Aga sellega on ta küll nõus, et Innokas ei oleks ilma Angelata see, mis ta täna on ja vastupidi – Angela elu ning tööd mõjutab Innokas iga päev ja tund.

Innokase juhataja Angela Leppik koos robootikahuvilistega Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas.

Kuidas kõik algas?

Ma töötasin koolis informaatikaõpetaja, IT-juhi ning majandus-ettevõtlusõpetajana kokku 14 aastat. Ma nägin, mis on koolis puudu, mis ei toimi, mida ei olnud võimalik ka pärast kooli teha või ei olnud huvi teha. Kui Haapsalu Gümnaasium lõpetas tegevuse ja asemele tuli põhikool, siis otsustasingi, et tulen koolist ära ja teen just sellise asutuse, mille järele on puudus. Et noored saaksid tulla siia pärast kooli ja tegeleda neile põnevate asjadega.

Alguses toimetasime Haapsalu Noorte Huvikeskuse all. Kuna nii kiiresti tuli huvilisi juurde, jäi noortekeskuse formaat kohe kitsaks. 7. jaanuaril 2014 lõime eraalgatusliku sihtasutuse Innovatsioonikeskus Innokas. Nõukogus on kolm liiget: ettevõtja ja nõukogu esimees Saima Mänd, Junior Achievement Eesti juht Epp Vodja ja ettevõtja Indrek Kask.

Aga oli see alguses selles mõttes sinu eraettevõtmine, et sina olid ainuke, kes innovatsioonikeskuse ideed tahtis ellu viia?

Nii võib öelda. Minu peas tiirles see idee aastaid. Ühel hetkel korraldasime Haapsalus Eesti õpilasfirmade võistlust, läksime lõunapausile. Minuga koos ühes lauas istus juhuslikult poliitik Jaanus Karilaid, kes ütles, et nii, kohe algab volikogu koosolek ja tema küsib nüüd rahvalt arvamust kohaliku eluolu kohta. Küsis minult ühe küsimuse ja kõrvalistujalt teise. Mõtlesin, et ma siis küsin vastu ka – mida sina teed Haapsalu noorte ja ettevõtluse heaks? Temal mõte teha innovatsioonikeskus. Minul ka! Sealt läks asi lumepallina veerema. Haapsalu linn tuli kiiresti toeks, tegutseme samas majas, kus linnavalitsus, nad andsid meile ruumid. Linnalt tuli alustamiseks ka rahaline toetus. Praegu kehtib Innokas väike ringitasu, sest juhendajatele peab palka maksma.

Veebruaris 2016. a kinkis Swedbank INNOKA-le ühe kolmest pangabussist. Pangabuss on kasutusel „INNOKAS ratastel“ projekti raames tehnoloogia ja robootika õppepäevade läbiviimisel.

Innovatsioon on lai mõiste. Missugust innovatsiooni Innokas tehakse?

Algul pöörasime suuremat rõhku noorte ettevõtlusele, sest ma olin hulk aastaid juhendanud õpilasfirmasid. See noortele sobis, nad said tulla oma ideedega ja need ellu viia. Teise peamise suunana oli algusest peale siiski mõeldud kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutamisele. Robootikaga ei olnud plaanis tegeleda. Aga ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets HITSAst tundis muret, et Läänemaal ei ole ProgeTiigri võrgustikul eestvedajat, ja pöördus minu poole. Olin nõus. ProgeTiigrist üks osa on robotite ehitamine ja võistlused. Selgus, et Läänemaal ei tegeleta peaaegu üldse robootikaga! Sealt tuligi otsus, et võtame Innokasse robootika ja arendame seda valdkonda. Toona oli kaks kooli, kellel olid robotid, praegu on 13. Ise tunneme küll rõõmu, et on hästi läinud.

Suur abi on olnud HITSA robootikakoolitusest. Innokas aitas kaasa, et need toimuksid siin, kohapeal. Niimoodi on õpetajad robootika juurde tulnud. Alguses oli raske õpetajaid koolitusele saada, aga kui nad maitse suhu said, siis läks huvi suuremaks.

Innokas on robootikajuhendajaid praegu kaks. Alguses ostame oma vahenditest mõned robootikakomplektid ja anname need noorte kätte. Vaatame, kuidas neile meeldib ja sobib. Kui toimib, siis kirjutame projektid. Projektide kaudu olemegi saanud oma robotikomplektid.

Aga muud nutivahendid? Muu tegevus?

Meil on väljast mõned õpetajad, kes õpetavad meie noori programmeerima. Paljud minu endised õpilasfirmade tegijad on läinud Tallinnasse, et õppida süvitsi matemaatikat, füüsikat, keemiat, sest Haapsalus see võimalus puudub. Nüüd loomegi Innoka alla reaalteaduste huvikooli, et noored saaksid süvitsi õppida ainet, mis neid köidab.

Oleme otsustanud Haapsallu tuua teadus-tehnoloogilisi sündmusi. Oleme juba kahel aastal korraldanud 1. juunil koostöös Haapsalu Noorte Huvikeskusega teaduspäeva Haapsalu ja Läänemaa noortele. Kutsume Ahhaa keskusest teadusteatri esinema, kogu tegevus toimub ajaloolises Haapsalu raudteejaamas. Lastele hästi meeldib.

30. septembril toimub Teadlaste Öö Haapsalu Kultuurikeskuses, tänavu teist korda. Huvilisi ootame üle Eesti. Sain tuttavaks Ahhaa keskuse Teadlaste Öö Festivali tegijatega, ja nemad innustasid, et muidugi tee siin ka Teadlaste Öö, messi moel. Esimesel aastal külastas ühe päeva jooksul messi pea tuhat inimest. Avasime kell 10 hommikul, päev oli plaanitud kella 11 õhtul, aga boksides olijad väsisid õhtul kella kaheksaks lihtsalt ära, nii palju oli rahvast ja tutvustamist. Päeval käisid koolid-klassid, õhtul pered-sõpruskonnad.

2015. aastal korraldas INNOKAS koostöös Teaduskeskusega AHHAA Haapsalus esimese Teadlaste Öö teaduse ja tehnoloogiamessi. Fotol TTÜ Mektory boksis huvilised innovaatilise DJ puldiga muusikat tegemas.

Meil on veel projekt „Innokas ratastel“, kus teeme koolides õppepäevi. Oleme käinud Läänemaa 14 koolis, kokku on siin 22 üldhariduskooli. Kool valib, mida ta tahab, et neile näitaksime-õpetaksime. Juunis 2015 sõlmisime koostöölepingu innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega Mektory, kes kinkis meile kümme CoolTool tööpinki. Näiteks soovivad koolid, et korraldaksime tööpinkidega töötoa. Paralleelselt toimub siis ka robootika töötuba. Kõige suurem õppepäev toimus Lihula Gümnaasiumis, 450 õpilast, ja kõige usinam on meil Martna Põhikool. Koolid saavad tulla õppepäevale ka Innokasse. Meile tullakse kogu Eestist.  

See kõik nõuab ju tohutut organiseerimist?

Kui sa teed seda, mis sulle meeldib, siis kõik ju laabub. Ikka tuleb aeg-ajalt väsimust ette, aga üldiselt ma ei tüdine tegutsemisest. Kui teed meeldivat asja, on kõik suurepärane.

Kui palju lapsi Innokas käib?

Kui räägime robootikaringidest, siis regulaarselt käib üle saja lapse. Valdavalt poisid, tüdrukuid on alla veerandi. Kui väiksemad tüdrukud hakkavad siin käima, siis nemad ka jäävad. Kui suuremad, siis enamik neist kaob ajapikku ära, sest neil on toredad tantsu-lauluringid juba nii veres. Olen tähele pannud, et kuskil kuuendast klassist alates tullakse siia esimesel korral pigem hirmuga. Kõigepealt noored pelgavad ja siis hakkavad vaikselt roboteid ehitama. Aga kui tulevad väikesed – kõige väiksemad on meil 4-aastased – siis neil on kohe näpud robotite küljes.

