliselt kõrgem. Mida väiksem on tegelik tulemus oodatud tasemest, seda madalam on ka gümnaasiumi panus. Samuti, mida enam ületatakse oodatud taset, seda suurem on panus.

Andmetega gümnaasiumi panuse kohta õpilaste edasijõudmisesse on võimalik tutvuda Haridussilma vahendusel.

Taust:

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis õppetöö tõhususe hindamise eesmärgiks kaks aastat tagasi. 
Gümnaasiumite panuse hindamine on üks osa Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele antavast tagasisidest, et mõõta koolide mõju õpilaste arengule ja heaolule. Lisaks gümnaasiumite panusele väljendub see ka näiteks rahulolus kooliga ning järgmisel haridustasemel edasiõppimises, mis on samuti tegevusnäitajad, mida hakatakse avalikustama edaspidi. 

Koolide mõju mõõtmine õpilaste arengule ja heaolule toetab ka haridusstrateegia uuendusi, näiteks muutunud õpikäsitlust. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: ekraanitõmmis pressikonverentsi otseülekandest. 

Samal teemal:

• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud
• 2016. a riigieksamite esmased tulemused kinnitavad viimaste aastate keskmisi
• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast