Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

Kutseõppeasutuste jaoks on viimaste aastate jooksul olnud tähtis küsimus, kuidas tagada erialase IKT-kompetentsiga spetsialistide väljaõpe.

Seda toetab ka 2016. aastal Kutsekoja tehtud uuring* tööjõuvajaduste kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Uuringus on esile toodud:

  • „IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste“.
  • “Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi”. Eesmärk on siis tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Eesti e-Kutsekooli koostöökogu soovib toetada kaasaegse erialase digitehnoloogia väljaõppe arendamist, mis on üheks digipöörde saavutamise eelduseks.

Kutseõppe õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid – kellele ja milleks?

Haridustehnoloogi töö kutseõppeasutuses hõlmab väga erinevate ülesannete kombineerimist, mis kõik koonduvad vähemal või suuremal määral tegevuse alla, milleks on tehnoloogiline ja pedagoogiline tugi ja nõustamine kutseõpetajatele. Teatavasti õpetatakse ühes kutseõppeasutuses väga palju valdkondi, mis tähendab vähemalt kümneid erinevaid õppekavasid. Seega eeldatakse ühelt haridustehnoloogilt ühes konkreetses kutseõppeasutuses väga erinevate valdkondade teadmisi ja mõistmist. Ta peab suutma nõustada õpetajat vajaliku digitehnoloogia kasutamises teeninduse valdkonnas, kokanduses, metsanduses, iluteeninduses jne. Selleks et paremini toetada konkreetses õppekavarühmas digitehnoloogia rakendamist, koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nende õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide tööd, kes tegelevad konkreetse valitud valdkonnaga süvendatult, koondades ühisesse võrgustikku kõik vastava valdkonna kutseõpetajad üle Eesti.

2015/2016. õppeaastal alustasid tööd järgmiste õppekavarühmade haridustehnoloogid:

  • Anne Krull – ehitus ja puitmaterjalide töötlus;
  • Eva Tšepurko – turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus;
  • Katrin Kisand – disain ja käsitöö;
  • Katrin Uurman – aiandus;
  • Katriin Orason ja Priit Auväärt – transporditehnika.

Õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide ülesandeks on tõsta digivõimekust oma valdkonnas, pakkudes digitaalseid lahendusi ja vahendeid lähtuvalt konkreetsete õppekavade vajadustest.

Olulisemad töövõidud esimesel aastal

Õpetajate kaasamine ja motiveerimine ei ole lihtne töö. Igal kutseõpetajal on täiskoormusega põhitöö – õpetamine, mille arvelt palju vaba aega muude arendustegevuste jaoks ei jää. Siin ongi suureks abiks võrgustik, kus saab koormust ja vastutust jagada, nii et tulemustest võidavad kõik.

Võrgustikes toimusid esimesel tööaastal haridustehnoloogide juhtimisel õppekavarühmapõhised seminarid ja kohtumised, kus:

  • õpetajad said uusi ideid digilahenduste rakendamiseks oma õpetatavates valdkondades;
  • loodi veebipõhised keskkonnad vastavate valdkondade huviliste koondamiseks ja olemasolevate ressursside ning ideede jagamiseks;
  • tekkis ühine soov konkreetses valdkonnas midagi ära teha. Muu hulgas kohandati, parandati ja uuendati digiõppematerjale, korraldati ühiseid koolitusi ja õppekäike, kirjutati ühisprojekte;
  • toimusid õppekavade rakenduskavade ja kutseeksamite digitaliseerimise arutelud, jagati kogemusi, kuidas lõimida üldaineid erialaainetega;
  • kujunes ühtne arusaam vastava valdkonna visioonist, eesmärkidest, õppekavade kvaliteedist jmt.

Eriti suur väärtus taolistest võrgustikest on ühisprojektid. Näiteks oli eelmisel õppeaastal aktuaalne Haridus- ja Teadusministeeriumi digitaalsete õppematerjalide koostamise hange, mille tarvis võrgustikes ka projekte kirjutati. Disaini- ja käsitöövõrgustikus kirjutati kaks projekti: „Kavandamise ja kujundamise õppematerjal käsitöö erialadele“ ja „Erialane keemia ja materjaliõpetus dekoraatoritele ja stilistidele“. Aianduse õppekavarühmas esitati projekt „Aedniku ABC“. Ehituse ja puitmaterjalide töötluse võrgustikus esitati samuti taotlus õppematerjalide koostamise hankesse, kuid see projekt ei saanud esimeses voorus toetust.

Ühised projektid, koolitused, arutelud loovad ühist teadmist ja ühtlustavad valdkonna taset terves Eesti. Mida rohkem huvilisi valdkonda koguneb, seda keerulisem on teistel sama valdkonna õpetajatel jääda ükskõikseks ja vältida eriala digitaalset arengut.

Õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid olid suur jõud ka kutsehariduse digiteemalise seminari „DigiMeister 2016: köieltants“ sisu kokkupanemisel. Tänu sellele sai seminaril suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustasid erinevad kutseõppekeskused ja nende koostööpartnerid nelja valdkonna võimalusi – aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ning transporditehnika.

rsz_kutsehariduse_tehnoloogid.jpg

OÜ Dronestonia esindaja Meelis Trumberg tutvustas kutsehariduse seminaril droonide kasutusvõimalusi aianduse õppekavarühma võrgustiku kutseõpetajatele. Foto: Reio Laurits

Kui sind ei ole internetis, siis sind ei ole olemas

Õppekavarühmade võrgustikes tehtust saab põhjalikuma ülevaate nende veebipesadest:

Kuidas edasi?

Kutsehariduse õppekavarühmasid on kolmekümne ringis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3013/VV_130m_lisa2.pdf, seega otsivad ka teised valdkonnad endale hakkajat haridustehnoloogi. Kui sul tekkis huvi ja sooviksid mõne õppekavarühma haridustehnoloogiks hakata, siis kirjuta kerli.pozogina@hitsa.ee.
 

Õppekavarühmapõhise haridustehnoloogi tööülesanded

1.    Õppekavarühma võrgustiku koordineerimine ja koostöö:

  • Õppekavarühma kuuluvaid õppekavasid õpetavate kutseõpetajatega kontakteerumine ja nende kaasamine võrgustiku tegevustesse;
  • Võrgustiku ühise visiooni loomine ja tööpõhimõtete kehtestamine;
  • Võrgustiku tegevuskava koostamine koostöös võrgustiku liikmete ja SA Innove õppekavarühma juhiga;
  • Võrgustiku liikmete vahel ülesannete ja vastutusvaldkondade jagamine;
  • Võrgustiku liikmetele seminaride ja koosolekute korraldamine ja nende juhtimine;
  • arendus;
  • SA Innove korraldatud õppekavarühma seminaridel ja õppekava arenduse töörühmades osalemine ja haridustehnoloogilise kontseptsiooni esitamine;
  • Koostöö teiste haridustehnoloogidega ja koolijuhtidega kutseõpetajate kaasamiseks ja valdkonna edasiarendamiseks;
  • Koostöö erialaekspertide, õppekavaarenduse ekspertide ja aineühenduste liitudega.

2.    Õppekavarühma võrgustiku liikmete digipädevuste tõstmine:

  • Võrgustiku liikmete haridustehnoloogiline nõustamine; lühikoolituste ja veebiseminaride korraldamine ja läbiviimine valdkonnas sobivate digivahendite õpetamiseks ja parima praktika tutvustamiseks;
  • Vastava valdkonna digitaalse õppevara kaardistamine, kohandamine ja haldamine ning kvaliteedipõhimõtete juurutamine.
  • Õppekavarühma valdkonna ja haridustehnoloogia populariseerimine õppetöös erinevates infokanalites, sh uudisteportaalid, konverentsid ja seminarid.

*“Tööjõuvajaduse seire- ja tulevikuprognoosisüsteemi OSKA” raames tehtud rakendusuuringuga “Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” on võimalik tutvuda Kutsekoja koduleheküljel: http://www.kutsekoda.ee (vali avalehel OSKA).

Autorid:

Kerli Požogina, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht
Anne Krull, Tartu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, ehituse ja puitmaterjalide töötluse õppekavarühma haridustehnoloog
Katrin Kisand, Tartu Kunstikooli haridustehnoloog, disaini ja käsitöö õppekavarühma haridustehnoloog

Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli haridustehnoloog, aianduse õppekavarühma haridustehnoloog