Kuidas toetab Innokas õpilasfirmade tegevust?

Läänemaa koolide õpetajad ja noored teavad, et üks õpilasfirmade juhendaja olen mina ja et õpilasfirmat saab teha ka siin, Innokas. Eelmised õpilasfirmad on teinud oma koolis head reklaami. Tavaliselt tulevad juba kevadel kõned, et meie tahame teha sügisel oma õpilasfirma. Nii see alguse saab.

FLL robootikavõistlusel osalenud tutvustavad noorematele robootikahuvilistele võistlusväljaku ülesandeid.

Mis innustab noori õpilasfirmat tegema?

Nendel ikkagi on juba n-ö ärisoolikas sees, vähemalt ühel neist, kes firma teevad. Õpilasfirmas peab olema vähemalt kolm liiget.

Kas on noortest seda ka tunda, et rahamärgid tantsivad silme ees, st tahaks ikka rikkaks saada?

Kasumi eesmärk on igal juhul kõigil. Siiani on meie õpilasfirmad kõik jäänud plussi, isegi tugevalt plussi. Õpilasfirma on üheaastane Junior Achievement Eesti õppeprogramm. Aga tänapäeva noored on nii kärmed, et kui neil läheb äri hästi, siis loovad kohe edasi oma OÜ. Ikka igal aastal on meie noored loonud uued äriühingud, ja nad on täitsa edukad.

Oled sa ise läbi-lõhki tehnoloogiainimene?

Tehnoloogia on minu kirg. Mulle on alati meeldinud masinad, juba väikesest peale. Kui ema kinkis mulle nuku ja vennale suure kalluri, siis ma mäletan seda hetke, et olin õnnetu, miks vend sai masina. Heitsin nuku kus see ja teine ning võtsin venna auto. See huvi lihtsalt on minu sees ja tehnika paneb mu silma särama.

Ja miks sulle robotid eriti meeldivad?

Mulle meeldib, et robotitega saab teha nii palju erinevaid asju. Kui noored on juhendite järgi kõik robotid läbi katsetanud, siis nad hakkavad kohe leiutama. Meie mõte ongi, et nende fantaasia areneks, oskused kasvaksid. Nad saavad ise ehitada ja teha täpselt seda, mida tahavad. Meil on siin ikka täitsa ulmemasinaid noored leiutanud.

Kui kaua on üks uus asi uus ja innovaatiline?

Kui uuest asjast midagi uut leiutada, siis ta ongi kogu aeg innovaatiline. Üldiselt me selliseid roboteid ja vahendeid soetamegi, kus saab kogu aeg vanast uut teha. On baasmudel, mille pealt annab palju leiutada ja ehitada. Kui tekib uus idee, saab noor alati olla innovaatiline.

Oled sa ka selles mõttes tehnoloogiafänn, et kogu aeg uurid, mis uusi programme ja äppe on välja tulnud?

Jaa, kogu aeg. Kui just kõiki äppe alla ei laadi, siis vähemalt loen, mis on nende kohta kirjutatud, millised on kommentaarid. Lasen sageli noortel oma nutiseadmetega katsetada, kui lapsevanem lubab äpi alla laadida. Nii vaatame üheskoos, kas see uus asi võiks Innokasse sobida.

Kuidas suhtud arvamisse, et internetimaailm rikub lapsed ära?

Mulle tundub, et kui kodus on distsipliin paigas ja asjad ära seletatud, siis lastel ei ole interneti ega digimaailmaga probleeme. Kui meil käib Innokas keskmiselt sada last, siis suvel käis neist püsivalt vaid kümme noort. See näitab, et lapsed on suvel õues, noored saavad aru, kui oluline see on. Nad oskavad hinnata looduses viibimist. Seda me rõhutame siingi, me ei luba liiga kaua olla arvutis. Nad on arvutis ainult siis, kui tegelevad oma roboti programmeerimisega. Arvuti on nende jaoks tööriist, nagu pastakas.

Kui oleksid haridusminister, siis mida teeksid Eesti hariduses teisiti?

Koolisüsteem võiks olla selline, et lähen mõnuga kooli, lähen õppima, sest saan targemaks ja minu sõbrad on seal. Kooliskäimise rõõm ja ind peaks säilima ning kasvama kogu kooliaja. See omakorda looks harjumuse ja tahte omandada uusi teadmisi elu jooksul.
Muudaksin hindamissüsteemi üldiselt – võiks hinnata positiivses võtmes, mitte vigu. Kodutöid ei jätaks üldse. Kõik olulise jõuab ju koolitundides omandada.
Õpetajagi võiks koolis/tööl käia, sära silmis, terve õppeaasta, mitte ainult septembrikuus.

Missugune oli sinu enda tee õpetajaks?

Olen läänemaalane, terve elu siin elanud. Informaatikat õppisin Tartu Ülikoolis, siis töötasin ühes eraettevõttes. Seejärel Eesti Postis, see oli administreerimise töö, aga see ei olnud ikka minu ala. Tundsin, et ma ei suuda terve päev arvuti taga olla ja kaablitega möllata, ma tahan inimestega töötada. Siis helistaski Haapsalu Gümnaasiumist direktor Tiit Aedmäe, et neil on informaatikaõpetajat vaja, kas ma tuleksin. Läksingi. Ehkki ma ei ole õpetajaks õppinud, ei olnud algus mulle raske. Arvan, et lastega suhtlemine on mul veres. Lapsed on alati toredad ja vahetud, meil olid ja on vahvad tunnid.

Noored, kes on innovatsioonikeskuses rohkem kui aasta käinud, avaldasid soovi, et tahaksid saada Innoka robootikaõpetajateks. Küsisin, mis on nende tulevikuvalikud. Kaks noormeest ütlesid, et nemad tahavadki päriselt õpetajaks saada. Nüüd koolitamegi oma noori õpetajaks. Nad käivad meiega üritustel kaasas ja kogevad, mis see õpetaja töö on. Septembris osalevad need noored Haapsalus Teadlaste Ööl ja detsembris Robotexil, seal nad juhendavad Innoka robootika töötube.

Räägivad Innoka noored

Kristo Tammeleht, 11-aastane 
Hendrik Veltri, 11-aastane
Christopher Kampmann, 12-aastane
Kauri Kliss, 8-aastane
Kert Pärnapuu, 10-aastane

Õpetajaks tahavad saada Kristo, Hendrik ja Christopher.

Kristo: Mina olen Innokas käinud aasta. Sattusin siia nii, et ema leidis ajalehest kuulutuse. Ma tahtsin väga kuskile huviringi minna. Siis tulingi siia. Esimene kord oli siin päris hästi ja praegu on ka päris hea olla.

Hendrik: Mina olen mõned kuud siin käinud ja hakkasin Innokas käima tänu sõpradele, kes siin juba olid. Olin enne natuke robotitega tegelenud, aga tahtsin rohkem robotitest teada saada.

Christopher: Olen Innokas käinud kaks aastat. Ema leidis internetist, et on Innokas, küsis, kas ma tahan siia tulla. Siis ma tulingi. Mulle meeldivad siin kõik robotid ja nende ehitamine.

Kert: Olen umbes aasta siin käinud. Päris iga kord, kui siin tund on, ma kohal ei ole, vahel unustan ära ka. Mulle meeldib siin. Siin on huvitavam kui mujal ringides, tehnoloogiat on palju.

Kauri: Ma eelmine aasta tulin, päris hästi meeldib. Kõige rohkem meeldib ehitada.

Kuidas te otsustate, missugust robotit ehitama hakata?

Hendrik: See käib järjekorras, kõigepealt alustame WeDo-dega, siis tulevad EV3-d ja siis veel teised. Alguses teeme õpetuse järgi, aga kui sa õpetuse järgi enam ei tee, siis see on leiutamine.

Christopher: Arvutis on õpetused olemas, kuidas robotit teha. Kui need on läbi tehtud, siis hakkame ise mõtlema.

Mis roboti ehitamise juures kõige raskem on?

Hendrik: Oleneb sellest, mis sulle meeldib. Mulle meeldib inseneeria, programmeerimine on raskem. Kõige raskem on ikkagi roboti väljamõtlemine.

Kristo: Kui roboti juures üks asi viltu läheb, siis läheb kõik viltu. Näiteks selle roboti juures, mis laual on (laual on suur ja keeruline ehitis, robot, mis peab hakkama mingeid asju mingi asja sisse keerutama – toim), me pole veel üles leidnud, mida valesti tegime, sellepärast robot täpselt ei töötagi.

Kert: Asjadega üle pingutamine, näiteks panen liiga palju akusid peale või raskust tuleb liiga palju. Siis läheb robot katki.

Kauri: Praegu midagi eriti rasket pole ette tulnud.

Kui ühe roboti valmis saate, mis sellest siis edasi saab?

Kõik koos: Lammutame ära.

Kahju ei ole?

Poisid läbisegi: Mõnikord on küll kahju. Kessu oli nii hea robot, päris kahju oli teda lammutada (Kessu oli koer-robot – toim).

Hendrik, Kristo, Gert (silitavad uut robotit): Kessu jupid on siin enamasti.

Mis on teiste õpetamise juures kõige tähtsam?

Kristo, Hendrik ja Christopher: Teiste õpetamise juures on kõige tähtsam see, et ei hakkaks nendega riidlema, miks nad aru ei saa, miks nad ei oska midagi teha. Tuleb nii õpetada, et teised aru saavad ja neile midagi meelde ka jääks. On mõttetu õpetada, kui midagi meelde ei jää.

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Madli Leikop, erakogu

Toetusega soovitakse arendada õpilaste ja õpetajate digipädevusi, toetada digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, tagada õpetajatele õpetamiseks vajalikud seadmed ning kasvatada põhikoolide e-hindamisvõimekust. Toetuse saamise aluseks on põhikoolis õppivate õpilaste arv.

Seadmete hanke summaks on seitse miljonit eurot, millest neli miljonit eraldab HTM ning kolm miljonit eurot on koolipidajate enda panus.

Kuid enne, kui koolid saavad minna hanke võitja juurde arvuteid ostma, tuleb neil koostada oma kooli kattev digiplaan. Seda aitab teha Digipeegli keskkond, mis on kohandatud spetsiaalselt meetme tingimustele.

Digipeegli aluseks on koolide digiküpsuse hindamisraamistik, mille töötas välja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere koostöös Samsungi Digipöörde projektis osalenud Eesti üldhariduskoolide õpetajate ja HITSA töörühmaga.

Koolide digiküpsuse hindamisraamistik loob hea võimaluse endasse vaatamiseks ning on väga hea sisehindamise vahend koolile. Samas annab raamistik koolipidajale ka ülevaate, millisel tasemel on kool võrreldes teistega.

Hindamismudel koosneb kolmest digiküpsuse valdkonnast:
1.    Muutunud õpikäsitus
2.    Muutuste juhtimine
3.    Digitaristu

Digiküpsuse valdkonnad jagunevad omakorda viieks mõõdikuks. Kriteeriumid iga mõõdiku jaoks on sõnastatud viietasemelisel enesehindamise ehk digiküpsuse skaalal. Digiküpsuse hindamisraamistiku leiab Digipeegli keskkonnast, kus saab graafiliselt oma kooli digiküpsuse valdkondade tasemeid näha.

Digiküpsuse hindamisel on oluline määratleda nii hetkeolukord kui ka eesmärk, kuhu soovitakse jõuda aastaks 2019. Hetkeolukorra analüüs annab koolile ja koolipidajale selge pildi, kus me praegu oleme, seega on kriteeriumi väidetele soovitatav ausalt vastata. Eesmärgi paika panemisel tuleb selgitada seda, kuidas soovitud tasemele jõuda plaanitakse. Plaani  koostamisel ei nõuta algselt, et kool lisaks hinnatud kriteeriumi juurde ka tõendusmaterjale. Samas võiks kool kahe kuu jooksul tegevusi kinnitavaid dokumente ja viiteid veebikeskkondadele Digipeeglisse lisada, mis annaks ka sisuliselt põhjendatud ülevaate digiküpsuse seisust.  

HITSA kasutab Digipeegli keskkonda riikliku meetme rakendamiseks, kuid me väga loodame ja soovime, et koolipidajad koos koolidega ei võtaks Digipeegli keskkonda pelgalt kohustusena, vaid võimalusena saada endale kasulik tööriist, mis aitab hinnata kooli kui organisatsiooni digiküpsust ning seada strateegiliselt eesmärke ja neid järgida.

Et Digipeegli keskkonda ja uut hindamismudelit kõigile koolipidajatele ja koolijuhtidele tutvustada, korraldab HITSA 2016. aasta sügisel ka ringsõidud maakondade omavalitsustesse.

Meetme materjalidega saate tutvuda HITSA kodulehel http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede.

Autor: Ene Koitla, HITSA juhatuse liige

Esimene suvekool korraldati 2006. aastal kutsekoolide haridustehnoloogidele, seejärel liitusid kõrgkoolide haridustehnoloogid, pisut hiljem üldhariduskoolide ning lõpuks ka alushariduse haridustehnoloogid. Nüüdseks on võrgustikus üle 170 liikme.
 

Tony Tonni, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool: Koos oleme tugevamad, targemad, nutikamad. Vahetades mõtteid ja kogemusi kokkusaamistel ja seminaridel või siis näiteks küsides Skype’is kogukonnalt nõu ühe või teise asja kohta, sünnivad targemad otsused ning õppijal on sellest ainult võita.

Heikki Eljas, Tallinna Majanduskool: Meenub üks üheksa aasta tagune ütlus – "Kihvt kamp see haridustehnoloogide seltskond". See kehtib tänaseni.

Ingrid Maadvere, HITSA, Gustav Adolfi Gümnaasium: Üheks saavutuseks on veebiseminaride algatamine ja pidamine. Idee sai alguse 2013. aastal ning esialgu oli plaan teha veebiseminare haridustehnoloogide vahel, et jagada ideid ja kogemusi. Praeguseks on veebiseminaride vaatajaskond ning ka veebiseminaride tegijate ring palju laiem.

Dmitri Mištšenko, Ehte Humanitaargümnaasium:
Olen võrgustiku uus liige. Minu meelest on haridustehnoloogide võrgustik innovaatiliste ideede ja teadmiste andmebaas. Saan võrgustikust alati tuge, uusi mõtteid ja teadmisi võrgustikust, mida rakendada oma koolis

Anneli Mõtsmees, Lohkva Lasteaed: Kõige tähtsamad on inimesed. Olen haridustehnoloogide võrgus olnud aasta, seni on olnud võrgustik pelgalt info vahetamise koht. Tänu suvekoolis osalemisele muutusid nimed minu jaoks inimesteks – tutvusin erinevate haridustehnoloogidega, sai jagatud palju mõtteid. Eriti hea meel on mul, et kohtusin alushariduses tegutsevate inimestega. Seetõttu võin öelda, et pelgalt kontaktid ja meililistid ei ole veel minu jaoks võrgustik. Võrgustik ärkab ellu siis, kui nimede taha tulevad näod ja teod. Selles ongi võrgustiku kõige suurem kasutegur. Nüüd saab koos oma ideedega ja plaanidega edasi minna.

Marit Dremljuga-Telk, Sisekaitseakadeemia: Minu arvates on haridustehnoloogide võrgustik päris hea näide reaalselt elavast ja edasiliikuvast valdkonnavõrgustikust. Kindlasti oli ainuõige otsus, et haridustehnoloogide võrgustik koondab kokku kõikide haridustasemete haridustehnoloogid. Seda võikski lugeda eraldi saavutuseks, et võrgustik on kujunenud tõhusaks liimiks erinevatel õppetasemetel tegutsevate haridusasutuste vahel. Minu kui kõrghariduses tegutseva haridustehnoloogi jaoks on väga oluline teada, missugusest õpikeskkonnast ning missuguste tõenäoliste ootustega uuele õpikeskkonnale ja -protsessile meie kooli sisseastuja tuleb. Tahan teada, mida üldhariduskoolides tehakse, et pakkuda õppijale sujuvat üleminekut, aga ka uusi ja põnevaid kogemusi ning väljakutseid enesearenguks.

Lehti Pilt, Tartu Ülikool: Tahaksin esile tuua e-õppe päeva tähistamise traditsiooni, mis sai alguse täiskasvanud õppija nädala raames 2003. aastal eesmärgiga tutvustada laiemalt e-õppe mitmekesiseid võimalusi. Nii oleme igal aastal traditsiooni jätkanud. Just haridustehnoloogide koostöö on soodustanud loomingulisust ning koos tegutsedes oleme e-õppe päeva ürituste huvitavad ideed edukalt ka teostanud (vt epaev.ut.ee). Samad märksõnad on haridustehnoloogide võrgustiku puhul olulised.

Intervjueeris HITSA projektijuht Kristi Semidor
 

Konverentsi avaettekandes filosofeerib tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa. Seejärel toimuvad paralleelsed töötoad, kus tutvustatakse õppevara ja metoodikaid, koolide koostöövõimalusi, uusi õpilahendusi, räägitakse digipädevustest. Eraldi töötoad korraldatakse koolijuhtidele.

Pidulikul brunchil tehakse teatavaks Haridusameti korraldatud konkursi parimad ning esimest korda kuulutab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus välja koolid, kes kõige aktiivsemalt digitaalseid võimalusi kasutavad.
Autasustamistseremooniale järgnevas paneeldiskussioonis arutlevad õpilane, direktor, õpetaja ja lapsevanem Indrek Vaheoja juhtimisel põnevatel tehnoloogia ja hariduse teemadel.
Konverents on kõigile haridustöötajatele tasuta.

Registreeruda saab aadressil https://expo.ekool.eu/

Portaali kaudu saavad õpetajad kasutada õppematerjale, mis asuvad erinevatel veebilehtedel, kombineerida videoid, mänge, töölehti ja muud e-õppematerjali ning teha loodud õppekomplektid õpilastele ja kolleegidele kergesti kättesaadavaks.

Hea alus-, üld- ja kutsehariduse digitaalne õppevara on nüüd koondatud ühte portaali ning kõik õpetajad on igati oodatud seda kasutama. e-Koolikott aitab kokku hoida õpetaja aega ja on mugav – õppematerjale ei pea enam erinevatelt veebilehtedelt otsima.

Koostööd tehakse ka kirjastustega – tulevikus peaks portaali kaudu kasutatav ja teiste õppematerjalidega kombineeritav olema ka tasuline õppekirjandus, kui kasutaja selle endale ostnud on.

Portaalis saab luua oma õpikogumikke, koondades sinna erinevat õppevara, näiteks e-õpiku, interaktiivseid mänge, töölehti ja enda koostatud ülesandeid. Kogumiku saab teha avalikuks või kättesaadavaks ainult näiteks õpilastele või teistele õpetajatele.

Kõik õpetajad on oodatud e-Koolikotti ka head õppevara lisama, olgu siis enda või teiste loodut. Õppevara saab portaali nii linkida kui ka failidena laadida. Mida rohkem kvaliteetset õppevara e-Koolikotis on, seda kasulikum on see kõigile kasutajatele.

e-Koolikotis saab õppematerjalide kohta tagasisidet anda ja kvaliteetset õppevara esile tõsta. Nii levib parim õppevara ning valikute tegemisel saab õpetaja juba kolleegide soovitustest lähtuda.

Plaanis on ka mitmeid arendusi, näiteks otsingusüsteem peaks edaspidi võimaldama otsida materjali üldpädevuste ning õpi- ja läbivate teemade järgi. Koostööd plaanitakse veel eksamite infosüsteemi ülesannete pangaga, et õpetajad saaksid enda loodud kogumikku tulevikus ka hindamisülesandeid lihtsasti lisada. Samuti tehakse e-Koolikoti kaudu Eesti koolidele kättesaadavaks Soome digitaalne õppevara.
e-Koolikott on kasutatav nii arvutis kui ka nutiseadmetes sõltumata operatsioonisüsteemist.
Kasutajate tagasisidet vastavatud portaalile ootab ministeerium e-posti aadressile e-koolikott@hm.ee

Autor: Marit Valge, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant

Karin Tõevere ja Signe Varendi, Tartu Veeriku Kooli digipöörde juhid:

Muutunud õpikäsituse valguses oodatakse õpetajalt uue innovaatilise õpikeskkonna loomist. Õpikeskkonna kujundamise üks osa on digitaalsete õppematerjalide kasutamine, milleks on loodud väga palju erinevaid keskkondi: TaskuTark, Õpiveeb, KAEkool, Miksike, Koolielu jne, võõrkeelt valdavatel õpetajatel on valikuvõimalusi veelgi enam.

Kevadel avas Haridus- ja Teadusministeerium e-Koolikoti, mille eeliseks on riiklik metaandmete süsteem ning mis võimaldab erinevates repositooriumites asuvat digitaalset õppevara ühes keskkonnas kasutada ja omavahel kombineerida. Näeme siin uue keskkonna võimalust, kasutamaks ära kõiki üleslaaditud õppematerjaliga seotud andmeid.

Õpetaja töö muutuks lihtsamaks, kui otsingumootor võimaldaks muu hulgas leida õppematerjali pädevuste või õpitulemuste järgi. Kunagi varem ei ole õpetajal olnud nii suurt materjalipanka, mis teeb samas kvaliteetse õppevara leidmise raskemaks. Õppevara hindamis- ja soovitamisvõimalus aitab aga paremaid valikuid teha. e-Koolikott saabki aidata õppekavast lähtuvat sobilikku materjali leida. Peale selle on portaalil veel palju arengupotentsiaali nii kasutajasõbralikumaks muutumisel kui ka lisavõimaluste loomisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja HITSAga elluviidava programmi eelarve on kuni 2018. aasta lõpuni viis miljonit eurot. See võimaldab programmi esimeses etapis paigaldada tänapäevased kohtvõrgu lahendused 175 üldhariduskooli.

HITSA soovib järgmise kahe aasta jooksul korrastada võimalikult paljude koolide kohtvõrgud, kuid kuna programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist, millega kaasneb kohustus paigaldatud lahendusi kasutuses hoida vähemalt viis aastat, alustatakse kohtvõrkude renoveerimist omavalitsusüksustes, mis on lõpetamas enda koolivõrgu korrastamist.

Kuna koolivõrgu korrastamine mitmetes omavalitsustes jätkub ja viiakse lõpule programmi vältel, siis on omavalitsustel võimalus taotleda programmiga liitumist nii 2016. aasta kui ka 2017. aasta lõpus. Lisainfot selle kohta saab digitaristu kaasajastamise programmijuhilt Jüri Saarelt (juri.saar@hitsa.ee).

Kaabel ette, seadmed järele

Kohtvõrkude uuendamine koolides toimub koostöös kohaliku omavalitsusega, kes sõlmib HITSAga eelnevalt tasuta kasutamise lepingu ja täpsustab koolide andmeid. Uuendamine kooli ruumides algab kohtvõrgu kaabelduse tellimise ja paigaldamisega. See omakorda loob eeldused uute seadmete kasutuselevõtmiseks ning ka olemasolevate lahenduste jätkuvaks kasutamiseks.

Kuigi kaasajastamise programmi meeskond loodab uued seadmed paigaldada koolidesse kohe pärast kaabeldustööde lõpetamist, võib hankeprotsessist tulenevalt ette tulla ka viivitusi. Seepärast peaksid koolid olema valmis ajutiselt oma vanu lahendusi ka uuendatud kaabeldusega kasutama.

HITSA tehtud riigihanke käigus selgub uute seadmete tootja ja paigaldaja, kes peab tagama, et uut lahendust saab kasutada vähemalt järgmised kümme aastat. See tähendab seadmeid, mis on võimsamad ja kiiremad, kui praegu koolides kasutusel olevad lahendused. Oluline on see sellepärast, õpilaste ja õpetajate kasutatavad digiseadmed muutuvad järjest võimsamaks, samuti kaasatakse õppetöösse aina enam veebipõhiseid õppematerjale.

Järk-järgult kõigini

Suuremahulist uuendamist hõlmava programmi ajakava sõltub nii riigihangete tulemustest kui ka üksikasjadest, mis selguvad alles pärast esimeste koolide uuendamist. Programmi meeskond loodab veel sel aastal jõuda kohtvõrgu kaabelduse paigaldamiseni esimesse 20 kooli ning esimestele koolidele lõplikud lahendused üle anda 2016. aasta jooksul.

Kui selguvad pilootprojekti tulemused ja lahendatakse potentsiaalsed kitsaskohad, suureneb ka paralleelselt töös olevate koolide arv. Projekti haripunkt saabub eeldatavasti 2017. aasta suvel, kui tänapäevased kohtvõrgu lahendused antakse enne 2017/2018. õppeaasta algust üle sajandale koolile.

Digitaristu kaasajastamise programmi esimese vooru koolid saavad uued kohtvõrgud enne 2018/2019. õppeaasta algust.

Autor: Jüri Saar, digitaristu kaasajastamise programmijuht

HITSA täienduskoolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ koolitustel osalesid nii kutse- ja üldhariduskoolide kui ka lasteaedade meeskonnad. Fotod: Triin Kaasik

Väärtuslikud õppetunnid üksteiselt
Ingrid Danilov, Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor

Pea kõikides kutsekoolides sai eelmisel aastal läbi järjekordne arenguperiood ja koolidel tuli hakata seadma uusi sihte järgmiseks viieks aastaks. Kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem heaks kiitnud Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 ja digipööre elukestvas õppes oli selle strateegia üks oluline eesmärk, muutus IKT valdkonna läbimõeldum arendamine väga tähtsaks ka meie koolis.

Meie mureks oli see, et kuna möödunud õppeaasta alguses lahkus koolist haridustehnoloog, puudus eestvedaja, kelle taktikepi all oleksime saanud seda muudatust ellu viia. Kui aga saabus info, et koolide juhtkondadel on võimalik osaleda koolitusel „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“, haarasime me pakkumisest pikemalt mõtlemata kinni, sest nägime selles võimalust oma kavandatud arendustegevustega edasi minna ka olukorras, kus konkreetne eestvedaja puudub. Ja see oli õige otsus, sest koolitus andis meile väga palju sellist teadmist, mille abil saime õpetajaid nutiõppe ideega kaasa tulema.

Me kõik ju teame, et digikultuuri arendamisel koolis on oluline inimeste digiteadlikkus ning uute digivahendite ja -keskkondade kasutamise julgus, kuid sama tähtis ka nende vahendite olemasolu ja kogu IKT süsteemi töökindlus ning turvalisus. Selleks et meil oleks võimalik läbimõeldult arendada kooli IKT valdkonna nii sisulist kui ka tehnilist külge, osalesime ka koolitusprogrammi teises, digitaristu arendamise õppemoodulis.

Digimeeskonna loomine ja digipädevuste koolitused õpetajatele

Esimese koolitusmooduli lõppedes moodustasime me kooli seitsmeliikmelise digimeeskonna – eestvedajate grupi, kuhu kuulusid ka uuendusmeelsed õpetajad, kes olid aktiivsed nutiseadmete kasutajad oma ainetundides. Seejärel tegime küsitluse, et saada teada, milline on meie töötajate digioskuste ja -teadmiste hetkeseis. Teisisõnu: kes mille ees hirmu tunneb ning millist tuge ja koolitust vajab. Selle põhjal valmis sisekoolituste kava „Õppimine kogukonnas“. Koolituste tsükkel koosnes viiest sisekoolitusest, teemadeks olid Excel, Google, Facebook, erinevad blogikeskkonnad ning Pinteresti ja Picasa programmid. Koolitajaks olid meie oma töötajad – praktikud, kes ise juba oskuslikult neid keskkondi kasutavad. Osavõtjaid oli üle 40, valdavalt muidugi õpetajad. Koolituste lõppedes pidi igaüks hakkama kasutama vähemalt ühte uut õppekeskkonda ja seda ka teistele tutvustama. Paralleelselt sisekoolitustega tellisime me kaks koolitust ka HITSA-lt ja soetasime kahe klassikomplekti jagu tahvel- ja sülearvuteid. Lühidalt – oli üks suur digikoolituste aasta ja selle tegi väärtuslikumaks just asjaolu, et õppisime üksteiselt.

Digitaristu arengukava

Meil on tubli IT-juht ja tänu tema tööle pole koolis halbu üllatusi tänaseni ette tulnud, aga risk, et olulised andmefailid võivad töötajate vähese teadlikkuse tõttu kaduda või võidakse meie arvutipark halvata, on olemas. Seetõttu panimegi parendustegevusi planeerides suurt rõhku töötajate ja õpilaste teadlikkuse suurendamisele ning kogu süsteemi turvalisuse tagamisele. Ja mitte ainult – ka ühtviisi kiire internet kõikides õppehoonetes on oluline, mistõttu kavandasime mitmeid olulisi tegevusi taristu ajakohastamiseks.
Alanud õppeaastaks on valmis uus koolituskava, jalad on kindlalt maas kogu protsessi juhtival digimeeskonnal ja septembrist alates kuulub meie meeskonda ka uus ja entusiastlik haridustehnoloog.

Teisisõnu – me oleme hakanud liikuma ja see on suur asi. Käesoleva õppeaasta väljakutseks on julgustada ja innustada nutiseadmeid kasutama ka neid õpetajaid, kes eelmisest koolituste tsüklist kõrvale jäid. Oluline on muuta õppimisprotsess huvipakkuvamaks ja arusaadavamaks nii õpilastele kui ka õpetajatele endile.
Tulevikku vaatame lootusrikkalt ja ma usun, et järjest enam töötajaid meie koolis võtab omaks mõtteviisi, et digipööre pole mitte kohustus, vaid väga hea võimalus oma töö rikastamiseks ja õpilaste edukaks kaasamiseks õppeprotsessi.

Koolitused aitasid eesmärke seada
Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli direktor

Koolitustel osalemine on otseselt seotud kooli arengukavaliste eesmärkide täitmisega ning koolitused andsidki selleks hea tõuke. Esimesel koolitusel saime ülevaate digiajastul kooli juhtimisega paratamatult kaasnevatest muudatustest ning analüüsisime oma kooli õppeprotsesside parendamisi selles valguses. Teisel koolitusel liikusime sammu edasi ning uurisime võimalusi, kuidas kooli IKT süsteemid seda toetada saavad. Põhimõtteliselt võib öelda, et üks koolitus viis märkamatult teiseni ning kasvas vajadus süsteemselt kogu kooli digivaldkond üle vaadata ning edasiste arengute võtmes tegevused eesmärgistada.

E-metskond ja digipöörde arengukava

Esimese koolituse („Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“) lõputöös töötasime välja digitaalse õppevara – metsainfosüsteemi (e-metskond) arendamise põhimõtted ja selgitasime välja selle rakendamise võimalused. Vajadus sellise muutuse järele on suur, sest kogu metsasektor kasutab väga mitmesuguseid arendusi. Selleks et meie kooli lõpetajad tööturul konkurentsivõimelised oleksid, peavad nad metsatöö oskustele lisaks suutma töötada ka erinevate metsanduslike infosüsteemide ja töövahenditega. Kinnituse sellele andis ka kevadel valminud OSKA raport, milles öeldakse, et metsandussektori tööandjad vajavad IKT pädevustega spetsialiste. Teise koolituse („Haridusasutuse digitaristu arendamine“) lõputööna valmis kooli digipöörde arengukava tööversioon, mille loodame lõplikult heaks kiita sel sügisel. Lõputöö väärtus seisneb selles, et oleme süsteemselt läbi uurinud oma kooli hetkeolukorra ning eesmärgistanud mitmed olulised tegevussuunad, nt digikultuuri integreerimine õppeprotsessi, õppevara ning õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise jms. Oluline on see, et oleme teadvustanud oma vajadused ning lähiaastatel teame, kuhu digivaldkonnas liigume.

Kooli digipöörde mõtestamine

Suurimaks väärtuseks tulebki lugeda seda, et nende koolituste abil saime süsteemselt läbi mõelda kogu kooli vajadused. Koolituselt saime palju häid ja praktilisi juhiseid, kuidas üldse valdkonna arendamisega alustada. Peame väga oluliseks, et saime suhelda teiste koolidega ning kõikide praktikatest midagi õppida. See andis kindlustunde ning palju huvitavaid ideid. Kutseõppeasutuste vajadused erinevad kohati üldhariduskoolide arenguvajadustest väga suures ulatuses, kuid koolimeeskondade omavaheline suhtus aitab paremini mõista ka üksteist. Arvan, et osalemine nendel koolitustel andis olulise tõuke digipöörde mõtestamisele oma koolis. Reaalsus on see, et peame hakkama saama uute tehnoloogiate ning seadmetega ning suutma õpetada uue põlvkonna õppijaid. Loodame, et riigi tasandil jõuab lahenduseni ka ressursside küsimus, kuigi mõtteviisi muutmiseks piisab ka lihtsalt heast tahtest ja julgest pealehakkamisest.

Tänu koolitusele tekkisid meil ühised eesmärgid ning parem omavaheline koostöö. Kuna meeskonna suurus oli piiratud, siis laiendasime kooli tasandil oma töörühma veelgi ning kaasasime juurde õpetajaid, praktikakoordinaatorid ning õppekorraldusspetsialistid. Moodustasime laiapõhjalise ning kõikide õppeprotsessi osadega kokku puutuva töörühma, kes oleks edaspidi võimeline süsteemselt arendustegevusi oma lõigus ka ellu viima.

Juhi roll on olla eestvedaja ja oma meeskonna arendaja ja toetaja. IKT teema on üks nendest kooli valdkondadest, mis on tihtipeale oma spetsiifilisuse tõttu jäetud kooli IKT valdkonna eest vastutava inimese õlgadele, kuid võib-olla ebaõiglaselt. Koos juhiga panustamine annab teemale teise mõõtme.

Uudishimu peab jätkuma
Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor

Osalesime Tartu Kunstikooli meeskonnaga koolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ kahel koolitustsüklil. Oluliseks pidasin seda ennekõike sellepärast, et kooli juhtkond on eestvedaja ja toetaja kõikides arengutes, sh ka digipöörlemises. Igal meeskonnal on vaja võtta aega, et tegeleda mõne konkreetse probleemiga, mida igapäevatoimetuste juures kiputakse edasi lükkama.

Koolitusel õppisid koos kutsekoolide ja üldhariduskoolide meeskonnad, mis andis võimaluse mõista üksteise olemust ja olukorda palju paremini. See suurendab koostööd ning avardab arusaamu erinevatest koolidest. Koolituse käigus sai omi mõtteid selgemaks mõelda, kuulata teisi ja sellest kõigest õppida.
Üha selgemaks saab, et erinevate haridusastmete sarnaste digieesmärkide kõrval on ka tugevalt eristuvad probleemid. Peame need selgelt sõnastama ning üldsusele ja koolipidajale arusaadavaks tegema. Kutsekoolid vajavad digitaristu juhtimisel valdkonnapõhist lähenemist, digiareng käib ühte jalga samas valdkonnas toimuvaga. Kui üldhariduskoolidel on valdavalt sarnane taristu, siis kutsekoolil sõltub see õpetatavatest erialadest.

Üldhariduskooli digipööre on aga meie ühine huvi, sest diginutikate õpilaste edasi õppima tulek võimaldab kutsekoolidel kiiremini jõuda eesmärgini – kindla eriala õpetamiseni.

Julgen koolijuhtidele soovitada rohkem loovust ja mängulisust! Nii kaua kui koolijuhil, õpetajal ja õpilasel on (digi)uudishimu, on koolis kõik hästi. Ja ärgem unustagem tasakaalu!
Lisainfot koolituse kohta leiab digijuht.hitsa.ee.
 
Autor: Triin Kaasik, HITSA projektijuht

Loe lisaks "Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses", "Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses"

Seda toetab ka 2016. aastal Kutsekoja tehtud uuring* tööjõuvajaduste kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Uuringus on esile toodud:

• „IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste“.
• “Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi”. Eesmärk on siis tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Eesti e-Kutsekooli koostöökogu soovib toetada kaasaegse erialase digitehnoloogia väljaõppe arendamist, mis on üheks digipöörde saavutamise eelduseks.

Kutseõppe õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid – kellele ja milleks?

Haridustehnoloogi töö kutseõppeasutuses hõlmab väga erinevate ülesannete kombineerimist, mis kõik koonduvad vähemal või suuremal määral tegevuse alla, milleks on tehnoloogiline ja pedagoogiline tugi ja nõustamine kutseõpetajatele. Teatavasti õpetatakse ühes kutseõppeasutuses väga palju valdkondi, mis tähendab vähemalt kümneid erinevaid õppekavasid. Seega eeldatakse ühelt haridustehnoloogilt ühes konkreetses kutseõppeasutuses väga erinevate valdkondade teadmisi ja mõistmist. Ta peab suutma nõustada õpetajat vajaliku digitehnoloogia kasutamises teeninduse valdkonnas, kokanduses, metsanduses, iluteeninduses jne. Selleks et paremini toetada konkreetses õppekavarühmas digitehnoloogia rakendamist, koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nende õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide tööd, kes tegelevad konkreetse valitud valdkonnaga süvendatult, koondades ühisesse võrgustikku kõik vastava valdkonna kutseõpetajad üle Eesti.

2015/2016. õppeaastal alustasid tööd järgmiste õppekavarühmade haridustehnoloogid:

• Anne Krull – ehitus ja puitmaterjalide töötlus;
• Eva Tšepurko – turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus;
• Katrin Kisand – disain ja käsitöö;
• Katrin Uurman – aiandus;
• Katriin Orason ja Priit Auväärt – transporditehnika.

Õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide ülesandeks on tõsta digivõimekust oma valdkonnas, pakkudes digitaalseid lahendusi ja vahendeid lähtuvalt konkreetsete õppekavade vajadustest.

Olulisemad töövõidud esimesel aastal

Õpetajate kaasamine ja motiveerimine ei ole lihtne töö. Igal kutseõpetajal on täiskoormusega põhitöö – õpetamine, mille arvelt palju vaba aega muude arendustegevuste jaoks ei jää. Siin ongi suureks abiks võrgustik, kus saab koormust ja vastutust jagada, nii et tulemustest võidavad kõik.

Võrgustikes toimusid esimesel tööaastal haridustehnoloogide juhtimisel õppekavarühmapõhised seminarid ja kohtumised, kus:

• õpetajad said uusi ideid digilahenduste rakendamiseks oma õpetatavates valdkondades;
• loodi veebipõhised keskkonnad vastavate valdkondade huviliste koondamiseks ja olemasolevate ressursside ning ideede jagamiseks;
• tekkis ühine soov konkreetses valdkonnas midagi ära teha. Muu hulgas kohandati, parandati ja uuendati digiõppematerjale, korraldati ühiseid koolitusi ja õppekäike, kirjutati ühisprojekte;
• toimusid õppekavade rakenduskavade ja kutseeksamite digitaliseerimise arutelud, jagati kogemusi, kuidas lõimida üldaineid erialaainetega;
• kujunes ühtne arusaam vastava valdkonna visioonist, eesmärkidest, õppekavade kvaliteedist jmt.

Eriti suur väärtus taolistest võrgustikest on ühisprojektid. Näiteks oli eelmisel õppeaastal aktuaalne Haridus- ja Teadusministeeriumi digitaalsete õppematerjalide koostamise hange, mille tarvis võrgustikes ka projekte kirjutati. Disaini- ja käsitöövõrgustikus kirjutati kaks projekti: „Kavandamise ja kujundamise õppematerjal käsitöö erialadele“ ja „Erialane keemia ja materjaliõpetus dekoraatoritele ja stilistidele“. Aianduse õppekavarühmas esitati projekt „Aedniku ABC“. Ehituse ja puitmaterjalide töötluse võrgustikus esitati samuti taotlus õppematerjalide koostamise hankesse, kuid see projekt ei saanud esimeses voorus toetust.

Ühised projektid, koolitused, arutelud loovad ühist teadmist ja ühtlustavad valdkonna taset terves Eesti. Mida rohkem huvilisi valdkonda koguneb, seda keerulisem on teistel sama valdkonna õpetajatel jääda ükskõikseks ja vältida eriala digitaalset arengut.

Õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid olid suur jõud ka kutsehariduse digiteemalise seminari „DigiMeister 2016: köieltants“ sisu kokkupanemisel. Tänu sellele sai seminaril suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustasid erinevad kutseõppekeskused ja nende koostööpartnerid nelja valdkonna võimalusi – aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ning transporditehnika.

OÜ Dronestonia esindaja Meelis Trumberg tutvustas kutsehariduse seminaril droonide kasutusvõimalusi aianduse õppekavarühma võrgustiku kutseõpetajatele. Foto: Reio Laurits

Kui sind ei ole internetis, siis sind ei ole olemas

Õppekavarühmade võrgustikes tehtust saab põhjalikuma ülevaate nende veebipesadest:

• Aiandus: https://aiandusevaldkond.wordpress.com
• Disain ja käsitöö: saab liituda Facebooki grupiga.
• Ehitus ja puitmaterjalide töötlus: https://ehituspuit.wordpress.com
• Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus: https://hitsakokk.wordpress.com (lisaks on loodud ka grupp Facebookis).
• Transporditehnika: http://e-taristu.ee/auto

Kuidas edasi?

Kutsehariduse õppekavarühmasid on kolmekümne ringis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3013/VV_130m_lisa2.pdf), seega otsivad ka teised valdkonnad endale hakkajat haridustehnoloogi. Kui sul tekkis huvi ja sooviksid mõne õppekavarühma haridustehnoloogiks hakata, siis kirjuta kerli.pozogina@hitsa.ee.
 

Õppekavarühmapõhise haridustehnoloogi tööülesanded

1.    Õppekavarühma võrgustiku koordineerimine ja koostöö:

• Õppekavarühma kuuluvaid õppekavasid õpetavate kutseõpetajatega kontakteerumine ja nende kaasamine võrgustiku tegevustesse;
• Võrgustiku ühise visiooni loomine ja tööpõhimõtete kehtestamine;
• Võrgustiku tegevuskava koostamine koostöös võrgustiku liikmete ja SA Innove õppekavarühma juhiga;
• Võrgustiku liikmete vahel ülesannete ja vastutusvaldkondade jagamine;
• Võrgustiku liikmetele seminaride ja koosolekute korraldamine ja nende juhtimine;
• arendus;
• SA Innove korraldatud õppekavarühma seminaridel ja õppekava arenduse töörühmades osalemine ja haridustehnoloogilise kontseptsiooni esitamine;
• Koostöö teiste haridustehnoloogidega ja koolijuhtidega kutseõpetajate kaasamiseks ja valdkonna edasiarendamiseks;
• Koostöö erialaekspertide, õppekavaarenduse ekspertide ja aineühenduste liitudega.

2.    Õppekavarühma võrgustiku liikmete digipädevuste tõstmine:

• Võrgustiku liikmete haridustehnoloogiline nõustamine; lühikoolituste ja veebiseminaride korraldamine ja läbiviimine valdkonnas sobivate digivahendite õpetamiseks ja parima praktika tutvustamiseks;
• Vastava valdkonna digitaalse õppevara kaardistamine, kohandamine ja haldamine ning kvaliteedipõhimõtete juurutamine.
• Õppekavarühma valdkonna ja haridustehnoloogia populariseerimine õppetöös erinevates infokanalites, sh uudisteportaalid, konverentsid ja seminarid.

*“Tööjõuvajaduse seire- ja tulevikuprognoosisüsteemi OSKA” raames tehtud rakendusuuringuga “Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” on võimalik tutvuda Kutsekoja koduleheküljel: www.kutsekoda.ee (vali avalehel OSKA).

Autorid:

Kerli Požogina, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht
Anne Krull, Tartu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, ehituse ja puitmaterjalide töötluse õppekavarühma haridustehnoloog
Katrin Kisand, Tartu Kunstikooli haridustehnoloog, disaini ja käsitöö õppekavarühma haridustehnoloog
Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli haridustehnoloog, aianduse õppekavarühma haridustehnoloog

Pea 250 osalejat – õpetajad, erialaõpetajad, koolijuhid, praktikajuhendajad jt – erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti arutlesid digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

Tööandjad ootavad kutsekoolide lõpetajatelt erialaseid digipädevusi

„Seminar avas uue kooliaasta ja aitas kaasa digipöörde programmi elluviimisele kutsehariduses,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Kuna töökeskkond kolib üha enam digitaalsetesse seadmetesse, siis ootavad tööandjad kutsekoolide lõpetajatelt ka erialaseid digipädevusi. Selleks et kutseharidus püsiks konkurentsivõimelisena, on väga oluline, et kutsemeistrite koolitamisel pööratakse tähelepanu digitehnoloogia kasutamisele.“

Seminaripäev oli üles ehitatud töötubadena, ja neid jagus tõesti igale maitsele ja vajadusele. Oli töötube, kus sai õppida konkreetseid vahendeid, keskkondi, programme (näiteks äpid teenindusvaldkonna tundide rikastamiseks või digitehnoloogia kaasaegses autoremonditöökojas), ja töötube, kus käsitleti üldisemaid probleeme (näiteks kutsehariduse õppekavad, digiküpsuse seire ja hindamise mudel kutseõppeasutustele). Kaasatud olid ka HITSA koostööpartnerid SA Innove ja SA Kutsekoda, kes tutvustasid strateegilisi arengusuundi.

Kui digitaalne on kutseharidus aastal 2020?

HITSA projektijuhi Kerli Požogina korraldatud töötuba oli samuti vaatega tulevikku ja rõhuga arengul: „Digitaalselt toetav kutseõppeasutus: visioon 2020“. Elukestva õppe strateegia 2020 ja digipöörde programmi 2016–2019 eesmärkidest lähtuvalt on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kirjeldanud digitaalselt toetava kutseõppeasutuse visiooni aastaks 2020. Visiooni aluseks on võetud Euroopa Komisjoni aruandes „Survey of Schools: ICT and Education” kirjeldatud teemaplokid, mis on vastavalt Eesti ja kutseõppeasutuste kontekstile kohandatud. Visiooni kaheksast punktist võiks esile tõsta kolme, mis kõige paremini iseloomustavad, missugune digitee on kutseõppeasutustel käia, kuidas peab olukord võrreldes tänasega muutuma.

Õpetajate ja õppijate digipädevused. Õpetajad hindavad oma digipädevusi (eneseanalüüs) kutseõppeasutuste õpetajate kutsestandardist lähtuvalt ja on koostanud isikliku arenguplaani, mida toetab digitaalne arengumapp. Kutseõppeasutus on õppiv organisatsioon – toimuvad sisekoolitused õpetajate digipädevuste tõstmiseks, paigas on mentorlusprogramm üksteise toetamiseks ning toimub süsteemne õppekvaliteedi hindamine, milles digitehnoloogia on üks oluline faktor. Õppima asumisel selgitatakse välja õppijate digipädevuste tase. Õppe käigus omandatavad digipädevused on kirjeldatud õppekavade rakenduskavades õpiväljunditena, mille omandamist kontrollitakse mooduli hindamisel (nt e-testimine).

Digitaristu. Kutseõppeasutustes on õppekava nõuetest lähtuvalt olemas kaasaegne digitaristu (õppimiseks vajalikud seadmed, tarkvara ja turvalised digiteenused). Kool võimaldab ja toetab „võta oma seade kaasa“ (VOSK) lähenemist ning loob eeldused erinevate seadmete kasutamiseks õppeprotsessis. Kooli IKT strateegia on lõimitud kooli arengukavas püstitatud eesmärkidega. Toimub süsteemne IT-juhtimine. Välja on töötatud reeglid kooli IT-turvalisuse tagamiseks.

Erialane digitehnoloogia. Kutseõppeasutuste prioriteet on tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide väljaõpe. Aluseks on võetud valdkonnapõhised olulisemad tehnoloogiad ja lahendused, samuti on hinnatud IKT-st tulenevate ja valdkonnaspetsiifiliste arengute mõju igale konkreetsele valdkonnale eraldi. Selleks tehakse koostööd erialaliitude, ettevõtjate ja kõrgkoolidega, osaletakse Eesti ja rahvusvahelistes projektides.

„Tuleviku ootusi kirjeldav visioon leidis hea vastukaja ning tekitas konstruktiivse arutelu, kas ja kuidas nende sihtide poole liikuda,“ selgitas Kerli Požogina. „Pakume koolile digipöörde elluviimiseks innovatsiooni mudelit, mis aitab kutseõppeasutusel digivõimekust tõsta endale sobivas tempos ja lähtuvalt paika pandud prioriteetidest.“ Alates käesoleva õppeaasta oktoobrist hakatakse kutseõppeasutustele pakkuma võimalust oma digiarenguid hinnata ja analüüsida innovatsiooni toetava digiküpsuse seire ja hindamise mudeli abil.

Näiteid koolide kogemustest

Mitmes töötoas tutvustasid kutsekoolide esindajad oma senist digikogemust. Näiteks Valgamaa Kutseõppekeskus avab innovatsiooniklassi, Räpina Aianduskool on osa kutseeksameid muutnud digitaalseks, Luua Metsanduskool loodab soetada õppetööks vajalikud droonid. Samas on kogemus digipöördega kooliti üsna erinev. Kui Valgas on kasutada kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, siis Luua peab läbi ajama vaid kolme tahvelarvutiga. Kui Räpinas on loodud oma keskkond osa kutseeksamite elektrooniliseks läbiviimiseks, siis Valgas sellele veel ei mõelda. „Raske on leida rakendusi erinevate valdkondade jaoks (näiteks spetsiifiliselt müüja-klienditeenindaja, koka, plaatija jne erialade jaoks – toim), neid lihtsalt ei ole. Siis tuleb leida üldisemat kasutust võimaldavaid äppe ja keskkondi,“ sõnas Valgamaa Eva Tšepurko. Küll iseloomustab kolme kooli see, et digipöörde vajalikkusest on ühtmoodi aru saadud ning selleks otsitakse nii võimalusi kui ka vahendeid.

Selgeks said konkreetsed keskkonnad ja rakendused

Väga populaarsed olid töötoad, kus õpetati kasutama mõnd konkreetset e-keskkonda, rakendust, äppi vms, mida tunnis kohe rakendada saaks. Näiteks tutvustati õpilaste kaasamise vahendit Zeetings, videotestide keskkonda Zaption, interaktiivset tunni läbiviimise vahendit Nearpod, ajatelje loomise vahendit Tiki-Toki. Töötoas „Vabavaraline 3D-disain ja printimine“ anti ülevaade 3D-disaini tarkvaradest ja tutvustati 3D-printimise kasutusvõimalusi erinevates eluvaldkondades, uudistati Ultimaker 2 3D-printerit. „Moodle’iga moodsamalt“ töötoas said selgeks Moodle’i uue, 3.0 versiooni võimalused. Tutvuti digitehnoloogiaga kaasaegses autoremonditöökojas ning 3D-skaneerimise ja modellerimise võimalustega puidu- ja mööblitootmises.

Osalejad jäid seminaripäevaga rahule, seda kinnitab ka tagasiside seminari korraldajatele: „Soovin teid väga tänada – ilmselt keskkond ja ka mitmekihiline osalejate seltskond teie tööd just ülemäära kergeks ei teinud, kuid mina isiklikult olen küll väga rõõmus, et osalesin. Täiskasvanukoolitaja peab olema valmis ootamatusteks – näiteks kui inimestel ei ole nutivahendeid või mingil muul põhjusel nad neid ei kasutata, kui tehnika ei tee koostööd, kui kirjutamiseks on olukord ebamugav. Õppisin taas, et paindlikkus ja kohanemisoskus on väga olulised. Olen nüüd päris usinalt uurinud plickers.com-i keskkonda ning see näib väga lihtne ja käepärane. Loodan vaid, et jõuan sellest veidi täpsemalt aru saada, et seda ka oma igapäevatöös kasutama hakata.“

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Reio Laurits

Loe lisaks: "Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus", "Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses"

Projekti autorid Maie Jesjutina ja Ruth Leping Pärnumaa Kutsehariduskeskusest räägivad lähemalt oma kogemustest:

Meie projektist said kasu õpilased ja ka õpetajad. Saime teada, mis on äpid ja kust neid leida. Ning mis kõige olulisem, kuidas neid õppetöös, täpsemalt küpsetamises kasutada. Õpilased ise leidsid huvitavaid rakendusi, küpsetasid koogi ning toimus ühine koogi söömine. Ka teiste partnerkoolide õpilased tutvustasid äppide kasutamist reaalses erialatunnis.

Teema aitas välja mõelda meie kooli haridustehnoloog Varje Tipp ning see oli väga populaarne ka teiste Euroopa koolide seas. Suureks väljakutseks oligi see, et esimest korda ühines meie projektiga koguni kümme partnerkooli! Ka meie pikaaegne partnerkool Eestist, Vana-Vigala Tehnika- ja Majanduskool oli aktiivne osaleja. Arvan, et saime hakkama ja leidsime uusi kolleege! Tore oli see, et koolid, kus eraldi kokkade ja pagarite eriala polnud, proovisid samuti äpi järgi mõnda toitu valmistada, näiteks Ungari Tehnikakool.  

Partnerkoolide otsimisel oli abiks eTwinningu keskkond, kuhu oma projekti kirjelduse üles panime. Partneritele meeldis meie teema ja nad liitusid julgelt. Välisriikide partnerite kaasamine projekti annab palju juurde – nii inglise keele kasutamise praktikat, koostöö oskust, uusi teadmisi teistest Euroopa kutsekoolidest, uusi IT-oskusi kui ka uusi võimalusi oma erialal (nagu näiteks äppide kasutamine küpsetamisel).

Soovitame eTwinningu projekti ka teistele kutsekoolidele, sest see teeb õppimise huvitavamaks. See on hea võimalus erialaõpetajal teha oma tunnid tänapäevasteks ja loomingulisteks. Õpilased saavad ise teha palju põnevaid asju, saavad suhelda oma eakaaslastega teistest Euroopa ja ka Eesti kutsekoolidest, saavad praktiseerida inglise keelt ja täiendada oma IT-oskusi. Esialgu tundub see raske ja võtab palju aega, aga hiljem saad aru, kui huvitav ja põnev see oli. Olge julged ja võtke väljakutse vastu!

Autorid: Maie Jesjutina ja Ruth Leping Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad